Artiklid
- Üksikasjad
Riik võiks võimaldada inimestele saada lühikese aja jooksul nii osalist töötushüvitist kui ka töötasu - see on üks kümnest ettepanekust, mille tegid Eesti tööturgu analüüsinud eksperdid.
Riigikantselei Tarkade Otsuste Fondi rahastatud ning ametiühingute keskliidu tellitud uuring, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja poliitikauuringute keskuse Praxis, analüüsis turvalise paindlikkuse (flexicurity) kõiki nelja komponenti: paindlik tööseadusandlus, tõhus sotsiaalkaitse süsteem, tulemuslik aktiivne tööpoliitika ja efektiivne elukestva õppe süsteem.
Uuringust ilmnes, et Eesti tööturg küll paindlik, kuid vaeslapse rolli on jäänud eriti aktiivne tööpoliitika ja sotsiaalkaitse ning ka elukestev õpe. Sellest lähtuvalt andsid eksperdid kümme soovitust.
Aktiivne tööpoliitika
1. Aktiivse tööpoliitika kulutuste suurendamine. Need on praegu Eestis Euroopa Liidu madalaimad nii osakaaluna SKTs kui ühe töötu kohta.
2. Sihtgrupi laiendamine. Mitmeid tööpoliitika meetmeid võiks pakkuda mitte ainult töötutele, vaid ka riskigruppidesse kuuluvatele töötavatele inimestele, näiteks nendele, kes saavad miinimumpalka või on ületanud teatud vanuse.
3. Poliitikameetmete kombineerimine. Näiteks võiks majandusraskustesse sattunud ettevõtte ja selle töötajate aitamiseks jõud ühendada nii haridusministeerium, sotsiaalministeerium kui ka majandusministeerium. Praegu on sellist koostööd väga vähe.
Täiskasvanuharidus
4. Töötajate toomine tagasi koolipinki. Üheks suuremaks takistuseks inimese osalemisel elukestvas õppes on uuringu kohaselt psühholoogilised barjäärid. Inimeste motiveerimiseks täiskasvanuhariduses osalema tuleks kombineerida eri meetmeid, näiteks õppe rahastamine, paindlikud õppimisvõimalused ning õppe tunnustamise süsteem.
5. Monitooring ja tulemuste hindamine. Praegu puudub Eestis ülevaade, kas ja millist mõju pakutavad meetmed sihtrühmadele omavad ning kui efektiivselt on nendesse suunatud ressursid kasutatud.
Sotsiaalkaitse
6. Vähendada töötute vaesusriski, suurendades töötutoetusi. Eestis on praegu ELi suurim töötute või mittetöötava leibkonna suhteline vaesusrisk.
7. Pikendada pensionieelses eas töötute töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. See soodustaks nende kontakti tööturuga ning vähendaks enneaegselt pensionile jäämist.
8. Kaaluda suuremat sotsiaaltoetuste süsteemi sihistatust vaesematele, seda eriti juhul, kui sotsiaalkulutuste üldist taset ei tõsteta. Sihistatust saab suurendada madalama sotsiaaltoetuste laega, aga ka sidudes sotsiaaltoetuste suuruse sissetuleku või leibkonna struktuuriga, näiteks suurendades töötushüvitist ja toimetulekutoetust lastega peredele.
9. Võimaldad osalist töötushüvitiste ja töötasu samaaegset saamist lühikese perioodi jooksul. Siirdumine töötusest tagasi hõivesse osa-ajaga või madala palgaga ei ole praegu rahaliselt soositud, kuna väike tööpanus toob kaasa töötushüvitise või toimetulekutoetuse kaotamise. Samas mõndes riikides saab inimene osaliselt töötushüvitist edasi, kui leiab näiteks kaheks päevaks nädalas töö.
10. Suurendada osa-ajaga ja mitte-tüüpiliste lastehoiuteenuste kättesaadavust. Praegu on need Eestis väga vähe levinud. Nende parem kättesaadavus suurendaks osaajaga ja paindliku töögraafikuga töötamise võimalust väikelastega peredes.
Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda
http://www.eakl.ee/?&pid=470&lang=5 .
Toimetas: Laura Raus
- Üksikasjad
Üha rohkem välismaale töölesaamiseks vahendaja poole pöördunud inimesi tunnistab, et nad on saanud petta – ja enamasti mitte välismaalastelt, vaid just Eesti firmadelt.
«Välismaiste tööpakkumiste pettus on juba nagu omaette majandusharu, teatud firmad kasutavad massilist tööpuudust ära,» lausus muuhulgas ka inimkaubanduse probleemidega tegeleva mittetulundusühingu Living For Tomorrow perenaine Sirle Blumberg ajalehele Pealinn.
«Kui inimene on olnud üle aasta igasuguse sissetulekuta ja siis lubatakse talle tööd ja suurt palka, kirjutab ta mõtlematult alla mingile paberile, pärast aga selgub, et jutt, lubadused ja allkirjastatud paber olid sisult hoopis erinevad.»
LFT abitelefon saab selliseid hädakõnesid kuus keskmiselt poolsada. Inimene läheb tööle, töötab umbes kaks nädalat, siis öeldakse, et tööd pole, mine koju, kirjeldab Blumberg tüüpilist petuskeemi.
Kui inimene küsib palka, ütleb kohalik tööandja, et palka maksab firma, kes sind siia saatis, et mul on selline leping. Aga vaesel tööd rabanud mehel või naisel pole mingit lepingut. Tuleb siis tagasi Eestisse, pöördub vahendanud firma poole ja siis selgub, et ta on alla kirjutanud konsultatsioonilepingule, millest polegi aru saada, mida firma on lubanud, ja et tööd pole üldse lubanud.
Sageli küsib töövahendaja näiteks lennukipileti või korteri ettemaksu, mis võivad ulatuda 3000-10 000 kroonini. Mõni inimene saabki talle lubatud 3000 krooni eest kõik kätte, teine aga jääb ilma ka petisele makstud 10 000 kroonist.
Tallinnas rahvusraamatukogus toimub 8. oktoobriltasuta mess, kuhu on oodatud kõik teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötamisest huvitatud inimesed. Tegu on olulise töövahendusüritusega Euroopa 2010. aasta tööhõivepäevade raames.
Toimetas: Martti Kass
- Üksikasjad
Ehkki palgateema on seoses kuuldustega masu peatsest surmast taas päevakorrale tõusnud, ei soovita selle ala asjatundjad siiski veel vahepeal kärbitud töötasu tagasi küsima joosta. Sest enamiku ettevõtete majandusseis pole sugugi kiita ja kust see raha tuleb, kui tellimusi ja tööd ei lisandu.
Tarbija24 tehtud väike küsitlus näitas, et 61 protsenti sellele vastanud lugejaist ei julge tööandjalt palka tagasi, veel vähem siis juurde küsima minna. Kuna tööpuudus püsib endiselt kõrge, siis võib ju ülemus vastata, et otsi paremini tasustatud koht, kui see ei meeldi.
Igal juhul pole hinnatõus ega muu kulutuste kasvuga seotud jutt palgaküsimisel mingi argument, sest oma eluga tuleb ikka ise hakkama saada ja tööandja ei pea kellegi peret ülal pidama.
Teisalt on inimeste lootused pärast kollektiivset püksirihma pingutamist igati õigustatud. Nüüd ootaks nad tööandjalt taas pisut rohkem hoolimist ja, kui olukord vähegi võimaldab, ka pisikest rahasüsti.
Kalev Petti uuringufirmast Faktum Ariko ütles, et nüüd oleks aeg meelde tuletada, mida tööandja majanduslanguse ajal palku alandades lubas. Kui ta rääkis seejuures üldist juttu majanduskeskkonna halvenemisest, ega siis jää nüüd ka töötajal muud üle, kui tuletada talle masu taandumist meelde.
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Küsimus: Kui kaua võib tööandja töötajat pärast lahkumisavalduse esitamist tööl hoida?
Vastus: Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama 30 päeva ehk tööandjal on õigus eeldada, et pärast ülesütlemisavalduse esitamist teeb töötaja veel 30 päeva tööd.
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama juhul, kui töötajalt pole kõiki asjaolusid arvesse võttes töötegemise jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni nõuda. Erakorraline etteteatamine eeldab töötajal töölepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse olemasolu, iseäranis siis, kui tööandja on toime pannud olulise rikkumise, aga mõjuvaks põhjuseks võib olla ka terviseseisundist tulenev põhjus.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja töötab summeeritud tööajaarvstuse alusel (periood 4 kuud). Vanas TLS-s oli §, mis kohustas Tööandjat esitama Töötajale töögraafiku 5 päeva enne arvestusperioodi algust. Kas nõue kehtib tänaseni ning millise § alusel?
Vastus: Kehtiva TLS par. 6 lg. 6 kohustab tööandjat lisaks tavapärastele töötingimustele (TLS par. 5) teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused, s.h. arvestusperioodi pikkuse ja tööajakavast etteteatamise aja. Seadus etteteatamiseks konkreetset päevade arvu enam ei sätesta. Seega võib see varemkehtinud 5-päevasest etteteatamisajast erineda.
Küll aga tuleks lähtuda selle kehtestamisel üldisest hea usu põhimõttest ja teha tööajakava teatavaks selliselt, et töötajal oleks piisavalt aega sellega tutvuda ning oma eraelu korraldada.
Äripäeva käsiraamatute foorumisvastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
Lehekülg 1286 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee