Esme Kassak, ajakirjanik
Emade naasmisel väikelapse kõrvalt tööle on mitmesuguseid põhjuseid - neist peamiseks majanduslikud kaalutlused -, ent tööle kibelevad tihtipeale needki emad, kes saavad veel hüvitist.
Eestis võimaldab vanemapalk väikese silmarõõmuga koos veeta päris pika perioodi võrreldes kahe- ja kolmekümne aasta taguse ajaga, mil mõnedki tänastest lapsevanematest jõudsid sõime kõigest mõnekuusena.
Tänapäeval ei tahaks veel alla pooleteiseaastast last aeda viia ja ega lasteaiakohti pole ka varnast võtta. Tööle naasmise võtmesõnaks on sel juhul tööaja ja -koha paindlikkus ning enda valmisolek päevaplaane ümber korraldada. Seda kõike muidugi juhul, kui töökoht pärast pikka puhkust ootamas.
India emad aktiivseimad tööturul
Eestis tegutsev töökohalahendusi pakkuv rahvusvaheline ettevõte Regus on läbi viinud uuringu tööle naasvate emade värbamise kohta ülemaailmselt. Mõneti üllatuslikult juhib seda tabelit India, kus 64 protsenti ettevõtetest ootab järgneva kahe aasta jooksul emasid tööle tagasi või on valmis värbama ka uusi, lapsepuhkuselt tulevaid emasid. Mis ei tähenda aga, et kõikjal Indias sellist trendi positiivselt vastu võetaks, kuna naise ülesandeks peetakse jätkuvalt eelkõige laste eest hoolitsemist.
Kõrge numbri taga võib peituda asjaolu, et vaatamata üleilmsele majanduslangusele jätkab India majandus kasvuteel ning ettevõtete juhid annavad endale aru, et võimekate töötajate, seehulgas tööle naasvate emade vajadustega arvestamine võib kaasa tuua suurema tootlikkuse ja parema tasuvuse. Emade endi motivaatoriks on tihtipeale eelkõige majanduslik olukord.
Ülemaailmselt on emade töölenaasmise ootuse protsendiks kahe järgneva aasta jooksul uuringu kohaselt 44, madalaim näitaja on Skandinaaviamaades. Madala näitaja põhjuseks Rootsis ja Norras mainitud perioodi jooksul võib pidada Wikipedia andmeid arvesse võttes pigem pikaajalist vanemapalka kui tööandja jäikust.
Võtmesõnaks paindlikud töötingimused
Reguse uuringus pööratakse tähelepanu töötavate emade usaldusväärsusele, küpsusele ja professionaalsetele oskustele ning tuuakse esile tööle naasmisel vajalike tingimuste loomise tähtsust nende jaoks. Paindlikest tingimustest, milleks võib olla nii tööaeg kui ka -koht, võidavad mõlemad osapooled – produktiivsus on kõrgem ja stress madalam.
2007. aastal Eesti Tööandjate Liidu ja partnerite projekti Choices & Balance raames välja antud artiklitekogumis «Töö ja Pere» tõdetakse, et paindlikud töövormid ja peresõbralikud poliitikad vähendavad tööjõuvoolavust ja isegi tööluuse, mis võivad üsna kulukaks kujuneda. Töö ja pere ühitamise soodsad tingimused pidavat hästi mõjuma aga isegi sündivusele.
Tööandja jaoks võib paindlike töötingimuste pakkumine juba välja koolitatud ja kogemustega töötajale tähendada kulude kokkuhoidu võrreldes uue töötaja väljakoolitamisega, kelle lõplik sobivus selgub pealegi alles mõne aja möödudes. Emadele pakub paindlik töökorraldus aga kindlasti suuremat rahulolu töö- ja pereelu ühitamisel, olles üheks olulisemaks kriteeriumiks tööle naasmisel.
Artiklile järgneb lugu emade tööle naasmisest Eestis.
