Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuni 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Mul on tähtajaline leping lapsehoolduspuhkusel töötaja asendamiseks. Kas ma saan selle lõpetada enne tähtaega? Kas tähtajalise lepingu puhul on õige määrata katseaega?

Üldjuhul ei ole töötajal õigust tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda ehk omal soovil lõpetada, kuid erandi teeb töölepinguseaduse § 85 lg 2 töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingule. Seega võib asendaja tõesti töölepingu üles öelda. Katseaeg hakkab tööle asumisel kehtima n-ö automaatselt. Pikemat kui neljakuulist katseaega ei ole lubatud rakendada ei tähtajalise ega tähtajatu lepinguga.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2010

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• EkspressJob

Raul Veede

Ettevõtluse alustamise toetus on töötule antav rahaline abi (hetkel kuni 70 000 krooni), mille eesmärgiks on motiveerida ja toetada töötut ettevõtlusega alustamisel.

Toetust on õigus saada töötukassas arvele võetud töötul, kes on vähemalt 18 aastane ja

* kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
* kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
* kellel on ettevõtluskogemus.

Tõsi, koolituse saamine ei pruugi olla kuigi lihtne. Töötukassa aktsepteeritud koolitustele on vähe kohti, tänavu plaanitakse koolitada vaid 400-600 inimest.

Milliseid pabereid vaja läheb?

Toetuse saamiseks tuleb töötukassale esitada:

* avaldus;
* äriplaan;
* ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust või haridust tõendavad dokumendid.

Otsus toetuse saamise kohta tehakse 30 tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamisest.

Kui otsus on positiivne, kannab töötukassa toetuse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul peale otsuse langetamist. Toetuse laekumisega ühtaegu võetakse töötu arvelt maha ning töötutoetust rohkem ei maksta.

Mida toetuse saaja tegema peab?

Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:

* alustama majandustegevusega 6 kuu jooksul toetuse saamisest;
* kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile;
* tagastama kogu toetuse, kui tal pole majandustegevuse alustamata jätmiseks või lõpetamiseks mõjuvat põhjust.

Äriplaanis kavandatud majandustegevus peab kestma vähemalt ühe aasta, alates raha pangakontole ülekandmise päevast.

Millal toetust ei anta?

Ettevõtluse alustamise toetust ei eraldata tubakatoodete ja alkohoolsete jookide tootmiseks ega hasartmängude ja kihlvedude korraldamiseks.

Samuti ei saa toetusega olemasolevat ettevõtet laiendada või selles majandustegevust alustada - firma tuleb luua alles pärast toetuse saamist. Toetuse abil ei tohi astuda äriühingu osanikuks või aktsionäriks.

Toetust ei saa need, kellel on maksuvõlg riigi või omavalitsuse ees, ärikeeld või vähemalt 51 protsenti olemasolevast äriühingust. Keelduda võib ka juhul, kui äriplaan on suure riskiga.

Millised piirangud on toetuse tarvitamisel?

Alates 20 000 kroonist (koos käibemaksuga) tuleb asjade ja teenuste soetamiseks võtta mitu pakkumust. Alates 100 000 kroonist peab pakkuja need allkirjastama.

Liiklusvahendeid ja kasutatud seadmeid tohib osta vaid juhul, kui nende vajalikkus on põhjendatud äriplaanis seoses ettevõtte spetsiifikaga. Olmeelektroonikat võib osta ainult teenuse osutamiseks.

Kasutatud seadme või liiklusvahendi ostuks ei tohi olla viimase seitsme aasta jooksul pruugitud ELi, riigieelarve ega välisabi raha. Hind peab olema madalam kui uuel seadmel ning mitte üle turuväärtuse. Liiklusvahend peab vastama normidele ja standarditele.

Toetusest ei või katta personalikulusid. Samuti ei tohi selle eest osta kinnisvara. Seda ei või kasutada väljaostuõigusega rendiks, mitterahaliseks sissemakseks, intressideks ja teenustasuks valuuta vahetamise eest, trahvideks ja viivisteks, kindlustuskuludeks ega finantseerimisteenustega (nt laenud ja liisingud) seotud kuludeks, v.a toetuse jaoks avatud eraldi pangakonto kulud.

Toetusest võib tasuda kasko-, liiklus- ja varakindlustusmakseid juhul, kui need on seotud toetuse kasutamisega. Hangete või teenuse osutamise kulusid võib katta vaid siis, kui need loovad projektile lisaväärtust.

Juhendmaterjalid

Äriplaani vorm.doc
Äriplaani vorm.rtf

Äriplaani koostamise juhend.doc
Äriplaani koostamise juhend.rtf

Ettevõtluse alustamise toetusest kulude tegemise tingimused.pdf
Täpsem teave: tööturuteenuste ja -toetuste seadus, § 19

Aruandlus

Ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruanne.doc
Ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise aruanne.rtf

Kust veel abi saab?

Töötukassa toetusele alternatiiviks või täienduseks sobivad EASi antav stardilaen ja starditoetus. Nende tingimuseks ei seata ka ettevõtluskoolituse nõuet, vaja on vaid tugevat äriplaani.

Kuni 100 000 krooni suurune starditoetus on suunatud ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab, on jätkusuutlikud, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule. Toetust võib taotleda FIE või ettevõte, kes on registreeritud äriregistris mitte rohkem kui aasta tagasi või on asutamisel. Toetuse osakaal projekti maksumusest ei tohi ületada 80 protsenti.

Allikad: Töötukassa, Loov Eesti, EAS

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuni 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• EkspressJob

Raul Veede

Kui laual seisavad virnas saja inimese dokumendid, ei ole võimalik, et igaühe enesetutvustus meelde jääks. Mis aitaks aga teiste seast silma torgata?

1. Kirjuta selgelt, rõhuta olulist

Mida kergem on personalijuhil sinu enesetutvustust lugeda, seda tõenäolisemalt sa uuele kohale pääsed. Pea meeles, et CVde läbivaatamine on juhi jaoks sama ahvatlev kui eilne kohv.

Sinu motivatsioonikiri peaks hiljemalt 20 sekundi jooksul näitama, kuidas sa tööandjale raha tekitad või säästad, lood uut käivet, säilitad olemasolevad kliendid, rajad uusi suhteid ning teed tema elu igal muul võimalikul moel mugavamaks ja meeldivamaks.

2. Lähtu tööandja vajadustest

Edukas kandidaat peab vastama tulevase tööandja põhilisele küsimusele: "Mida sa minu heaks teha saad?" Tutvu firmaga, kuhu sa tööle tahad asuda. Uuri välja tema tugevad ja nõrgad küljed, kasvuvõimalused ja probleemid. Vaatle samamoodi firma paari tugevamat konkurenti ning mõtle, mida annaks neilt õppida või nende vastu ära kasutada.

Nii oled sa intervjuule jõudes konkurentidest juba sammu võrra ees ja Oskad pakkuda lahendusi tulevases ametis sinu ette kerkivatele küsimustele. Isegi kui kõigi su mõtetega nõus ei olda, torkab silma sinu initsiatiivikus, valmidus teha korralikult kodutööd ning otsida aktiivselt uusi võimalusi.

3. Too esile enda väärtused

Igal inimesel on oskusi, kogemusi ja teadmisi, mida enamikul teistel pole. Mõtle, millised neist vastavad sinu uue tööandja vajadustele. Too need nii CVs kui ka motivatsioonikirjas selgelt esile.

Sinu tugev külg võib olla kunagi läbitud koolitus, haruldane töökogemus või ülikooliaegne harrastus. Uues ametis võib osutuda kasulikuks mõni su iseloomujoon, aga ka kõigi eelnevate kombinatsioon, mida sa poleks varem osanud väärtuslikuks pidada. Kui palju on Eestis vene filolooge, kes tunnevad biokeemiat, või juriste, kes kõnelevad leedu keelt?

4. Esita karjäär ja haridus enda eduloona

Hästi kirjutatud CV ei ole detailidesse mattunud tabel. See näitab, kuidas sa oled aastate jooksul kasvanud ja arenenud. Igal kirjeldatud astmel omandab sinu pilt mõne uue joone, millest kokkuvõttes kujuneb portree just sellisest inimesest, keda pakutavasse ametisse vajatakse.

Samas ei tohiks selles olla lünki, mis panevad lugeja küsima, mida sa oma eluloos varjata tahad. Vahel häbenevad inimesed seda, kui nad kahe erialase töökoha vahel lihttöödega tegelesid või ülikooli järel tööle asumise asemel rändamas käisid. Esita selliseid asju oma tugevate külgedena - kindlasti õppisid sa sellal midagi kasulikku või said väärtuslikke kogemusi.

5. Kõnele erialakeeles

See on eriti oluline, kui sa vahetad ühe valdkonna teise vastu, milles sul puudub otsesed kogemus. Kui sa soovid tööd Norras, pead kõnelema norra keeles. Kui soovid tööd turunduses või logistikas, pead kõnelema turunduse või logistika keeles.

Sa võid rääkida samadest asjadest, mida sinult oodatakse, ent kui sa ei suuda kõnelda õigete sõnadega, sind tõenäoliselt ei mõisteta. Ametivahetuse korral tekib eriti kergesti kahtlus, kas teisest valdkonnast tulles võid sa üldse kompetentne olla.

Sõnad, millega sa kirjeldad oma karjäärialaseid saavutusi ja kasulikke oskusi, tõestavad sinu asjatundlikkust. Üks lihtsamaid viise nende omandamiseks on uurida erialaseid töökuulutusi ning vaadata, kuidas kirjeldatakse sarnaste töökohtade nõudeid ja tööülesandeid.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööstustöölised, energeetikud ja IT-mehed võivad rõõmustada, sest nende tegevusalal on palgad juba mitmendat kvartalit tõusuteel. Ehitajad ja pankurid saavad aga heade aegade tagasitulekust vaid unistada.

«Me püstitame praegu tootmise rekordeid,» rõõmustas Läänemaal Taeblas plasttooteid valmistava Cipax Eesti ASi tegevjuht Kaido Sasse.

Tänavu on ta juba kümmekond meest tööle võtnud. Tehas tegutseb ööpäev läbi, ka nädalavahetustel. Mehed teevad 50-protsendilise lisatasu eest meeleldi ületunde ja kui tellimuste hulk püsib, siis palgatakse töölisi juurdegi.

Tegelikult räsis masu ka Cipax Eestit. Kui 2008. aasta lõpus võeti tootmise kasvu oodates inimesi tööle, siis mullu tuli nad koondada, sest käive vähenes viiendiku võrra. Selle aasta alguses aga tellimused taastusid, viimastel kuudel püstitatakse aina uusi rekordeid ning tellimusteraamat on täis.

Tunnipalk ja kuupalk

Peamiselt Soome ja Rootsi Volvo ja Husqvarna taolistele firmadele mitmesuguseid plasttooteid valmistav Cipax Eesti ei kärpinud kriisi ajal töötajate palkasid, küll vähendati preemiaid ja sportimisvõimalusi.
Läänemaal tervikuna kasvas kahe kvartaliga keskmine tunnipalk peaaegu 13 protsenti ja on praegu kõrgem kui enne kriisi. Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul mõjutasid Lääne maakonna palkasid ebaregulaar­sed preemiad ja lisatasud, mis tõusid I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes töötaja kohta 1,6 korda.

Kuupalk kasvas Läänemaal samal ajal samuti, ent vähem. Majandusekspert Heido Vitsur selgitas, et kuupalk on inimeste sissetuleku näitajana üsna ebatäpne ning palju paremini annabki infot tunnipalk.
Vitsuri sõnul on statistikaameti edastatav näitaja suurem kui summa, mis inimesed tegelikult kätte saavad, sest statistikaamet arvutab kõik palgad ümber täistööajale.

Kui näiteks keegi töötab kahel kohal poole koormusega, siis statistikaamet arvutab tema mõlema töökoha palgad täistööajale ehk statistiliselt makstaks inimesele justkui poole rohkem raha, kui ta tegelikult kätte saab.
Kuupalkade langus tuleneb Vitsuri sõnul osaliselt sellest, et tööandjad kaotavad kõrgepalgalisi töökohti, kus koormus polnud kuigi suur. Kasvab tööviljakus, mis tähendab, et vähemaks jääb niisama tühjalt istutud töötunde.
Töötajate arv kahaneb ning kasvab inimeste töökoormus ja ka tunnipalk. Just tunnipalk näitab Vitsuri sõnul seda, kui palju inimesed tegelikult raha kätte saavad.

Keskmine tunnipalk enne maksude tasumist kasvas aga kogu Eestis esimeses kvartalis statistikaameti andmetel peaaegu kolme krooni võrra – 74,46 kroonini. See jääb buumiaegsele tipptasemele alla vaid viie krooni võrra. Tegelik keskmine kuupalk langeb endiselt, sest siiani töötavad paljud inimesed osalise tööajaga, lausus Vitsur.

Tunnipalkade arvestuses oli nii kogu riigi kui ka valdkondade lõikes tihti kõige kehvem mullune kolmas kvartal. Pärast seda hakkasid tunnipalgad juba kasvama. Tunnipalkade tõusuga paistavad silma just töötlev tööstus, IT, energeetika, ent ka näiteks põllumajandus.

Ehitajatele ei paista aga tunneli lõpust veel valgust. Esmaspäeval Haapsalu turu ümber uut puitaeda meisterdanud kohaliku linnafirma töömehed Raido ja Viktor pidid koos ülejäänud kolleegidega üle elama 15-protsendilise palgakärpe.

Millal palk uuesti endisele tasemele võiks jõuda, pole nende sõnul jutuks tulnud. Mehed rõõmustasid sellegi üle, et tööd üldse on.

Ehituses kukkusid tunnipalgad üle kümnendiku, ent Vitsuri sõnul on tegemist statistilise viguriga ja see alahindab tegeliku palgalanguse suurust.

Nimelt oli buumi ajal ehituses tööl palju mehi, kes oskasid vaid labidaga liiva visata, ent said sellest hoolimata üsna head palka. Praegu on nad suuresti koondatud ning tööle on jäänud enamasti oskajad spetsialistid, kes aga saavad tunduvalt vähem palka kui varem. Ehituses on töötajate koosseis muutunud, uue palgatõusu lootust seal aga lähemal ajal pole, arvas Vitsur.

Sel aastal jäid jõulud ära ka pankuritel. Kui varasematel aastatel olid finantsvahenduse töötajate kuupalgad esimeses kvartalis keskmisest palju kõrgemad, sest välja maksti preemiad, siis tänavuse esimese kvartali keskmine palk oli finantsvahenduses viimaste aastate kõige madalam.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask lausus, et kui pole kasumit, pole ka preemiat. «Kuna tulemustasu on sõltuvuses ettevõtte majandustulemustest ning Swedbank ei teeninud mullu kasumit, siis möödunud aasta eest tulemustasu ei makstud,» ütles Siilivask. Ka Swedbankis pole palgad kasvanud.

Töötuid lohutada ei saa

Vitsur kommenteeris, et on täiesti loomulik, kui ehituses ja finantsvahenduses palgad langevad. Möödunud kinnisvarabuum oligi just nende valdkondade tekitatud.

Palgad kasvavad eelkõige eksportivates sektorites, nagu töötlev tööstus ja ka ekspordile suunatud teenindus. Seetõttu on endiselt väga oluline, millised on arengud Euroopa ja maailma majanduses. Iga suurem šokk võib kaasa tuua uue majanduslanguse eksportturgudel ja takistada ka meie majanduse kasvu.

Töötuks jäänutele polnud Vitsuril aga midagi eriti lohutavat öelda. Töötus hakkas Eestis kasvama just siseturu kokkukuivamise tõttu ning Vitsuri hinnangul pole niipea oodata, et eksport suudaks siseturgu uuesti elavdada.

Vahur Koorits