Artiklid
- Üksikasjad
Mirko Ojakivi
Aeg uue töölepinguseadusega kaasnevate hüvitiste muutmiseks hakkab otsa saama.
Valitsusliidu poliitikutest koosnev töörühm vaagis eile taas mitme tunni vältel, kuidas säästa töötukassa reserve, kuid nagu kahel varasemal päeval ei jõutud ka eile kõiki pooli täielikult rahuldava tulemuseni. Kuid suure tõenäosusega liigutakse kompromissi poole, mis säilitab nii töötuskindlustushüvitise määrade ja liikide ning tööandja makstavate koondamishüvitiste suhtes praegusega sarnase olukorra.
Koondatava inimese jaoks tähendaks taoline kompromiss seda, et ka pärast 1. juulit saab ta tööandjalt vähemalt kahe kuu koondamishüvitise ja järgneva kaheksa kuu jooksul töötukassast töötuskindlustushüvitist praegu kehtivate määrade järgi.
Kirjeldatud kokkulepe pole siiski veel kindel. Töörühma liige, sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles näiteks, et midagi positiivset eilsel kohtumisel ei toimunud. Kuid töörühmas Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindava Ken-Marti Vaheri hinnangul liigutakse kokkuleppele üha lähemale.
Töörühmas valitseb selge arusaam, et praegusel kujul uut töölepinguseadust jõustada ei saa, sest see viiks töötukassa pankrotti. Ka leppisime kokku, et täiendavat töötuskindlustuse maksetõusu ei tule, selgitas Vaher.
Sotsiaaldemokraadid on siiski endiselt seisukohal, et mõistlik oleks tõsta töötuskindlustuse maksemäär neljale protsendile. Ka ametiühingud ja tööandjate keskliit toetavad töötuskindlustusmakse tõstmist, kuid mõningad meie partnerid ei taha maksutõusust kuuldagi, selgitas Nestor.
Peamiselt on täiendava maksutõusu vastu IRL. Vaheri sõnul tähendaks täiendav maksutõus automaatselt, et tööpuudus suureneks Eestis veelgi. Mulle tundub, et ka meie koalitsioonipartnerid said aru, et täiendavat töötuskindlustusmakse tõusu ei tule. Ma arvan, et selles suhtes suutsime kokkuleppe saavutada, märkis Vaher.
Kolme koalitsiooni erakonna esindajatest koosnev komisjon jätkab töölepinguseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide muutmist vajaduse korral juba täna, sest kokkuleppele jõudmiseks jääb aega ühe vähemaks. Nestori sõnul tuleb vajalikud seadusemuudatused välja töötada tuleva nädala alguseks, et valitsus saaks need muudatused heaks kiita juba tuleva nädala neljapäeval.
Aega on mõned päevad
Vaheri sõnul ei pruugi riigikogu jõuda sõlmitavas lepingus kirja saavaid seadusemuudatusi heaks kiita, kui need esitatakse riigikogule arutamiseks hiljem kui 21. mail. Nimelt peab peale riigikogu seadusemuudatused välja kuulutama president ja need peavad jõustumiseks ilmuma ka Riigi Teatajas.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis veel eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et taoline variant, et 1. juulil jõuaks jõustuda selgelt riigile üle jõu käiv töötuskindlustuste pakett, oleks riigile kõige halvem variant. Minu arvates poleks korrektne inimestele maksta mingi perioodi jooksul kõrgemat toetust ja siis see ühel hetkel ära võtta, rääkis Pevkur.
Andrus Ansip: maksetõusu me lubada ei saa
Peaminister Andrus Ansip rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab olema valmis veelgi suuremaks tööpuuduseks ja töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hüvitiste määrad üle vaadata.
Ansipi andmetel näitavad kõige halvemad stsenaariumid, et uut töölepinguseadust jõustades oleks töötukassa reservid järgmisel aastal otsas ja aasta lõpuks oleks töötukassa neli miljardi krooniga miinuses.
Ansipi arvutuste kohaselt peaks töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks hüvitiste kärpimatajätmise puhul olema töötuskindlustuse maksemäär 10,5 protsenti. See on Eesti konkurentsivõime hävitamine. Me ei saa seda endale lubada, lisas peaminister.
Peale selle pole Ansipi hinnangul õiglane suurendada töötuskindlustushüvitisi olukorras, kus kõik peavad millestki loobuma. Miks siis on ühiskonnas üks sotsiaalne rühm, kelle olukord peab paranema, kelle sissetulekud peavad kriisiajal suurenema? See pole õiglane.
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium korraldab kuu aja jooksul sotsiaalkampaania «Abiks tööotsijale», mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine tööturuteenustest.
Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Marge Sassi rääkis tänasel pressikonverentsil, et kampaania on suunatud eelkõige töötutele, aga ka kõigile koondamisohus töötajatele ja kõigile neile, kes oma praeguse olukorraga mingil põhjusel rahul ei ole ja sooviksid uut tööd.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel hiljuti läbi viidud uuringust tuli välja, et inimesed ei ole väga teadlikud sellest, mis kaasneb omal soovil töölt lahkumisega. Lisaks ei ole inimesed Sassi sõnul päris täpselt teadlikud ka sellest, mida pakub riik - millisei toetusi, millised teenuseid. «Ja selleks on see projekt ellu kutsutud, et teadlikkust tõsta,» märkis ta.
Kampaania toimub kuu aja jooksul üle Eesti eesti ja vene keeles. Kampaania eelarve on Sassi sõnul 1,7 miljonit krooni ning tegemist on Euroopa Liidu struktuurifondide eelmise perioodi ülejäägiga, mis nüüd käiku lastakse.
Eelmisel kuul ilmus sotsiaalministeeriumil juba ajalehtede vahel vaheleht «Abiks tööotsijale», projekti raames kuulutati välja konkurss tudengitele ja õpilastele ning sotsiaalministeeriumi kodulehel avati tööabi alajaotus, mis pidevalt täiene.
Reklaamiagentuuriga koostöös on nüüd loodud ka reklaamikampaania, mis läheb käiku järgmisest nädalast. Vahetult enne jaanipäeva, kui kampaania on läbi, testitakse kampaania märgatavust ja teadlikkuse tõusu.
Lisaks reklaamile, artiklitele, vahelehtedele, trükistele ning raadio- ja telesaadetele on sotsiaalkampaania osaks ka avalike ürituste sari tööturuteenuste teemal.
Viies maakonnakeskuses toimuval tööseminari-nimelisel üritusel räägitakse Sassi sõnul puust ja punaselt kõigest, mis puudutab seda olukorda, kui inimene on tööst ilmajäämise ohus, samuti ka kõigest sellest, mida töötu saab ise ette võtta. Muu hulgas õpetatakse näiteks CV-d koostama.
Toimetas: Marina Lohk
- Üksikasjad
Toimetaja: Kerttu Kaldoja
Riigikogu kiitis täna heaks kohustusliku kogumispensioni maksete külmutamise 1. juunist käeoleval aastal.
Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.
2011. aastast maksaksid liitunud ühe ja riik kaks protsenti, 2012. aastast aga taastuks seni kehtinud 2+4-süsteem. Erandina on loodud võimalus II sambaga liitunutele ning neile, kes veel 2009. aastal liituvad, esitada avaldus jätkamaks oma sissemakseid 2010. aasta algusest.
Juhul kui pensionikoguja otsustab makseid jätkata, laekub temalt sambasse jaanuarist 2010 taas kaks protsenti brutopalgast, nii et 2011. aastal teevad pensionifondi sissemakseid riik ja liituja võrdselt.
Aastatel 2014-2017 kohaldub kaks erinevat maksete tegemise korda: üldreeglina vaikimisi jätkub nendel aastatel tavapärane sissemaksete tegemine 2+4 reegli kohaselt. Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist kahe protsendi ulatuses, on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2+6.
Avalduse alusel antakse kõigile liitunutele õigus teha sissemakseid ka alates 2014. aastast nelja aasta jooksul protsendimääras 3+6.
Kehv majanduskasv nullib kõrgemate maksemäärade võimaluse
Täiendava tingimusena kehtestati reegel, et valitsus võib lubatud kõrgemate maksemäärade rakendamist edasi lükata aasta võrra juhul, kui majanduse nominaalkasv on väiksem kui viis protsenti.
Rahanduskomisjoni ettepaneku kohaselt muudeti aga võimalus kohustuseks, mis tähendab, et kui vastavate avalduste esitamise aastale eelneva aasta sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv on väiksem kui viis protsenti, siis selle edasilükkumine kriteeriumi täitmisel on nö automaatne ja valitsusel vastav diskretsiooniõigus puudub.
Kompensatsiooniskeemi rakendumise edasilükkumine ei kehti üksnes 2013. aasta kohta, see võib rakenduda ka sellele järgnevatel aastatel. Niipea, kui vastav majanduskasvu kriteerium on täidetud, käivitub ka kompensatsiooniskeem automaatselt.
Kui aastaks 2017 kõrgemate maksemäärade rakendamine käivitunud ei ole (mis tähendab, et majanduskasv ei ole olnud piisav), siis sisuliselt tunnistatakse, et see mehhanism on fiskaalselt ülejõu käiv ja selle rakendamine pole realistlik.
Avaldusi pensioni sissemaksete jätkamiseks saab teha kolme kuu jooksul
Inimestel, kes soovivad oma sissemakseid pensionisambasse jätkata, on võimalus esitada pankadele avaldus 1. augustist 30. novembrini. Selleks ajaks peavad kogumispensioni süsteemi osapooled olema infotehnoloogiliselt valmis avaldusi vastu võtma ja töötlema.
Et esialgne avalduste esitamise periood 1. oktoober kuni 30. november tundus liiga lühike, muudeti seda veidi pikemaks. Kontohalduri nõusolekul võivad inimesed alustada avalduste esitamist juba 1. augustil, kuid seda üksnes kirjalikul kujul.
Ühe olulise muudatusena säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.
Eelnõu poolt hääletas 51 riigikogu liiget, vastu oli 30.
- Üksikasjad
Toimetaja: Kerttu Kaldoja
Koalitsioonierakondade esindajatest moodustatud töölepinguseaduse komisjon ei jõudnud ka eile seaduse osas lahenduseni ning kohtub täna enne valitsuskabineti istungit kolmandat korda.
Komisjoni liige, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et palusid töötukassalt protsendi täpsusega arvutusi, et teada saada, milline mõju tulevastel otsustel võib olla.
Hetkel on veel vara öelda, mis tulemus võiks olla, selgitas ta, kuid lisas, et kahes asjas ollakse siiski üksmeelel. Esiteks soovitakse 1. juulist siiski töölepinguseaduse põhiosa jõustada ning teiseks on kindel, et töötukassa vabade ressursside maht peab olema piisavalt suur toimimaks ka järgmisel aastal
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peavad läbirääkimised jõudma kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. See on üks väga suur katsumus, mis valitsusel ees seisab, sõnas ta. Ansipi arvates tähendaks töötuskindlustusmakse määra uus tõus vaid jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmist, kuna seadus peab arvestama riskistsenaariumitega ning töötama ka ajal, kui tööpuudus tõuseb näiteks 16 protsendini või veel rohkem.
Kindlasti hüvitiste määrasid tuleb korrigeerida, muud võimalust ma ei näe, rääkis peaminister ning arvas, et maksemäära tõstmine hävitaks ka Eesti konkurentsivõime.
Siiski ei tähenda see, et valitsus ütleks maksemäära kergitamisele nelja protsendini kindla ei. Ansipi sõnul ei saa ta sellist võimalust välistada, kuigi kinnitas, et ei ole maksutõusuga mingil juhul nõus olukorras, kus hüvitiste osa jääb üle vaatamata.
Ma ei ole nõus pistma pead jaanalinnu kombel liiva alla, et jah, neli protsenti aitab meid aegade hämaruseni. Näeme ju, et ei aita, selgitas peaminister, kelle sõnul ei ole maksutõus kriisi ajal kindlasti õige lahendus.
Sotsid kompromissiks valmis
Siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl kinnitas et kui kellegi väitel ei ole sotsid kompromissiks valmis, siis see ei vasta tõele.
Pihli sõnul oleks tõesti üheks variandiks maksude tõstmine, kuid kui koalitsioonipartnerid sellega nõus pole, on selge, et tuleb minna hüvitiste kallale.
Hüvitisi tuleb aga siseministri arvates vähendada mõlemalt poolelt, nii tööandjatelt kui ka -võtjatelt.
Las komisjon arutab seda. Mina sain aru, et seal on mingid uued arengud toimunud, avaldas Pihl.
- Üksikasjad
Kaisa Tahlfeld
Käes on nahaalse ärakasutamise periood, kus ettevaatamatu tööotsija võib oma kuldaväärt ideed tasuta lauale laduda ettevõttele, kes pole plaaninudki teda tööle võtta.
"Petturtööandjate arv kasvab. Paljude inimeste lihtsameelsus ning kergeusklikkus saab valusaid vitsu. Lepingud, isegi kui need sõlmitakse, ei leia tegelikkuses järgimist, palgalubadused ei saa tõeks ning töötingimusi ilustatakse tundmatuseni. Aina enam on kuulda nn proovitöödest, mille ulatus ning tulemuslikkus ületavad igasuguse mõistliku testtöö piirid ning mis tegelikkuses on lihtsalt tasustamata töö," loetles Eesti ühe suurema tööotsinguportaali CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Eriti suure ettevaatusega tuleb tema sõnul suhtuda välismaal pudrumägede ja piimajõgede lubajatesse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4316/uud_uudidx_431602.html
(originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1371 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee