Artiklid
- Üksikasjad
Urve Eslas
Eestis saavad naised kolmandiku võrra väiksemat palka kui mehed. See on kõige suurem palgaerinevus Euroopa Liidus. Miks, ja mida selle vastu ette võtta, rääkis Urve Eslasele TÜ sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar.
Miks meil naised meestest nii palju vähem palka saavad? Tervelt kolmandiku võrra, see on ju väga suur erinevus.
Siin on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et naised tegutsevad madalamalt tasustatud elualadel ega püri karjääri tegema. Teine on naiste suur tööhõive. Kui naiste tööhõive on väike, katavad mehed ise ka madalamalt tasustatud kohad. Kui on palju naisi tööl, on naised tõenäolisemalt madalamatel palgaastmetel.
Ja kolmas põhjus on kinnistunud stereotüübid, mis palgaerinevuste taga on. Näib loomulik, et mehele makstakse sama töö eest rohkem.
Aga osa põhjustest, näiteks erinevate faktorite koosmõju, ei ole veel selge ja seda tuleks uurida. Eestis läbi viidav palgalõheuuring peaks andma paremaid seletusi.
Ühesõnaga, kui mees ja naine töötavad samal ametitasemel samade tööülesannetega, näiteks keskastme juhina, saab naine sellest hoolimata vähem palka?
Võib arvata, et see niimoodi ongi. Naised ei julge küsida ja mehele makstavat kõrgemat palka peetaksegi loomulikuks. Eestis on meestekesksete väärtustega ühiskond, mehelik on teha karjääri ja paista ühiskonnas silma ja teha poliitikat – olla n-ö väljapaistvatel kohtadel – ja naine on see, kes on mõnes mõttes vähem väärtuslik kui mees.
Ja seda mõtteviisi ei kanna mitte üksnes mehed, vaid ka naised ise?
Muidu ei saaks see mõtteviis püsida, kui seda ei toidaks mõlemad pooled. Meil püsivad traditsioonilised hoiakud. Näiteks kui naistel on võimalik kas või poliitikas hääletada naiste poolt, siis päris huvitav oleks teada, kui paljud tegelikult naiste poolt hääletavad.
Kas naised ei usalda naisi?
Ma ei tea, kas see on usalduse küsimus, pigem on see selline harjumuspärane traditsiooniline vaade elule, et sellised alad – näiteks poliitika – ei ole päris naiste asi. Ja samamoodi, et see on loomulik, et mees küsibki rohkem palka ja mees töötabki rohkema raha eest. See on klassikaline leivateenija stereotüüp. Ainult et meil on juba aastakümneid olnud naised tööturul samaväärse panusega leivateenijad. Nii et see on selline paradoksaalne olukord.
Aga mida peaks tegema? Suhtumise muutmine on väga pikk protsess.
Kui mõlemad sugupooled on sarnaste vaadetega, on raske seda kampaaniatega kahandada. Mingil määral teadvustada saab, aga kui sellele ei järgne reaalset käitumist, ei muutu midagi.
Milline see käitumine peaks olema?
Kui hoiak muutub, muutub ka tegelik käitumine. Kuni hoiak on peas kinni, on käitumist raske muuta. Üks võimalus selle muutmiseks oleksid kindlad regulatsioonid. Ka seadusi ja muid ettevõtmisi tuleks vaadata läbi selle, millised vahetud ja kaugemad mõjud on neil ühele ja teisele sugupoolele. Näiteks Põhjamaades jälgitakse, et naised ja mehed oleks mis tahes tegevustes võrdselt esindatud ja et ühele või teisele sugupoolele poleks mingisugust takistust ette pandud. See takistus ei pruugi olla pahatahtlikkusest, vaid seda lihtsalt ei märgata.
Kas midagi saaks ka seadustega muuta?
Häda on selles, et meil on kaks sellist seadust juba olemas – üks on võrdõiguslikkuse seadus ja teine on võrdse kohtlemise seadus, aga need on olemas vaid formaalselt ega ole väga selgelt teadvustatud nende poolt, kes peaks neid järgima. Midagi ei juhtu, kui neid seadusi ei järgita.
Mis kasu on seadusest, kui selle rikkumise eest pole sanktsioone ette nähtud?
Jah, neid seadusi tuleks rakenduste poolelt üle vaadata. Kuni pole sanktsioone, mõeldakse, et mis siis ikka juhtub. Kui eriti midagi ei juhtu, jääbki see sinnapaika ja selline käitumine saab korduda.
Aga mida teha, kui naisele tundub, et ta saab vähem palka kui tema meeskolleeg, kes täidab samu ülesandeid?
Meil on olemas soolise võrdõiguslikkuse volinik, temale saab sellest teada anda. Aga suurem häda on selles, et sageli naised ise ei tunnetagi, et nad on viletsamalt tasustatud. Lisaks on meil kombeks mitte avalikustada palgatasemeid, nii et diskrimineerimist on isegi raske näha.
- Üksikasjad
Rahandusministeerium saatis esmaspäeval esimesele kooskõlastusringile kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse mitut kogumispensionide süsteeme reguleerivat seadust.
Suurem osa eelnõus esitatud muudatustest puudutab kohustuslikku kogumispensioni, kuid mõnevõrra muudetakse ka täiendava kogumispensioni regulatsiooni. Eelnõu eesmärk on nii II kui ka III pensionisamba regulatiivse keskkonna arendamine ning tänaste reeglite ja süsteemide toimimise analüüsimisel tuvastatud kitsaskohtade kõrvaldamine. Suuri põhimõttelisi ümberkorraldusi kavandatavad muudatused tänases pensionisüsteemis ei tee.
Eelnõuga täiendatakse II samba pensionifondi valitsejatele esitatavaid nõudeid. Need puudutavad muuhulgas fondi vara investeeringutega kaasnevate võimalike huvide konfliktide maandamist, samuti vara investeerimisega seotud riskide juhtimise sisemisi protseduurireegleid. Lisaks tehakse ettepanekud kohustuslike pensionifondidega seonduva aruandluse läbipaistvuse suurendamiseks ning täiendatud on ka konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid.
Süsteemi läbipaistvamaks muutmise kõrval suurendatakse ka II samba paindlikkust. Eelnõu kohaselt on uuest aastast võimalik vahetada pensionifondi kolm korda aastas senise ühe asemel. Kui täna saab osakuomanik ka sissemakseid uude fondi vaid kord aastas ümber suunata, siis edaspidi sissemaksete suunamist ei piirata. Osakuomanikul tuleb siiski arvestada avalduse realiseerimise ajaga, mis eelnõu kohaselt on kuni kolm tööpäeva.
III pensionisamba osas puudutavad kõige olulisemad muudatused maksustamise küsimusi. Eelnõuga vabastatakse tööandjate tehtud sissemaksed oma töötajate vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse erisoodustuse tulumaksu osast. Kui täna võib täiendava kogumispensioni sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata 15% ulatuses pensionikoguja sissetulekust ning mahaarvatav summa kujuneb sõltuvalt sissetuleku suurusest, siis eelnõuga pannakse maksustatavast tulust maha arvatavatele sissemaksetele ka absoluutne piir. Piirmäärade rakendamisel arvestatakse nii isiku enda kui tööandja poolt tema eest tehtud sissemakseid kokku.
Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 1. jaanuar 2011, kuid mitmed muudatused, mis eeldavad rakendamiseks veidi pikemat ettevalmistusaega, jõustatakse 2011. aasta 1. aprillil või veelgi hiljem.
- Üksikasjad
Raul Veede
Iga tööotsija oskab kirjeldada, millisena ta ise ennast näeb. Et teada, kuidas teid hindasid teie töökaaslased ja ülemused, tuleb küsida nende endi käest.
Teine, ehkki võib-olla mitte samavõrd meeldiv põhjus taustauuringuks on soov kontrollida, kas teie kirjeldus oma varasemast tööelust vastab ka täiel määral reaalsusele. Küllaltki sageli püüavad tööotsijad enda CVd siluda, et näidata ennast võimalikult soodsas valguses. Seetõttu peab tööandja paratamatult olema ettevaatlik.
Mis kasu on mul soovitajaist?
Kirjutage CVsse oma soovitajad koos töökoha ja kontaktandmetega. See on kasulik eelkõige teile endale, sest nii saate valida, kellega uus tööandja tõenäoliselt kontakteerub.
Ehkki vahel võib personalitöötaja pöörduda samas asutuses ka mõne teise inimese, näiteks isikliku tuttava poole, piirdutakse sageli siiski viidatud soovitajatega. Nii ei küsita teie kohta iseloomustust just selt ainsalt kolleegilt, kellega te juhtumisi läbi ei saanud - või kelleltki, kes teab teid ainult kuulujuttude järgi.
Kes sobib soovitajaks?
Valige soovitajateks inimesed, kes on teiega lähemat koostööd teinud. Paremal juhul võiksid nad olla suhelnud teiega eri positsioonides: ülemus, kolleeg, alluv... Nii saab uus tööandja teist võimalikult mitmekülgse pildi.
Kindlasti mõjub hästi ka see, kui mõnel soovitajatest on silmapaistev positsioon ja teda tuntakse laiemalt. Selliste inimeste arvamust aktsepteeritakse rohkem.
Kui te alles alustate oma karjääri, sobivad soovitajateks kõrg- või kutsekooli õppejõud. Mõne ameti puhul on kohane ka kooli karjäärinõustaja või psühholoogi soovitus.
Küsi nõusolekut
Kindlasti tuleks enne inimeste soovitajana mainimist nende käest küsida, kas nad on sellega nõus. Harva ütleb keegi sellest ära, ent ennekõike on see elementaarne viisakus.
Kui olete oma tuttavaid eelnevalt hoiatanud, ei taba teie kohta tulevad küsimused neid ootamatult ning nad on teie suhtes positiivsemalt häälestatud. Samuti annab loa küsimine neile võimaluse valida, milliseid enda kontaktandmeid nad nõustuvad levitama.
Mis peaks seisma soovituskirjas?
Ehkki seda alati ei nõuta, on kasulik lisada teistele dokumentidele soovituskiri. Seda on mõistlik küsida endise töökoha otseselt ülemuselt. Soovituskirju võiks olla üks või paar, paksul pakil ei ole mõtet.
Soovituskiri kajastab teie töökäitumist ja töösse puutuvaid iseloomujooni. See peaks olema pigem lühike ja asjakohane kui pikk ja jutustav, täis lõbusaid juhtumeid ning kirjeldusi teie kangelaslikkusest.
Ainsagi plekita kiidulaul ei kõla usutavalt, seepärast mainib hea soovituskiri nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Siiski võiksid ka negatiivsed omadused olla esitatud positiivses võtmes.
Igal maal on omad kombed
Kui kandideerite töökohale välismaal, uurige kohalikelt, tööturuameti nõustajatelt või internetist, milline on sealne soovituskirjatava. Näiteks on Eestis kombeks piirduda väheste soovitajatega ning loetleda need CVs, samas lisatakse USAs CV-le eraldi dokumendina pikk soovitajate nimekiri.
Välismaale siirdudes on kasulik varuda Eestist kaasavõetavad soovituskirjad kohalikus keeles. Inglise või vene keele puhul on see lihtsam, teiste keelte puhul aga võite vajada notariaalselt kinnitatud tõlget. Tõenäoliselt on seda kergem ja odavam saada Eestis kui mujal. Notariaalne tõlge on küll kulukas, ent see väljaminek võib ennast ära tasuda.
- Üksikasjad
Kas puhkusetasu tuleb arvestada töötajale soodsama või kahjuliku skeemi alusel?
Küsimus: Kas on kehtetuks tunnistatud puhkusetasu arvutamisel põhipalga säilitamise reegel? Ehk siis - kas puhkusetasu arvutame ainult kuue kuu keskmise alusel, isegi siis, kui see on töötajale kahjulikum?
Vastus: kehtivas määruses tõepoolest ei ole enam põhipalga säilitamise reeglit ja arvutamine toimub 6 kuu keskmise alusel. Kui see tuleb töötajale kahjulikum töötasu säilitamisest, siis tööandja soovi korral võib, kuid ei pea rakendama töötajale soodsamat varianti.
Küsimus: Millisele seadusepunktile võib toetuda töötajale soodsama puhkusetasu väljamaksmisel?
Vastus: see, et arvutada võib töötajale soodsamalt, tuleneb üldisest töötaja kaitse põhimõttest ning ka loogikast - enam maksmine ei tekita probleeme (nõudeid), vähem maksmine aga küll. Tööandja võib soovi korral näiteks enda sisereeglites ette näha, et kui nii on töötaja jaoks rahaliselt soodsam, siis makstakse töötajale puhkusetasuna töölepingujärgset töötasu.
Äripäeva Käsiraamatute foorumis vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Rivo Sarapik
- Üksikasjad
Kõige varem sügisel peaks töötukassa jõudma niikaugele, et tööotsija ei pea enam Exceli faili avama, et tööpakkumisi vaadata, vaid saab kasutada otsingumootorit, mis on üks uuel aastal valmivast iseteenindusveebist.
«Vabandame, kui tabelis esineb aegunud ja juba täidetud tööpakkumisi! Väljatöötamisel on lahendus, mis tagab, et andmed uuenevad automaatselt,» seisab kolm korda nädalas uuendatava tööpakkumiste faili juurde viiva lingi kõrval töötukassa kodulehel.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu kinnitas, et tööpakkumisi ei panda tabelina üles sugugi mitte laiskusest, vaid sisemise infosüsteemi arendamisega on töötukassas lihtsalt nii palju tegemist olnud, et mugavam tööpakkumiste sirvimise süsteem on alles loomisel. Ta lisas aga, et teostaja on rahvusvahelise hanke käigus praeguseks juba väljavalimisel, üleeile kvalifitseeriti võimalikud pakkujad. Esimene lahendus peaks Vanatalu sõnul valmis olema novembris ja täismahus peaks iseteenindusveeb, mille osaks on ka töövahendus, käivituma tuleva aasta esimeses pooles.
Teistesse portaalidesse
«Esialgu on tööpakkumiste päring plaanis lisada meie kodulehele, hiljem tõstetakse see töötukassa iseteenindusportaali koos teiste meie e-teenustega,» ütles töötukassa IT-juht Urmas Visse.
Vanatalu lisas, et alates juuli keskpaigast luuakse andmevahetuslepingute alusel võimalus töötukassa tööpakkumiste tasuta vahendamiseks läbi teiste asjast huvitatud töövahenduskeskkondade ja portaalide.
Ta rääkis, et IT-osakonnale põhjustas viivitusi tingiva töömahtude erakordse kasvu tööturuameti ümberkujundamine töötukassaks, aga ka uue töölepinguseaduse jõustumine ja tööturu olukorra erakordne halvenemine. Tööturuametilt päranduseks saadud IT-lahendused olid aga pärit 2001. aastat ning täiesti ajast ja arust.
«Ma ei olnud midagi nii haledat enne näinudki,» ütles Visse. Ta selgitas, et näiteks võis töötuna arvele võtmine aega võtta isegi kuni poolteist tundi. «Peale liitumist hakkasime koheselt tegema uut infosüsteemi, mille üks alamosa on ka töövahendus,» lisas ta, rõhutades, et e-teenuste pakkumiseks peab esmalt olemas olema hästitoimiv asutusesisene infosüsteem.
Suur töö
«Töövahendus on üks meie põhitegevus, aga tuleb täita ka teisi kohustusi nagu töötute registri pidamine,» ütles Erko Vanatalu. Nii tuligi tema sõnul esmalt enamus aega ja energiat pühendada kõige hädavajalikuma käimasaamiseks - töötuna arvelevõtmine, tööotsijana registreerimine, töötutoetuse määramine ja arvestamine. Tööpakkumisi polnud kuni möödunud aasta märtsini veebis avalikult üldse võimalik vaadata. Siis hakati neid hädapärase kiirlahendusena Exceli tabelina üles riputama. Urmas Visse sõnul koostatakse seda tabelit siiani sisuliselt käsitsi.
Iseteenindusportaali ehitatakse ja avalikustatakse Visse sõnul järk-järgult. E-töötukassa vahendusel on praegu võimalik tutvuda ainult määratud kindlustushüvitistega ja ajada koondamisega seotud asju. Tulevikus saab aga näiteks töötuna arvele võtmist taotlev inimene oma andmed juba enne kohaletulemist iseteenindusportaalis ära esitada.
Sandra Maasalu
Lehekülg 1303 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee