Artiklid

Kui inimesel on töölepingu järgi kaheksatunnine tööpäev ehk kella 9-17ni, siis kas sellise tööaja puhul arvutatakse ka pooletunnine lõunapaus tööaja sisse ja tööl tuleb olla kuni 17.30ni?

«Kui töölepingus on tööaja algus ja lõpp kellajaliselt kokku lepitud, siis tuleb seda ka järgida ja tööandja ei saa töötajalt nõuda töötamist kella 17.30ni,» kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Ta lisas, et töölepingu tingimuste muutmine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja on aga juba pikemat aega, vaatamata töölepingus kokkulepitule, kella 17.30ni tööl olnud, võib seda lugeda käitumisega väljendatud nõusolekuks. «Seega võib järeldada, et pooled ongi kokkulepet muutnud ja töötaja tööaeg on 09.00 kuni 17.30,» leidis jurist.

Töölepingu seaduse § 47 teise lõike kohaselt peab tööandja võimaldama töötajale iga kuuetunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Siit tekib aga juristi sõnul küsimus, et kuidas tööandja seda kohustust töötamisel kella 9 kuni 17 täita saab.

«Tavaliselt ei arvestata tööpäevasisest vaheaega tööaja hulka, mis töötamisel üheksast viieni tähendaks töötaja jaoks tööajana arvestatavaks ajaks ainult 7,5 tundi. Kui tööandja arvestab tööaega sel moel viiel päeval nädalas, on töötaja tööaeg 40-tunni asemel 37,5 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. See tähendab, et töötaja töötab osalise tööajaga või tööandja lihtsalt ei võimalda töölepinguga kokkulepitud täistööajaga töötamist,» selgitas Miidla-Vanatalu.

Ta lisas, et on veel võimalus, et tööandja arvestab tööpäevasisese vaheaja siiski tööaja sisse. «Seaduse kohaselt arvestatakse tööpäevasisene vaheaeg tööpäeva hulka, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik töötajale vaheaega anda ja tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal. Sel juhul arvestab tööandja kõik kaheksa tundi tööajana ja töötaja töötabki 9-17 ja vastuolu seaduse ning töölepingus kokkulepitu vahel ei esine.»

Toimetas: Hanneli Rudi

Ehkki on loomulik eeldada, et lapsevanem esimesse klassi mineva lapse esimesel koolipäeval aktusele kohale viib, ei ole sellist vaba aega töötajale seadusega ette nähtud.

Delfi palus tööinspektsioonil selgitada, kas lapsevanemal on seadusest tulenev õigus 3. septembril nõuda tööandjalt vaba aega (ja tasustamist) lapse esimesse klassi mineku aktusel osalemiseks.

"Töölepingu seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe, kuid paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel," vastas inspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.

"Kuna lapse kooliminek ei tule ootamatult, siis on töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks," avaldas ta lootust.

Samas eeldab tööinspektsioon, et mõistlik tööandja ei keela lapsevanemal aktusele minna.

"Töösuhte pooled peavad töölepingu täitmisel käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. See põhimõte kehtib nii tööandjale kui ka töötajale. Mõistlik tööandja tuleb töötaja soovile kindlasti vastu."

www.DELFI.ee

Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant

Alates 1. augustist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa õiguse riiklikule ravikindlustusele, kui abikaasa maksab tema eest sotsiaalmaksu.

VASTAB

OLAVI KÄRSNA
ettevõtlus­konsultant

Alates 1. augustist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa õiguse riiklikule ravikindlustusele, kui abikaasa maksab tema eest sotsiaalmaksu.

Samuti tagab FIE abikaasa eest makstud sotsiaalmaks talle ka riikliku pensionikindlustuse.

Nimelt muudeti riiklikku pensionikindlustuse seadust 1. augustist 2012 nii, et FIE abikaasa nimele laekunud sotsiaalmaks annab talle ka pensionikindlustuse 1. samba.

Füüsilisest isikust ettevõtja saab maksta sotsiaalmaksu abikaasa eest, kes on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana.

Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu (FIE abikaasa) kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust riiklikus pensionikindlustuse registris. Seejuures võetakse aluseks FIE poolt tema abikaasa eest makstud sotsiaalmaks.

Palgatöötajate pensioni arvestamisega võrreldes on siin aga erinevus. Palgatöötajate puhul arvestatakse aastakoefitsiendi arvutamisel tööandja poolt arvestatud sotsiaalmaksuga sõltumata sellest, kui palju tööandja sellest on tegelikult ära maksnud.

Nii FIE enda kui tema abikaasa puhul arvestatakse aga aastas tegelikult inimese nimele laekunud, s.t tegelikult makstud sotsiaalmaksuga.

Kui FIE tasub enda sotsmaksu avansilisi makseid kvartali kaupa ja ei esita seejuures mingit deklaratsiooni, siis abikaasa nimele tuleb sotsmaksu maksta kuu kaupa, nagu seda palgatöötajate eest makstakse.

Töötasu vähendamist puudutavad küsimused tekitavad endiselt palju segadust. Rääkimata töötajatest ei tea ka paljud tööandjad, kuidas ja mis tingimusel tohib töötaja palka seaduslikult vähendada ning rakendada püütakse varem kehtinud, kuid tänaseks õigustühist süsteemi.

Muudatus vastavas seadusandluses toimus 2009. aastal uue töölepinguseaduse vastuvõtmisega, kirjutab transpordi ametiühingu uudiskiri. Nimelt ei ole uues töölepinguseaduses enam töötaja karistamise mehhanismi, kuna tööturu osapooli peetakse võrdseteks partneriteks, kes üksteist ei karista. Samuti ei kehti enam töötaja distsiplinaarvastutuse seadus ja seega peab töötasu vähendamisel appi võtma võlaõigusseaduse.

Töötasu vähendamist, nagu ka teisi õiguskaitsevahendeid, tohib kasutada alles siis, kui töötaja süü on tõendatud. Töölepinguseaduse järgi tohib töötasu vähendada vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja mõistlikku, selget ja õigeaegset korraldust töö tulemuse kohta. Vähendada tohib seejuures vaid proportsionaalselt rikkumisega ja arvestades tema hoolsuskohustust. Kui töötaja on oma hoolsuskohustuse täitnud, siis ei saa teda süüdi tunnistada.

Oma õigust töötasu vähendada peab tööandja kasutama kohe pärast töö vastuvõtmist ning enne otsuse teoks tegemist tuleb ka töötajat sellest kirjalikult teavitada. Näiteks kui rikkumine leidis aset aprillikuus, võib töötasu vähendada mais väljamaksmisele kuuluvast palgast. Töötajal on õigus töötasu vähendamine nelja kuu jooksul töökaitseorganis vaidlustada.

Toimetas: Kaur Paves

Lugeja küsimus puudutab eelpensioni ajal töötamist. Sotsiaalkindlusamet kinnitab, et tõepoolest ei maksta ennetähtaegset vanaduspensioni inimese töötamise ajal.

«Jäin selle aasta veebruarist eelpensionile, sest masu tõttu oli tööd
võimatu leida. Saan 400 eurot kuus. Nüüd saaks minna tööle osaajaga ehk pühapäeviti teenides selle eest 180-160 eurot kuus. Seaduse järgi ei ole aga eelpensionäril võimalik pensioni ja palka koos saada. Tahaksin ausalt makse maksta, aga ei saa.
Miks seadusandja on pannud inimesed sellisesse olukorda?,» küsib lugeja.

Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts vastab, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta töötamise korral neile inimestele, kes ei ole veel jõudnud üldisesse vanaduspensioni ikka. Pärast vanaduspensioni ikka jõudmist makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni ka töötamise korral.

Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda maksimaalselt 3 aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. See tähendab, et pensioni hakatakse saama sisuliselt tööealisena. «Kui seadus lubaks samaaegselt edasi töötada, palka saada ja riik maksaks ka pensioni, siis seadusega sätestatud vanaduspensioni iga enam ei kehtikski, see oleks toodud vastavalt iga inimese soovile kuni 3 aastat varasemaks,» lisab Tonts.

Kehtiv vanaduspensioni iga on meil praegu meestel 63 aastat. Naistest jõuavad või on jõudnud tänavu üldisesse vanaduspensioniikka need, kes on sündinud 1950.aastal ja kelle vanus on 61 aastat ja 6 kuud.

Järgmisel aastal jõuavad pensioniikka 1951.aastal sündinud naised, kes on saanud 62aastaseks ja nii edasi. Iga järgmise sünniaastaga lisandub nõutavale vanusele 6 kuud. Meestega võrdseks saab naiste pensioniiga 2016.aastal, kui 1953.aastal sündinud naised on saanud 63aastaseks.


Sirje Niitra