Üksikasjad

Avaldatud: 29 september 2010

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Mida saaks naine ette võtta, et oma tööteel palgalõhet vältida? Asjatundjate sõnul on kõige lihtsam ja tõhusam õppida meeste tugevustest, kuid seejuures mitte kaotada naiselikke eeliseid, sai lugeda ajakirja Anne & Stiil septembrinumbrist.

Pane oma prioriteedid paika! Mõtle läbi, mis on sinu jaoks elus oluline - meeldib sulle rohkem peremudel, kus peamine leivateenija on mees ja sina asjatad õnneliku koduhaldjana või sooviksid sa ennast võrdväärselt mehega ka väljaspool kodu teostada? Noorelt perele keskendumise tõttu võib haridustee pooleli jääda ning sellega võib hiljem kaasneda ka madalam palk.

Varahaldusfirma Avaron üks omanikke Kristel Kivinurm-Priisalm oskab aga hinnata ka selliseid töötajaid, kes intervjuul selgelt mõsta annavad, et nende eesmärk on töö korralikult ära teha ning kellapealt koju pere juurde minna - sest kogu meeskonda ei saa kokku seada vaid ambitsioonikatest karjääriredelil turnijatest, kelle kohale peab varsti uut inimest otsima hakkama.

Ära anna meestele eesõigust! Just naised ise kutsuvad esile diskrimineerimist: Lois P. Frankeli raamatus «Paid tüdrukud äris edu ei saavuta. 101 takistust naiste karjääriredelil» on juttu uuringust, mis näitas, et kui mõneliikmelises töörühmas on üks mees, siis naised valivad ta automaatselt juhiks.

Kauple, enne kui ennast maha müüd! Kel plaan küsida suurt palka, peab tõestama, et on seda väärt: salongi NailSpa juhtiv Esti Ehatamm-Koppel soovitab näidata, et suudad ettevõttele luua varasemaga võrreldes rohkem lisaväärtust, Fontese partner ja karjäärinõustaja Piret Jamnes soovitab lisaks uurida, millist palka makstakse sama töö eest teistes ettevõtetes.

Õpi meestelt! Mehed on reeglina sirgjoonelisemad ja otsekohesemad, nõudes probleemide puhul kohe selgitust; mehed on enesekindlamad, ei võta ebaõnnestumisi südamesse, vaid tunnistavad oma vigu, võtavad õppust ja liiguvad edasi.

Toimetas Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2010

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Andres Reimer

Kõrgkoolilõpetajate ja suurepalgaliste töötajate sotsiaalmaksu soodustus vähendaks tööpuudust, leiab teenusmajanduse koja esimees Kaido Kaljulaid.

Teenusmajanduse koja arvates aitaks sotsiaalmaksusoodustus tudengitel ja vastsetel ülikoolilõpetajatel senisest lihtsamini tööd leida. Teenusettevõtted võtaksid kohe tööle suurel hulgal töötuid kõrgkoolilõpetajaid ja üliõpilasi, kui noored spetsialistid saaksid paariks aastaks sotsiaalmaksusoodustuse, kinnitab Kaljulaid, kes on ühtlasi KIT Finance Europe’i juhatuse esimees.

•• Miks Eesti vajab astmelist sotsiaalmaksu?

Tegemist ei ole astmelise sotsiaalmaksu ideega. Selline lähenemine on eksitav. Selle sammu peamine eesmärk on parandada riigi konkurentsivõimet, sest majanduskriisi tõttu on paljud riigid asunud majandusmudeleid üle vaatama. Sotsiaalmaksusoodustus võiks puudutada äsja kõrgkooli lõpetanuid: noori spetsialiste, kellel pole töökogemust. Kõrgepalgaliste töötajate sotsiaalmaksu laeks võiks aga olla kolm keskmist palka.

•• Miks pigistab sotsiaalmaksu küsimus kõige valusamalt just teabemajanduse ettevõtteid?

Teabemajanduse osatähtsus on arenenud riikides väga suur. Kui Eestis ulatub see sisemajanduse mahust 67 protsendini, siis arenenud riikides 80-ni. Tööstuse arendamine jääb arenevatele riikidele.

Eestis on selge vajadus teenusmajanduse mainet parandada, sest meil on levinud arusaam, et ettevõttel peavad olema ennekõike füüsilised töövahendid ja tooted. Tänapäeva majanduses on peaga töö palju tähtsam, sest selline töö loob rohkem väärtusi.

Euro tuleku järel peaks majanduspoliitika toetama ennekõike just teabemajandust, et suurendada selle valdkonna ekspordivõimet.

•• Kuidas sotsiaalmaksusoodustuse andmine konkurentsivõimet parandaks?

Praegu on kolmandik ülikooli lõpetanuid töötud. Probleem hariduses seisneb selles, et üliõpilased ei saa piisaval määral tööpraktikat. Üliõpilastel, kes sellise erisoodustuse abil tööturule pääsevad, tõuseb kvalifikatsioon ja palk.

Majanduskriis ei ole muutnud noorte spetsialistide palgaootusi. Kogemustega inimesele maksti buumi ajal 30 000–50 000 krooni, nüüd 20 000–30 000 krooni. Noor ülikoolilõpetaja sai buumi ajal palka 10 000–15 000 krooni kuus ja praegu küsib sama palju. Ettevõtja eelistab loomulikult inimest, kes hakkab kohe tööle, kes on kogenud. Kui ettevõte võtab tööle noore asjatundja, siis kulutab ta aasta kuni kaks noore väljaõpetamiseks.

Kui riik alandaks ülikoolilõpetajate sotsiaalmaksu, siis aitaks see värsketel ülikoolilõpetajatel tööturul läbi lüüa – ettevõtjad võtaksid neid meelsasti tööle.

•• Kui palju uusi töökohti looksite?

Meie liikmeskonda kuulub kümneid ettevõtteid, kuid ma ei saa sellele küsimusele otse vastata.

•• Kui noored spetsialistid ja kõrgepalgalised saaksid sotsiaalmaksusoodustuse, kas siis jääksid näiteks meditsiiniteenused neile endiselt kõigiga võrdselt kättesaadavaks?

Kui sotsiaalmaksule seatakse lagi, siis peaks see olema seotud meditsiiniteenuste kasutamise piiranguga.

Kõrgepalgalised töötajad ei vaja sotsiaalteenust teistega samas mahus, sest nad kasutavad enamasti erameditsiini teenuseid. Noored inimesed aga lihtsalt ei vaja nii suures ulatuses arstiabi.

Töötatakse peaga

Teenusmajanduse koda
vabatahtlik organisatsioon

•• Teenusmajanduse sektoris tegutsevaid ettevõtteid koondav ühendus, mis asutati tänavu mais. Juhtivaid Eesti teenusmajanduse ja teabeettevõtluses tegutsevaid ettevõtteid ühendav koda soovib väärtustada senisest enam peaga tehtavat tööd ja teadmistepõhist majandust.

Liikmed

•• 30 õigus-, rahandus-, arhitektuuri-, suhtekorraldus- ja IT-firmat.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 september 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kärjäärinõustaja Tiina Saar ütles palga juurde või tagasi küsimise teemat kommenteerides, et töötaja peaks oskama ennast tööandja kingadesse asetada, püüdma aru saada, millist väärtust ta loob ja kuis see raha ettevõttesse tagasi tuleb ning oma kuludest pole seejuures mõtet rääkida.

«See ei ole argument, et teised teenivad naaberettevõttes rohkem. Teiseks ei tohiks palgatõusu soovi kunagi põhjendada oma isiklike, eraeluliste kuludega, sest tööandja maksab ikkagi töö eest, mitte ei pea töötajat ülal,» selgitas Saar.

Ta lisas, et tegelikult võib nn sotsiaalse ettevõtluse vallast leida ka selliseid näiteid, kus tööandjad investeerivad töötajatesse pikka aega ja siis need inimesed alles hiljem hakkavad ettevõttele kasu tooma.

«Igal juhul tasuks minna avatud küsimusega, et kuidas oleks võimalik selles ettevõttes rohkem teenida. Lõppeks võib ju teha ka projektipõhiseid töid mõne teise ettevõtte heaks või tegeleda kõrvalt oma elustiiliettevõtlusega,» märkis karjäärinõustaja.

Tööandjale võib pakkuda ennast ka võtma lisavastutust juhul, kui see on võimalik ja mõistlik, või rääkida läbi lisasoodustuste osas. Siin tuleb mängu kogupalga mõiste.

Inimesed keskenduvad sageli vaid palganumbrile, jättes tähelepanuta kogu motivatsioonipaketi. Nii on juhtunud, et töökohta on vahetatud ka 500-kroonise palgatõusu pärast ja jäetud tähelepanuta eelmise tööandja pakutud 3000-kroonine lisasoodustuste pakett telefonist spordiklubikaartide ja tervisekontrollini välja.

«Üha rohkem mängib palgateemas rolli ka inimene ise, tema areng, võimed ja potentsiaalid. Ehkki paljudes ettevõtetes on palgatasemed paigas, on siiski alati mänguruumi isikuväärilise palgapakkumise tegemiseks, kui see väärib küünlaid ja palga küsijas nähakse oma alal väga head tegijat,» sõnas Saar.

Üheks võimaluseks vähemalt edumeelsete ettevõtete juures saada head palka on tema sõnul pühendumine ja lojaalsus oma karjäärile ehk siis otsus saada oma ala parimaks. «Viimased ajad on süvendanud eklektilist karjääri, nii et kolm aastat ühel alal, siis edasi teisele alale ning aastake eneseotsinguid. Lõpuks on inimesel raske öelda, kes ta erialaselt on ja mis on tema hind.»

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Iga töövestlus jõuab kord palgaküsimuseni, millest töötasu nõudmisel juhinduda, rääkisid ETV hommikuprogrammis «Terevisioon» turvafirma G4S personalidirektor Eela Velström ja sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.

Velström ütles, et palgast rääkimine ei peaks tekitama piinlikkust, sest see on tööintervjuu rutiinne osa ja küsimus, mis palka te ootate, tuleb igal juhul.

Käärats soovitas palganumbri nimetamisel juhinduda näiteks statistikaameti andmetest, kuid arvestada samas ka seda, milline on kogemustepagas ja kui suures osas ollakse nõus tegema muudatusi oma igapäevaelus.

Väärt infot konkreetse valdkonna palkadest võib saada veel töötukassa vahendatavate tööpakkumiste nimekirjast ja teistest töövahendusportaalidest ning loomulikult ei jookse mööda külgi maha sõpradelt-tuttavatelt pärimine.

Norme pole Kääratsi sõnul palga osas rohkem kui valitsuse, tööandjate ja ametiühingute kokkulepitud alammäär, mis on sel aastal 4350 krooni.

Toimetas: Siiri Erala