Artiklid

Üksikasjad

Mirko Ojakivi

Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.

Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de eest töö­tu­kas­sa. Töö­tu­kas­sa nõuko­gu esi­me­he Har­ri Ta­li­ga sõnul käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad es­masp­äe­va­sel töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil ju­ba mit­men­dat kor­da laua­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­te süstee­mi muut­mi­se idee.

Vei­di lee­be­mas sõnas­tu­ses esi­ta­sid tö­öand­jad sa­ma mõtte ka märt­sis toi­mu­nud nõuko­gu is­tun­gil. Siis soo­vi­sid tö­öan­da­jad, et tu­le­vi­kus ei peaks töö­tu­kas­sa maks­ma töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­su mit­te tö­öand­ja­te siht­fon­dist, vaid töö­ta­ja­te töö­tus­kind­lus­tus­mak­se­test täi­tu­vast siht­fon­dist.

Ta­li­ga sõnul on mõle­mad tö­öand­ja­te ideed ja­bu­rad: nõuko­gu is­tun­gil ei toe­ta­nud nen­de et­te­pa­ne­kuid ei va­lit­su­se ega ame­tiühin­gu­te esin­da­jad. „Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur pi­di se­da ideed kuul­des lau­sa kram­bid saa­ma, sest kui me üri­ta­me kok­ku­hoi­du saa­vu­ta­da töö­tu­kas­sas, siis te­ge­li­kult jääb see ra­ha puu­du hai­ge­kas­sas, mil­le ra­ha­li­ne olu­kord on veel­gi kee­ru­li­sem,” sel­gi­tas Ta­li­ga.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sel­gi­tu­se jär­gi pei­tub as­ja iva sel­les, et mak­se­te ko­gu­mi­seks on töö­tu­kas­sas moo­dus­ta­tud kaks siht­fon­di: ühte ko­gu­tak­se ra­ha tö­öand­ja­telt, tei­se töö­ta­ja­telt. Prae­gu­se töö­tu­kas­sa sea­du­se ko­ha­selt maks­tak­se kõik hüvi­tis­te väl­ja­maks­mi­se­ga kaas­ne­vad sot­siaal­mak­su­ku­lud tö­öand­ja­te siht­fon­dist.

Töö­tu­kas­sa nõuko­gu ei toe­ta­nud et­te­pa­ne­kut, et tu­le­vi­kus kan­taks sot­siaal­mak­su­ku­lud töö­ta­ja­te siht­fon­dist. Sel­le ase­mel le­pi­ti kok­ku, et töö­tus­kind­lus­tus­mak­se tõuseb 1. juu­nist tö­öand­ja­te jaoks prot­sen­di­ni pal­ga­fon­dist ja töö­ta­ja­te­le ka­he prot­sen­di­ni pal­gast. Va­lit­sus ei­le töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kut ei kin­ni­ta­nud, ühe võima­lu­se­na on arut­lu­sel idee, et lä­hi­tu­le­vi­kus ha­ka­taks töö­tu­kas­sas­se maks­ma veel­gi enam: tö­öand­jad 1,5 prot­sen­ti pal­ga­fon­dist ja töö­ta­jad kolm prot­sen­ti pal­gast.

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du ju­ha­ta­ja Tar­mo Krii­si sõnul on tö­öand­jad tões­ti esi­ta­nud et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da ka töö­tu­kas­sa väl­ja­mak­se­te koor­must. „Kuid ole­me ka tei­si et­te­pa­ne­kuid esi­ta­nud, aga nen­dest on veel va­ra rää­ki­da,” li­sas Kriis.

Kui tö­öand­ja­tel õnnes­tuks oma siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed töö­ta­ja­te siht­fon­di su­ru­da, po­leks tö­öand­ja­te siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed nii suu­red kui prae­gu ja nad saak­sid taot­le­da väik­se­mat mak­se­koor­must. Ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­test loo­bu­mi­ne an­naks töö­tu­kas­sa­le kok­ku­hoi­du u 80–90 mil­jo­nit kroo­ni.

Har­ri Ta­li­ga sõnul võivad töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad siis­ki ra­hu­li­kud ol­la, sest prae­gu ei toe­ta tö­öand­ja­te ideed ei ame­tiühin­gud ega ka va­lit­su­se esin­da­jad.

Va­lit­sus soo­vib hüvi­ti­sed üle vaa­da­ta

**Eil­sel va­lit­su­se pres­si­kon­ve­rent­sil põhjen­das sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur va­lit­su­se ot­sust mit­te kin­ni­ta­da töö­tu­kas­sa nõuko­gu väl­ja­pa­ku­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­se uu­si mää­ra­sid sel­le­ga, et mak­setõus ei ta­gaks töö­tu­kas­sa jät­ku­suut­lik­kust.

**Nii an­dis­ki va­lit­sus ame­tiühin­gu­te­le ja tö­öand­ja­te­le töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra­de ja hüvi­tis­te koh­ta uu­te et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­seks nä­da­la li­saae­ga.

**Siis­ki ei tä­hen­da see Pev­ku­ri sõnul, et maks võiks tõus­ta üle kol­me prot­sen­di. Et­te­pa­ne­ku ta­ga­silükka­mi­se põhju­seks ni­me­tas ta poo­li­kut la­hen­dust ja li­sas, et va­lit­sus soo­vib, et sot­siaal­part­ne­rid vaa­tak­sid uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­se­ga ra­ken­du­va­te hüvi­tis­te rin­gi veel üle.

**Se­ni on nii va­lit­su­se kui ka tö­öand­ja­te esin­da­jad aval­da­nud ar­va­must, et töö­tu­kas­sa saaks aas­tas sääs­ta li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, kui esi­me­sed väl­ja­mak­sed isi­ku­te­le, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, lüka­taks 2013. aas­tas­se. Ame­tiühin­gud po­le nõus hüvi­ti­si muut­ma. Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga on pak­ku­nud, et pi­gem võiks tõsta töö­tus­kind­lus­tus­mak­set 3,7 prot­sen­di­ni, prae­gu on piir kolm prot­sen­ti.

Üksikasjad

Töö Büroo nime all end reklaamiv ettevõte küsis igalt tööotsijalt 145 krooni, kuigi seadus seda keelab.

Eestis on mõnel töövahendusfirmal sageli kiusatus tööotsijalt oma teenuse eest raha küsida, ehkki seadus keelab selle, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.

Üks firmadest, kelle tegutsemise seaduslikes alustes on sügavalt põhjust kahelda, on näiteks OÜ Kvandelt, kes on spetsialiseerunud peamiselt vene keelt kõnelevale klientuurile.

Töö Büroo Eesti nime all end reklaamiv ettevõte on küsinud igalt tööotsijalt 145 krooni, kuid tänaseks oma asukohast Tallinnas Tartu maanteel teadmata suunas kadunud.

Kvandelti küsitud 145 kroonist 60 krooni moodustasid CV koostamine ja tõlkimine eesti ja inglise keelde.

Ülejäänud raha küsiti andmete edastamise eest tööandjale ja andmebaasidesse sisestamise eest.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste kommenteeris, et CV koostamine ei ole töövahendus. Seega võib selle eest tasu võtta, kui tööotsija ise ei ole võimeline oma CVd koostama.

Samuti võib tasu küsida CV tõlkimise eest mõnda võõrkeelde. Seega võib 60 krooni kasseerimist ehk õigustatuks pidada. Kuid seda vaid juhul, kui tööotsijalt on küsitud, kas ta on ikka kindel, et ta ise oma CVga hakkama ei saa.

Mis puudutab kõikvõimalikke muid toiminguid, mis selle 145 krooni eest sooritati, siis siin on suure tõenäosusega tegemist seadusvastase vaheltkasu võtmisega töövahenduselt.

«Tööotsija peab saama vaba töökoha andmed ilma tasu maksmata,» rõhutas Jõgiste.

Kõigele lisaks ei ole OÜ Kvandelt registreeritud majandustegevuse registris kui tööturuteenuse osutaja. Seega peaks inimesed, kes Kvandeltile töövahenduse eest maksnud, minema politseisse ja kirjutama seal avalduse.

Politseil on seadusvastase majandustegevuse puhul õigus algatada väärteomenetlus, mis võib kaasa tuua kuni poole miljoni kroonise trahvi.

Kuidas raha tagasi saada?

Ministeeriumile kaevatakse tavaliselt siis, kui inimene on lepingu sõlminud ja raha maksnud, kuid ei ole loodetud tööd saanud.

Sotsiaalministeerium saab siis ettevõtja juhul, kui too on seadusvastast tasu võtnud, ta majandustegevuse registrist kustutada. Teisisõnu, sunniviisiliselt ettevõtte tegevuse ära lõpetada.

Kuid inimese poolt töövahendusbüroole makstud seadusvastast tasu ei saa ministeerium aidata tagasi nõuda. Raha saab tagasi nõuda vaid kohtu teel.

Toimetas: Hanneli Rudi, reporter

Üksikasjad

Töötukassale edastatud vabu töökohti oli eileõhtuse seisuga 1257, mis on mõnevõrra rohkem kui nädal tagasi. Kõige enam pakutakse tööd müüjatele ja iluteenindajatele.

Lisaks Tallinna pakutavatele sotsiaalsetele töökohtadele ühissõidukite koristajana ja reisisaatjatena on enam pakkumisi järgmistele töökohtadele: 152 tööpakkumist müüja-demonstraatori kohale, 89 pakkumist müügiesindajatele ja -konsultantidele ning 86 pakkumist iluteenindajatele.

Värskeid andmeid tutvustanud sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul on mais pakutud tööd ka Soome ja Norrasse - sedapuhku otsiti vähemalt 5-aastase töökogemusega keevitajaid. Samuti otsitakse 30 arvutitehnikut Slovakkiasse.

Vaatamata sellele, et töötuid on väga palju, ei täitu kõik vabad töökohad Jõgiste sõnul kiiresti.

Oskustöölised ja muude ametioskustega inimesed saavad Jõgiste sõnul tööle kiiremini.

Marina Lohk

Üksikasjad

Mitmes riigiasutuses nagu päästekeskus ja piirivalve on täheldatud inimeste kasvavat huvi seal töötamise vastu, kuigi uusi töötajaid pole kavas palgata.

Ida-Eesti päästekeskuse direktori Ailar Holzmanni sõnul on töölesoovijate hulk kasvanud alates eelmise aasta sügisest, kirjutab Põhjarannik.

Praegu tööpakkumisi pole, kuid inimestelt, kes on soovinud jätta avalduse või oma CV, on see ka vastu võetud.

Suuremat tööotsijate tungi on märgata ka piirivalveametis. «Eks inimesed käivad ja helistavad, aga eelarvepiirangute tõttu ei saa kedagi võtta, kuigi eks vajadus on olemas,» ütles Kirde piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss.

Viru vangla direktor Edvard Remsel nentis, et majanduslangus ei ole küll kandideerijate arvu märkimisväärselt mõjutanud, kuid huvi vanglas töötamise vastu on jätkuvalt suur.

Ida politseiprefektuuris on huvi tööle asumise vastu tundnud nii endised töötajad kui ka uued inimesed, kuid märgatavalt suurenenud nende arv ei ole, teatas prefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist Liivi Maalman.

«Küllap on see seotud sellega, et inimesed on teadlikud nõuetest, mida esitatakse politseiametnikele,» lisas ta.

Toimetas: Hanneli Rudi, reporter

Üksikasjad

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on kollektiivsed koondamised ja sundpuhkusele saatmised alates aprillikuust mõnevõrra vähenenud, sest tööandjad ootavad tõenäoliselt uue seaduse jõustumist.

Niina Siitami sõnul on tööinspektsioon viimase 9 kuu jooksul kõige rohkem tegelenud tööandjate taotlustega töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks või muutmiseks, viimasel juhul tähendab see kas osalise tööaja kehtestamist või osaliselt tasustatavale ehk sundpuhkusele saatmist.

Selliste taotluste arv hakkas Siitami sõnul eelmise aasta sügisest suurenema, saavutades haripunkti novembris-detsembris ning püsides kõrgel tänavu märtsikuuni.

Aprillist alates hakkas selliste taotluste arv aga mõnevõrra vähenema, kuid samal ajal on oluliselt tõusnud taotluses olevate töötajate arv, kelle koondamist või sundpuhkusele saatmist taotletakse.

«Kui näiteks märtsis oli sundpuhkuste ja osalise tööajaga töötajate arv kuskil ligi 10 000 , siis aprillis ta tõusis 16 000-le,» rääkis Siitam. Taotluste arv vähenes samal ajal 312-lt 220-le. Inimeste arvu tõstsid Siitami selgitusel peamiselt Ida-Virumaal Eesti Põlevkivi töötajatele taotletud sundpuhkused.

Maikuus on lisaks taotluste arvule hakanud vähenema ka inimeste arv, kuid Siitami sõnul võib põhjuseks olla uues töölepinguseadus.

«Teatavasti uus töölepinguseadus muudab mõnevõrra võimalusi töölepingute lõpetamiseks,» märkis Siitam. Tema sõnul võib arvata, et paljud tööandjad ootavad praegu uue seaduse jõustumist.

1. juulist jõustuva töölepinguseaduse järgi peavad tööandjad maksma vähem koondamishüvitist kui praegu.

Marina Lohk

  1. Gaabriel Tavits: uus tööseadus toob segadust
  2. Kuidas arvutada haigushüvitist ja vanemahüvitist
  3. Palgakärbe vähendab ka eripensione
  4. Ametiühingud valmistavad ette üleriigilist streiki