Kuna järgmise aasta juulis lõpeb euroraha tööturuteenuste osutamiseks, kavatseb riik hakata neid rahastama töötuskindlustushüvitisteks mõeldud rahast.
Vastav eelnõu tuli mõnele tööturu poolele nagu välk selgest taevast. «Sotsiaalministeerium tegi eelnõu salaja ega küsinud meie arvamust isegi enne selle valitsusse viimist,» oli ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga nördinud.
Eelnõu ei saadetud ametiühingutele kooskõlastamiseks, sest selle vastuvõtmisega läks kiireks, kuna see oli seotud riigieelarve seaduse eelnõuga, väitis sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste seepeale.
Asutatakse sihtkapital
Eelnõu algatamise tingis tõsiasi, et prognoosi kohaselt saab Euroopa sotsiaalfondist Eestile aastateks 2007–2013 eraldatud raha tuleva aasta juulis otsa. Peamiselt just sotsiaalfondi raha kasutatakse aga praegu Eestis tööturuteenuste rahastamiseks.
Valitsuse plaanitav väljapääs olukorrast on asutada tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Raha sihtkapitali tuleb põhiosas töötuskindlusmaksetest kogunevatest fondidest ning osalt ka riigieelarvest.
2011. aasta algul, kui sihtkapital eelnõu kohaselt asutatakse, eraldatakse sinna esialgu 112 miljonit töötuskindlustusfondidest ja 66 miljonit riigieelarvest. Hiljem otsustab valitsus töötuskindlustusfondidest sihtkapitali eraldatavad summad igal aastal eraldi.
Lisaks paneb valitsus tööhõiveprogrammiga paika, milliseid teenuseid ja mis ulatuses sihtkapitalist rahastada saab. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on töötuskindlustusfondides lähiaastatel sihtkapitali rahastamiseks piisavalt raha.
Tööandjate keskliit on eelnõuga üldiselt rahul. «Töötukassa teenuseid oleks loogiline rahastada n-ö kindlustusvõtjate maksetest,» lausus keskliidu juhataja Tarmo Kriis. «Praegu käib riiklik finantseerimine põhiliselt ELi struktuurifondidest ning nende tingimused on võrdlemisi jäigad ja ebamugavad. Probleem on ka selles, et ei tea, kui suureks need summad tulevikus jäävad.»
Kriisi sõnul peaks aga tööhõiveprogrammi lahti kirjutama töötukassa. Eelnõus on kirjas, et töötukassa nõukogu saab vaid programmi ettevalmistamisel esitada sotsiaalministrile oma arvamuse.
Ka ametiühingute keskliit on mures, et valitsus saab muudatusega liiga suure otsustusõiguse töötukassa raha üle. Harri Taliga meelest langeb liiga suur tööturumeetmete rahastamise koormus lihtsatele töötajatele, kuna nemad maksavad töötuskindlustusmaksu tööandjatest rohkem.
«Siin on mitu ettepanekut,» ütles Taliga. «Moodustada spetsiaalne töötute koolitusfond, kuhu tuleks raha ka ettevõtetelt, näiteks kasumimaksust, mida praegu Eestis üldse pole. Teine võimalus on kehtestada ettevõtte tulumaks.»
Selle asemel et töötuskindlustusfondidest tööturuteenuseid rahastada, tuleks Taliga meelest pigem alandada töötuskindlustusmakse määra.
«Kui see raha, mida põhjendamatult kõrge töötuskindlustusmaksena töötukassasse kogutakse, oleks töötajatel käes, siis oleks meie majanduse seis parem,» arvas Taliga. «Inimesed, kes teenivad keskmise palga või alla selle – nad ei kogu raha ju sukasäärde, vaid tarbivad selle majanduses ära,» põhjendas ta.
Ka Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ei pidanud eelnõu mõistlikuks. «Minu jaoks on tegemist puhtalt juristide tekitatud seaduseelnõuga, ma ei näinud seletuskirjas ühtegi asjalikku majanduslikku või kitsamalt tööpoliitilist argumenti sellise fondi loomiseks,» lausus Eamets.
Tema hinnangul piisanuks paarist muudatusest tööturuteenuste seaduses. «Piisanud oleks paarist lausest,» märkis Eamets. «Olukord on ju selline, et täna rahastatakse meetmeid ELi rahadest ja töötukassa vahendistest. Kui ELi raha ära kukub, siis oleks olnud mõistlik tööturu teenuste seaduses laiendada nende meetmete ja teenuste ringi, mida töötukassa finantseerib. Ja kõik, rohkem poleks vaja olnudki.»
«Nüüd tekitame juurde veel ühe eraldi rahakoti ning kombineerimine ja ristkasutamine, mis võimaldaks niigi nappide võimaluste tingimustes raha optimaalselt kasutada, väheneb veelgi,» tõdes Eamets.
Erinevad arvamused
Eile eelnõu arutanud riigikogu rahanduskomisjon saatis selle täiskogusse esimesele lugemisele. Kõik komisjoni liikmed eelnõu aga ei toetanud.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori arvates tuleks tööturuteenuseid rahastada riigieelarvest ning kui seal raha napib, siis tõsta teatud makse. «Tuleb mõelda kapitali ja omanikuks olemise maksustamise peale, mida Eesti praegu ei tee ja mida teised riigid teevad,» lausus Nestor.
Rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas leidis aga, et tööturuteenuste rahastamiseks ei tohi maksutõusudega Eesti majanduskliimat pärssida.
«Komisjoni laual on see [eelnõu] praegu sisuliselt ainus variant. Täna ühtki tõsist alternativi, kust seda [tööturuteenuseid] rahastada, ei ole,» kinnitas Rõivas. «Kõik jutud uute maksude kehtestamisest ei ole minu jaoks selles kontekstis tõsiseltvõetavad.»
Laura Raus
