Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
Komisjoni saab kaevata vaid juhul, kui töölepingus on kirjas seda lubav punkt.
Tulevikus peaksid töövaidlused lahenduse saama kohtus, mitte suurem osa neist töövaidluskomisjonis nagu praegu, leiab töö-andjate keskliit. Seda peeti silmas tööandjate manifesti koostamisel, kui kirja sai pandud punkt, et töövaidluskomisjone on vaja reformida.
Nende olemasolu tööandjate esindajad päriselt ei välista: töövaidluskomisjonid oleks edaspidi nagu arbitraažid ehk vahekohtud, selgitas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. See tähendab, et lepingust tulenevaid vaidlusi lahendavasse vahekohtusse saaks kaevata vaid juhul, kui töölepingus on seda lubav punkt sees. Kui mitte, tuleb vaidlus lahendada kohtus.
„Töövaidluskomisjone tuleks tõsiselt reformida, palgata sinna tugeva juriidilise kompetentsiga juhid ning tagada ka parem rahastamine riigieelarvest,” kommenteeris Kriis. „Kaebamine ei peaks olema päris tasuta, aga võib olla töövõtjale ja tööandjale erinev. Praegu on võrdlemisi suureks probleemiks ka sotsiaalpartnerite kaasamine töövaidluskomisjonide koosseisu. Mina lõpetaks sellise rahvakohtu põhimõtte ära.”
Transpordi- ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson peab seda „intellektuaalselt huvitavaks ideeks”. Vajadus reformida töövaidluskomisjonide tööd on sisse kirjutatud ka töötajate manifesti. Kuid hoopis teise nurga alt. „Töövaidluskomisjonide töö tuleb muuta kiiremaks ning koolitada komisjonides osalejaid,” ütles Peterson. „Vaidluse lahendamine tuleks muuta veelgi lihtsamaks nii töötajale kui ka tööandjale, mitte muuta seda kallimaks.”
Eesti 12 töövaidluskomisjoni on avaldustega selgelt üle koormatud. Ehkki seadus nõuab, et istung peab toimuma kuu aja jooksul alates avalduse sisse-andmise päevast, kulub vaidluste läbivaatamiseks keskmiselt 60 päeva, on sotsiaalministeeriumist Eesti Päevalehele kinnitatud. Tänavu teises kvartalis said töövaidluskomisjonid 928 avaldust, neist enamik töötajatelt. Sama lugu on kohtuhagidega: tööandjate nõudeid on kaduvväike osa, nentis Harju maakohtu kohtunik Piret Randmaa.
„Kui kõik dokumendid on korras ja on ainult üks nõue, näiteks palga saamise oma, saab lahendi asjas kiiresti – nelja kuni kuue kuuga,” vastas Randmaa. „Nii lihtsaid variante tavaliselt aga ei ole. Sest inimesed ei oska ise hästi hagisid koostada ja siis peab kohus sageli puudusi hagiavalduses kõrvaldama, see kõik võtab aega. Esindajaid ehk advokaate ju inimesed ka sageli töövaidlustes ei võta, kuna nagunii on palk saamata ja raha pole.”
150 000 kroonini
Töövaidluskomisjonis on rahalistel nõuetel piir
•• Töövaidluskomisjon saab menetleda rahalisi nõudeid, mis ei ületa 150 000 krooni. Sealt edasi tuleb minna kohtusse.
•• Keskmine rahaline nõue on 10 000–20 000 krooni, öeldi
tööinspektsioonist.
•• Tänavu esimesel poolaastal tuli 16 avaldust, kus tööandjalt nõuti maksimumi ehk 150 000 krooni. Sel poolaastal juba 12.
•• Kohtusse pöördumisel saab asja lahendada lihtmenetlusega siis, kui rahaline nõue jääb alla 2000 euro (30 000 krooni).
•• Kohtute infosüsteemi andmetel oli maakohtutel 2008. aastal lahendada 575 töövaid-lust , 2009. aastal 856 ning tänavu esimesel poolaastal 337.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist 28. september
•• Minu transporditeenuse firma on tegutsenud neli aastat, töötajaid on kolm. Hiljuti esitas üks neist avalduse sooviga töölt kohe, st päevapealt lahkuda. Firmas jõudis ta olla neli ja pool kuud. Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks toob ta tööandjapoolse korduva töölepingu rikkumise, seda töötasu maksmisel. Ta viitab oma töölepingu punktile: „Töötajale makstakse töötasu üks kord kuus hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.“
Tõepoolest, iga kuu olen maksnud töötasu ühe-kahepäevase viivitusega, kord hilines palk isegi kuus päeva – midagi polnud teha, hankijatelt laekus raha hiljem. Varem töötaja selle üle ei nurisenud.
Veel tõi ta põhjuseks määratlemata tööaja. Nimelt on töölepingus järgmine punkt: „Tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning teiste võimalike vaheaegade algus ja lõpp määratletakse tööandja mõnes muus äriühingusiseses dokumendis.” Ja minupoolne selgitus antud punktile on olnud, et autojuht sätib oma sõidud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusele nr 561/2006, 15. märtsist 2006. Määrus käsitleb autojuhtide töö- ja puhkeaega, mille arvestamise aluseks on auto korras näidikud.
Töötaja pani avaldusse kirja ka summa, mille ta peaks lõpp-arvena firmalt saama. See koosneb puhkusekompensatsioonist ja hüvitisest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4), mis tuleb tasuda tema kontole töölepingu lõpetamise päeval.
Ma ei ole kõige sellega kuidagi nõus, aga mida ma saan teha? Töötaja lubas esitada avalduse töövaidluskomisjonile. Mingeid pretensioone töötajal selle nelja ja poole kuu jooksul pole olnud. Ka viimastel päevadel oli kõik tavaline: õhtul tõi mees nagu kord ja kohus täislaaditud auto garaaži ja järgmise päeva lõunast esitas lahkumisavalduse, keeldus välja sõitmast ja tekitas sellega firmale kahju.
Olen nõutu: mille pean töölepingu lõpetamisel aluseks võtma, kas selle sama avalduse? Mitme päeva jooksul pean maksma lõpparve? Kas töötajal on alust küsida kompensatsiooniks kolme kuu töötasu?
•• Töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda siis, kui tööandja on rikkunud oluliselt endale võetud kohustusi. Siia alla käib ka see, kui töö-andja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Töötaja lõpetab töösuhte erakorralise ülesütlemisega ühepoolselt, tööandja teda kinni pidada ei saa. Kui ta aga leiab, et töötajal ei ole neid olulisi põhjusi, mille puhul seadus talle erakorralise ülesütlemise õiguse annab, tuleb pöörduda 30 päeva jooksul töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda töötajapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamist.
Tähele tuleb panna, et 30-päevane tähtaeg hakkab jooksma ülesütlemisavalduse saamise päevast. Kui hagi või avaldust tähtaja jooksul ei esitata, on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 järgi algusest peale kehtiv ja tööleping lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval.
Karta on, et küsija on vaidlustamistähtaja mööda lasknud. Siis ei ole muud, kui oodata töötaja algatatud vaidlust töövaidluskomisjoni istungil, kus TLS § 100 lg 4 alusel on võimalik taotleda hüvitise vähendamist. Nimetatud paragrahv sätestab tööandja kohustuse maksta töötajale kõnealuse ülesütlemise puhul hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.
Töölepingu lõppemisel tuleb üldjuhul töötajale välja maksta kõik ettenähtud summad – töötasu, hüvitised jm. Erandid sellest reeglist on kehtestatud TLS § 84 lg 2–4 teenuste puhuks, neid kõnealuse küsimuse puhul rakendada ei saa. 1
Saada oma tööalane küsimus:
vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel
- Üksikasjad
On eksitus arvata, et pangainimesed on Eesti kõige paremini tasustatud töötajad. Vale puha: tegelikult on hoopistükis programmeerijad siinkandi teenistustipus oma keskmiselt ligi 31 000-kroonise kuupalgaga, pankurid on teisel kohal ja sissetulekukäärid esikohal olijatega on suured.
Iga programmeerimise ja muu tarkvaraarendusega tegelev mees – enamasti on nad mehed – nii palju palka ei saa. Alustava tarkvaraarendaja palk on pigem kusagil 10 000 krooni kätte, ent kõvemate tegijate jaoks on turg rahvusvaheline ja järelikult peavad ka Eesti firmad maksma konkurentsivõimelist palka.
Kui ikka Euroopas võivad tarkvaraarenduse staarid saada kuus sama palju palka kui Eestis president või enamgi, siis tuleb ka kohalikel firmadel oma parimatele väga kõrgeid palku maksta ja nii need keskmised palgasummad kõrgustesse ehk 31 000 krooni suunas sihivadki.
Teade, et hoopis programmeerijad saavad Eesti parimat palka, võib tulla ootamatult, sest seni on kõrgetest palkadest rääkides nimetatud pigem finantsvahendust. See on aga statistiline silmapete.
Kui statistikaamet teeb palgastatistikat, siis jaotatakse kõik tööinimesed teatud gruppidesse ja arvutatakse selle grupi keskmine palk. Finantsvahendus ehk pangad, kindlustusfirmad ja muu selline oli seni kõige kõrgema palgaga sektor, sest tarkvaraarendajad olid ühes rühmas näiteks postiljonide ja paljude teiste ametimeestega.
Ent statistikaamet teeb ka palju üksikasjalikumat palgastatistikat, kus kogu töörahvas jaotatakse rohkem kui poolesaja ametirühma vahele. Kui nüüd tarkvaraarendust eraldi käsitleti, siis selgus, et seal on palgatase veerandi võrra suurem kui pankades või kindlustusfirmades.
Tegelikult on IT-valdkonnas makstud juba aastaid paremat palka kui panganduses. Statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelmaa lausus, et andmed ei ole küll päris üheselt võrreldavad, sest eelmisel aastal muudeti natuke klassifikaatoreid – varem pandi tarkvaraarendajad samasse patta näiteks arvutiparandajatega.
Ent isegi koos arvutiparandajatega teenisid inimesed IT-vallas rohkem palka kui finantsvahenduses. Finantsvahenduses omakorda on eraldi välja toodud pangandus ning kindlustus ja pensionifondid. Palgad on aga neis sarnased: 22 000 – 23 000 krooni.
Kristel Kivinurm-Priisalm varahaldusfirmast Avaron Capital lausus, et kuna tegemist on ühe tegevusvaldkonnaga, siis on igati loomulik, et palgatase on sarnane. Samas arvas ta, et kui finantsvahenduse palgad lõigata töö sisu järgi praegusest pisemateks juppideks, siis võib osa finantsvahenduse palku edukalt IT omadega võistelda.
Nimelt on näiteks pankades hulk tagatoa- ja kontoritöötajaid, kelle palgatase pole üldsegi kõrge, ning teiselt poolt on väga hea sissetulekuga spetsialistid, kes teevad näiteks investeerimisotsuseid.
ASi Webmedia tarkvaraarenduse juhi Ivo Mäe sõnul saavad tarkvaraarendajad peale kõrgete palkade rõõmustada ka igasugu pisemate hüvede üle. «Alates sellest, et kontoris oleks jooke ja snäkke, kuni selleni, et meil käib massöör, kelle juures saab käia,» loetles ta.
Kõrged palgad ei tähenda samas, et programmeerijad kakleksid IT-firmade uste taga töökohtade pärast. Pigem vastupidi: Mägi oletas, et asjaliku inimese võtaks otsekohe tööle iga Eesti esikümnesse kuuluv IT-firma.
Riigitöötajad ei saa üldse kuigi kõrget palka, kuigi avalikkusele võib olla jäänud vastupidine arvamus. Peale selle on palgad üsnagi madalad ka paljudel tootmisega seotud erialadel.
Kivinurm-Priisalm selgitas, et tegelikult võiks Eesti riik võttagi eesmärgiks suurendada peaga töötamist nõudvate teenustesektori töökohtade arvu, selle asemel et tuua riiki madala lisaväärtusega allhankele suunatud tööstusettevõtteid.
Võib küll tunduda, et oma kätega mööblieseme valmis meisterdamine on kuidagi rohkem töötegemine kui peaga töötamine, ent see pole nii. Teenustesektoris makstavad kõrgemad palgad näitavadki Kivinurm-Priisalmi sõnul just seda, et seal toodavad inimesed rohkem lisaväärtust ja seetõttu saab neile ka rohkem palka maksta.
Pankades on komme maksta eelmise aasta heade tulemuste eest aasta alguses preemiaid. Mullu esimeses kvartalis olid preemiad veel suured, mistõttu finantsvahenduse töötajate keskmine palk hüppas 32 000 krooni peale, ületades tarkvaraarendajate palkasid, ent sellega olid head ajad ka läbi. Eelmisel aastal olid pangad kahjumis ja nii polnud ka preemiaid.
Avalikus halduses ja riigikaitses aga paljuräägitud palgalangetusi suurt näha pole. Eelmise aasta teise kvartali
16 645 kroonilt langes palk kolm kuud hiljem 14 245 kroonile, ent seejärel hakkas uuesti üles ronima. Viimastel andmetel ehk selle aasta teises kvartalis said riigiametnikud palka keskmiselt 15 618 krooni.
Vahur Koorits
- Üksikasjad
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul sõltub palgatõusu küsimine paljudest asjaoludest, kuid kindlasti on erinevate argumentide seas tähtsal kohal üldine märkimisväärne hinnatõus.
«Ka ametiühingute palgapoliitika üks põhipostulaate on, et töötaja peab saama palgatõusu näol kompensatsiooni elu üldise kallinemise eest. Teisalt on vähemalt sama oluline ettevõtte majanduslik olukord – kasumi puhul on palgatõusu nõue igati loogiline ja põhjendatud, kahjumi puhul ei piisa ka kõige parematest argumentidest,» ütles Taliga.
Ta lisas, et kui ettevõtete kasumid kasvama hakkavad, on igati põhjendatud taotleda ka suuremat tasu. Samuti peaks töötajale makstav tasu suurenema siis, kui tõuseb töö tootlikkus.
Küsimusele, millal oleks õige aeg masueelne palk tagasi küsida, ei osanud ametiühingujuht vastata, kuna kriis puudutas valdkondi ja ettevõtteid vägagi erinevalt. Kuigi valdav on ettekujutus, et kõikjal palku kärbiti, ei pruukinud kärped tema sõnul siiski kõikjal ühesugused olla.
Pealegi oli sektoreid ja ettevõtteid, kus ametiühingud leppisid tööandjaga kokku ainult palgatõusu edasilükkamises – sellistel puhkudel fikseeriti tähtaeg, näiteks üks aasta, mille võrra varem kokkulepitud palgatõus edasi lükkub.
Samuti on näiteid selle kohta, et töökohtade säilitamise nimel lepiti tähtajaliselt kokku töötasu vähendamises. Sellistel puhkudel taastuvad tähtaja saabumisel ka varem kehtinud töötasumäärad.
Lõpetuseks pidas Taliga vajalikuks märkida, et kindlasti on Eesti üleminek eurole tõsine põhjus vaadata üle ka palganumbrid: «Seadus räägib küll aritmeetilisest teisendamisest kursiga 15,6466 ja sellega kaasnevast ülespoole ümardamisest, kuid näiteks 47 või 12 sendi täpsusega kokkulepitud kuupalk (tänasel päeval vastavalt 6000 krooni ja 10 000 krooni) ei ole kindlasti eriti mõistlik.»
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Karina Paatsi
Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat ja partner
Lisaks töölepingu seadusele (TLS), mis on peamine õigusakt, kus on määratud tööandja kohustused ja vastutus töösuhetes, tuleneb rida tööandja kohustusi ning nende rikkumisega seotud vastutus ka muudest õigusaktidest. Üheks selliseks aktiks on välismaalaste seadus.
Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötama asuval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus. Kui selline alus puudub, on tööandjal välismaalasega töölepingu sõlmimine keelatud.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4817/new_eri_artiklid_481710.html
Lehekülg 1288 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee