Urmas Jaagant
Pensioniiga hakkaks tõusma alates 2017. aastast ja kerkiks 2024. aastaks 65 aastani.
Valitsus kiitis heaks konkurentsivõime arengukava aastateks 2009–2011, ühe punktina on seal sees ka pensioniea tõstmine 65-ni aastaks 2024. Pensioniiga hakkas tõusma nii naistel kui ka meestel aastas kolme kuu võrra alates 2017. aastast.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et enne vastava eelnõu valmimist tuleb teha mõjuhinnangud, mida asuvad koostama sotsiaal- ja rahandusministeerium.
Paraku paratamatus
„Seejärel, kui need mõjuhinnangud on valmis, siis tulla ka valitsusse vastava eelnõuga, millega pikendataks alates 2024. aastast vanaduspensioni iga 65 eluaastani,” ütles Pevkur.
Eesti pensionäride ühenduse juhatuse esimees Aare Kitsing leidis, et valitsuse plaan hakata kergitama pensioniiga on iseenesest paratamatu, kuid vajab inimestele lahtiseletamist ja üsna kindlasti on oodata ka vastuseisu.
„Inimeste töövõime on tõusnud ja kuna iive on negatiivne, siis ilma pensioniiga tõstmata ei saa hakkama. See ei ole küll positiivne, aga normaalne nähtus,” oli Kitsing mõistev. „Kindlasti on 65 aastani tõstmine õige mõte, ei saa öelda, et see oleks eriline käteväänamine.”
Küll aga tuleks Kitsingu arvates plaani pensioniiga tõsta inimestele laiemalt selgitada, kuid arutelu tekkimisse ta väga ei usu. Nagu igale rahakoti pihta käivale otsusele, on ka pensioniea tõstmisele tema arvates vastuseisu oodata ja ilmselt eriti nendelt, kellel pensionini veel pikk aeg.
