Veel mõnda aega tagasi oli inimeste vene keele oskus midagi elementaarset - kõik oskasid seda. Täna aga ajavad ettevõtted tikutulega taga vene keelt oskavaid inimesi.
Eriti just klienditeeninduse valdkonnas on seetõttu hinnatud töötajad need, kes pärit kakskeelsetest peredest või venekeelsest keskkonnast. Tööandjad tunnistavad, et vene noortel on enamasti eestlaste ees siin konkurentsieelis, sest noored venelased oskavad eesti keelt, kuid noored eestlased jäävad vene keelega enamasti täiesti jänni ja keeleoskus praktiliselt puudub.
Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson ütles, et vene rahvusest noorte eesti keele tase on üldjuhul parem - neil on enamasti lai eesti keele sõnavara ning nad saavad hakkama ka ladusa eneseväljendusega. «Seevastu noorte eestlaste vene keele oskus on enamjaolt väga vähene või praktiliselt puudub,» ütles ta. «Üldjuhul on aga vene rahvusest noored keeleoskuse poolest hetkel paremas seisus kui eestlased. Eestlaste hulgas on keeleoskuse probleem ka veidi vanemate noorte - ka 25-28-aastaste hulgas, kel lihtsalt praktika puudub.»
Kaurson ütles, et vene keele oskus on väga oluline nendes positsioonides, mis nõuavad klientidega suhtlemist. «Eestlased jäävad sageli juba CVde põhjal tehtavas eelvalikus kõrvale, kuna nende CVs puudub vene keele oskus või on see märgitud algtasemel,» sõnas ta. «Teenindussektoris jääb vene keele oskuse vajadus eriti Põhja-ja Ida-Eesti piirkondades kindlasti väga määravaks teguriks ka tulevikus. Seega võib ühe olulise tarbekeele puudumisest saada tõesti pikemas perspektiivis tõsisem probleem kohalikul tööturul: suureneb või süveneb ühest või teisest rahvusest inimeste jagunemine erinevate tegevusalade või sektorite vahel. Seda eelist suudavad juba täna väga hästi rakendada vene emakeelega ja hea inglise keelega vene noored Eestis.»
Toimetas: Kristina Traks
