Artiklid
- Üksikasjad
Ligi pooled neist inimestest, kelle töötuna arvelolek lõpeb, annavad töötukassale teada, et nad on leidnud töö. Üsna suur on ka nende inimeste osakaal (2010. aasta esimesel neljal kuul keskmiselt 37%), kes määratud ajal töötukassasse ei pöördu ja kelle registreeritud töötu staatus seetõttu lõpetatakse. Pöördumata jätmise tõttu arvelt maha minejatest elab linnas 72% ja maal 28%. Seejuures on 75% neist mehed ja vaid 25% naised. Ka on sel põhjusel arvelt maha läinud inimeste hulgas suurem 20. aastates inimeste osakaal ning nende haridustase on keskmiselt madalam. Seega võib öelda, et suur osa pöördumata jätmise tõttu arvelt maha läinud inimestest on noored linnas elavad mehed, kellel on pigem madalam haridus ja vähem töökogemust kui teistel registreeritud töötusest väljujatel.
Ülejäänud põhjustel (isiku omal soovil, vanaduspensionile liikumine, eelpensionile liikumine, ajateenistus, surm jne) on töötuna arveloleku lõpetamiste hulgas juba tunduvalt väiksem osakaal.
Tööle läinute hulgas, aga ka muudel põhjustel arvelt maha läinute hulgas on mehi ja naisi suhteliselt võrdselt. Linnas elab 64% töö leidnutest, maal (valdades) 36%. Kui pöördumata jätmise pärast arvelt maha läinud inimesed on olnud tööta keskmiselt ligi kaks aastat, siis tööle läinud inimesed on olnud hõiveta ligi ühe aasta. Kolmandik määratud ajal pöördumata jätnutest pole eelnevalt üldse töötanud, tööle asunutest 15% on aga olemas eelnev hõive.
Küsimusi on tekitanud eeskätt see, mis saab inimestest, kes pole töötukassaga ühendust võtnud ja on seetõttu töötukassa silmapiirist väljunud. Võrdlused Maksu- ja Tolliameti andmetega töötasude laekumise kohta on näidanud, et ligikaudu 15% neist on paari järgneva kuu jooksul pärast töötuna arveloleku lõppu hakanud saama töötasu. Seega saab järeldada, et registreeritud töötusest lahkujatest ligi kaks kolmandikku asub ametlikult tööle. Lisaks sellele hakkab osa registreeritud töötusest mahaminejatest tõenäoliselt tööle ka välismaal või varimajanduses, sellist tööturukäitumist pole aga töötukassal kahjuks võimalik jälgida.
Lisaks pöördub määratud ajal pöördumata jätnutest ligi 20% järgneva kolme kuu jooksul uuesti töötukassasse. Poole aasta jooksul pöördub neist uuesti isegi kolmandik. Seejuures jõuab küllaltki suur osa uuesti pöördujatest poole aasta jooksul pöördumata jätmise tõttu arvelt maha minna ja seejärel uuesti arvele tulla ka 2-3 korda.
- Üksikasjad
Raul Veede
Eesti e-tiiger loivas jälle sammukese edasi: töötukassa rõõmustas Eestimaa rahvast teatega, et nüüdsest saab tööandja palgatoetuse taotlemiseks vajalikud andmed edastada töötukassa kodulehe kaudu.
2010. aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud (16-24-aastaste puhul kolm kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetuse suurus on pool töötaja palgast, aga mitte rohkem kui alampalk. Tänavu on palgatoetuse lepinguid sõlmitud juba 3014 inimese töölerakendamiseks.
Ühe suurema algatusena plaanitakse rakendada ellu RMK pakkumine luua looduskaitsealade puhastamiseks ja võsaraideks puisniitudel palgatoetuse abiga kuni 1500 uut töökohta.
Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Täpsemad reeglid on üleval töötukassa kodulehel (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13720).
Palgatoetuse taotlusi saab täita siin (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13718).
Loe ka: Mis on palgatoetus ja kes seda saab?
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Õpetajad osalevad nädalavahetustel aineolümpiaadidel, riigieksamitel jt. Palka saavad neil puhkudel üksnes välisvaatlejad, õpetajatel lubatakse võtta suvel vaba päev. Kui puhkepäeval tehtud töö eest palka ei maksta ja õpetaja vaba päeva võtta ei soovi, kas siis on õigus vabal päeval mitte töötada?
Puhkepäevadel riigieksamitel ja aineolümpiaadidel käimine toimub tööandja korraldusel, seal töötamise aeg kuulub kindlasti tööaja hulka ja toob tavaliselt kaasa ületunnitöö.
Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt eeldab ületunnitöö poolte kokkulepet. Seadus ei nõua, et seda tuleks kirjalikult teha, kuid võimalike vaidluste vältimiseks soovitan selle siiski kirja panna. Leppes peaks näitama sedagi, kuidas ületunnitöö hüvitatakse. Seal ongi n-ö kauplemise koht – töötaja võib ületunnitööst keelduda, kui ta ei saa ületundide eest 1,5-kordset töötasu. Olümpiaadidel ja riigieksamitel töötamine ei ole ka selline juhtum, mille puhul töö-andja võiks ühepoolselt ületunnitööd nõuda – ei ole ju tegemist ettenägematute asjaoludega. Kui sellist konkreetset rahalise hüvitamise kokkulepet ei ole, hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega. Seda võib teha ka suvel. Mul ei ole andmeid selle kohta, kas ja kuidas on mõeldud õpetajate ületunnitöö teistsugusest hüvitamisest, selles küsimuses peaks ühendust võtma oma ametiühingu, haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga.
•• Vallavolikogu kinnitas töötasu 10-protsendilise vähendamise. Teatavasti saab töötasu vähendada vastastikusel kokkuleppel. Kas saan õigesti aru, et ametnik peab nüüd ka kümme protsenti vähem töötama, st mitte enam 40 tundi nädalas. Kuidas seda vormistada? Eriti hooldekodu töötajatel, kelle vahetused on 24-tunnised?
Üldjuhul TLS ametnike suhtes ei kehti, avalikus teenistuses ei ole seetõttu rakendatav TLS § 37, mis võimaldab tööandjal töötasu (ja sellele vastavalt ka tööaega) ühepoolselt ajutiselt vähendada. Ametniku palgamäära vähendamise võimalust ilma ametniku nõusolekuta seadus ette ei näe, välja arvatud distsiplinaarkaristusena üleviimine madalamale palgaastmele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel kehtestab vallavolikogu muu hulgas ka teenistujate koosseisu ja palgamäärad. Kui aga vallal seniste palkade maksmiseks raha ei ole ja ametnikud väiksema töötasuga ei lepi, tuleb vähendada ametnike arvu ehk osa inimesi koondada.
Hooldekodu hooldustöötaja ei ole ametnik, tema nõusolekul on palga vähendamine võimalik nii, et töölepingus muudetakse töötasu tingimust. Poolte kokkuleppel saab muuta ka tööaega, kuid see võib ka endiseks jääda – tööaja vähenemine ei pruugi n-ö automaatselt töötasu vähenemisega kaasas käia. Igal juhul peab tööandja palga vähendamise vajadust põhjalikult selgitama.
- Üksikasjad
Raul Veede
Täna teatas töötukassa, et palgatoetust on tänavu jagatud 3014 töökoha loomiseks ning nüüdsest saab seda taotleda ka internetis. Kellele ja millistel tingimustel seda aga üldse makstakse?
Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, üks sotsiaalministeeriumi töötuse leevendamise kava tegevustest. Ehkki palgatoetust maksti varemgi, jäi selle mõju nõrgaks. Sellest aastast tingimusi lihtsustati ning nüüd saab tööle rakendada töötu, kes on olnud 9 kuud töötu ning sellest vähemalt 3 kuud järjest töötuna arvel olnud ega ole tööd leidnud.
Kes võib taotleda?
Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Palgatoetust ei saa taotleda valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ning muud riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused. Nende hulka kuulub näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, kes koostöös sotsiaalministeeriumi ja töötukassaga kavandab tänavu 1500 töötaja palkamist looduskaitsealade korrastamiseks.
Keda võib toetusega palgata?
2010. aastal makstakse seda tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu. 16-24aastaste noorte puhul piisab juba kolmekuisest töötustaažist. Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, saab palgatoetusega tööle võtta sõltumata tema töötuna arveloleku ajast.
Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas. Erandina võib inimese palgata samale ametikohale, kui ta on pärast sel töökohal töötamist töötuna arvel olnud vähemalt 12 kuud.
Kui suur on toetus?
Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.
Kuidas toetust taotleda?
Palgatoetuse andmiseks sõlmib töötukassa tööandjaga palgatoetuse halduslepingu. Alles seejärel tohib vormistada töölepingu töötu töölevõtmiseks. Varem sõlmitud lepingu korral palgatoetust ei anta.
Kui kandidaat on juba olemas, saab vajaliku andmed edastada töötukassa kodulehel.
Kuidas leida sobiv töötu?
Kui tööandjal sobivat kandidaati varuks pole, võib paluda abi töötukassa konsultandilt. Selleks tuleb esitada vaba töökoha teatis töötukassa kodulehel. Mõistlik on märkida "muu info" all, et otsitakse kandidaate, kes vastavad palgatoetuse saamise tingimustele.
Milline on aruandlus?
Palgatoetust makstakse riigi (ehk maksumaksja) rahast, nii et loomulikult tuleb selle kulutamisest ka aru anda. Lepingu sõlmimisel saab tööandja töötukassast palgatõendi vormi, millel ta peab iga kuu 10. kuupäevaks esitama andmed töötajale eelmise kuu eest arvestatud brutotöötasu kohta.
Brutotöötasu hulka kuuluvad kõik töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, haigushüvitis, lähetuse päevarahad ning tööandja makstavad toetused - nendelt summadelt palgatoetust ei maksta.
Kui esimene töötasu on välja makstud, tuleb täidetud palgatõend saata kas digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või paberil allkirjastatuna tavapostiga töötukassa kontaktisikule. Palgatõendit võib allkirjastada halduslepingus toodud tööandja esindaja, juhatuse liige või asutuse juht. Töötukassa kontrollib palgatõendi andmeid, arvutab toetuse summa ja maksab selle välja. Vajaduse korral küsitakse täpsustavaid küsimusi.
Kui kaua palgatoetust makstakse?
Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
Kui töötaja palgatoetuse ajal puhkust saab, haigestub või keeldub tööst töölepinguseaduse § 19 alusel, tuleb see märkida palgatõendile tööst keeldumise ajana. Sellisel juhul pikeneb töötukassaga sõlmitud palgatoetuse leping puhkuse- või haiguspäevade võrra, aga mitte rohkem kui üks aasta lepingu sõlmimisest arvates.
Millistel juhtudel tuleb palgatoetus tagasi maksta?
Tööandja peab palgatoetuse täies ulatuses tagastama, kui tema algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või kui tööandja algatusel lõpetatakse alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist.
Erandiks on ainult need juhtumid, kus tööandja algatusel töölepingu lõpetamise aluseks on töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud põhjus: töökohustustega toimetulematus tööoskuste puudumise, kohanematuse või tervise tõttu, töötajapoolne korralduste või töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine, usalduse kaotus või usaldamatuse tekitamine tööandja vastu, varalise kahju tekitamine või selle riski tekitamine, saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine.
Millistel juhtudel ei tule palgatoetust tagasi maksta?
Teenistuja puhul ei pea tööandja palgatoetust tagastama, kui teenistussuhte lõpetamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus, vääritu tegu või kui teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest.
Samuti ei pea palgatoetust tagasi maksma, kui töö- või teenistussuhe lõpeb töötaja algatusel.
Allikas: töötukassa
Loe ka: Palgatoetuse taotlemine muutus lihtsamaks
- Üksikasjad
Kontrollide läbiviimise käigus nõuavad tööinspektorid tööandjatelt ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta. Tihtipeale on vajadus ohutusjuhendite järele tööandjatele üllatuseks. Milleks neid tarvis, kui on olemas masinate ja seadmete kasutusjuhendid?
Üldjuhul ollakse teadlikud, et tööandja peab tagama töötaja turvalisuse, ning ka nõustutakse selle kohustusega. Töökoht ja kasutatavad seadmed peavad vastama nõuetele, töötaja peab olema saanud vastava väljaõppe. Samas on üsna levinud olukord, kus uue töötaja töölevõtmisel võetakse temalt allkiri hulgale paberitele, mis kinnitavad tema juhendamist ja tutvumist erinevate juhenditega. Tegelikku juhendamist ja väljaõpet ei toimu ning asjad loksuvad paika alles töö käigus.
Eeltoodule hakatakse mõtlema alles siis, kui on juhtunud õnnetus. Inimesed on saanud viga, tööandja saanud kahju töövahendi rikutusest ning tööseisakust. Kui puuduvad selged juhised tööks, siis asuvad töötajad otsima töövõtteid, mis teinekord ei ole kõige ohutumad.
Vastaval töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele (§ 13 lg 1 p 14) on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit.
Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid vahetatakse või uuendatakse. Andmed töötaja juhendamise ja väljaõppe kohta registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis.
Teiseks suuremaks probleemiks ettevõtetes on, et töövahendite ohutusjuhendid on küll olemas, kuid need ei ole koostatud vastava töövahendi kasutusjuhendit arvestades. Ohutusjuhendid sisaldavad erinevate õigusaktidega sätestatud nõudeid, kuid puuduvad konkreetsed juhised töövahendi ohutuks käitlemiseks, hoolduseks, korrektse töötamise kontrolliks, remondiks. Sageli pole määratletud ka erinevate isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkus. Sellise juhendi kasutegur on minimaalne.
Sama kehtib ka tehtavaid töid puudutavate ohutusjuhendite kohta, mis on üldsõnalised ega sisalda juhiseid ohutute töövõtete kohta, teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, juhiseid õnnetusohu ning terviseriski vältimiseks, juhiseid millal ja millist isikukaitsevahendit kasutada.
Ohutusjuhendeid tuleb töötajatele tutvustada ja vajadusel teostada väljaõpe. Ei piisa, kui inimesele antakse kätte kaust ohutusjuhenditega – loe ja kirjuta alla, et oled tutvunud. Töötajate juhendamisel peab juhendaja veenduma, et nendest on aru saadud.
Põhjalike (sisuliste, nõuetekohaste) ohutusjuhendite olemasolu ja töötajate juhendamine aitab ära hoida tööõnnetusi ning vältida kutse- ja tööst põhjustatud haigestumisi.
Ohutusalase töö korraldamiseks saab palju informatsiooni Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Hoidkem oma töötajaid!
Uve Elissaar
Tööinspektor
Lääne inspektsioon
www.ti.ee
Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon
www.ti.ee
Lehekülg 1312 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee