Üksikasjad

Avaldatud: 22 august 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on mürarikas töökoht kahjustanud 24 inimese tervist, kellest kahel diagnoositi kutsehaigusena müratekkene kuulmislangus.

«Kutsehaigus määratakse vastava määruse alusel, kus on haiguste loetelu. Kui see haigus on niipalju süvenenud, et läheb sinna loetellu, siis nimetatakse seda kutsehaiguseks,» selgitas Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Janika Rõõmus. Ta lisas, et kui haigus pole nii tõsine, et oleks selles loetelus, siis nimetatakse seda tööst põhjustatud haiguseks.

Eestis on tänavu esimesel poolaastal kokku diagnoositud 22 tööst põhjustatud haigestumist, mille ohuteguriks on olnud müra. Näiteks Lääne-Eestis on registreeritud kuus haigestumist: Pärnumaal kolmel, Saaremaal kahel ja Järvamaal ühel töötajal. Kannatanud on olnud kõik mehed ja keskmine vanus on 57 eluaastat. Eelmise aasta samal perioodil diagnoositi 23 mürast põhjustatud haigestumist.

Mullu tuvastati 11 töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus, sel sama on sama tervisekahjustus tuvastatud kahel töötajal. Haigestumise peamiseks ohuteguriks on kokkupuude ülenormatiivse müraga.

Kannatanud olid kõik mehed v.a üks ning keskmine vanus oli 57 eluaastat ja ohuteguriga kokkupuute aeg keskmiselt 29 aastat.

Milliseid probleeme võib müra tekitada?

Kokkupuutel ülemäärase müraga võib tekkida kõrvakohin (tinnitus), mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võib olla esmane märk sellest, et müra on kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes on üle 10 aasta töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54 protsenti.

Lühiajalisel kokkupuudel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mida on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.

Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne, mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.

Müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste veel närvisüsteemi häired — peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös, rikub ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu. Lisaks põhjustab müra pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormust ja vererõhuhäireid.

Töökeskkonnas esinev stressor on ka töömüra (isegi telefoni sage helisemine või kliimaseadme pidev undamine).

Kuulmiselunditele on ka kahjulik müra ja kemikaalide koostoime. On ju teada, et ototoksilised ained on kuulmisnärvile mürgised. Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel on suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures.

Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lugeja küsib: Olin möödunud kuul kaks nädalat (9.-22.07.) haiguslehel. Tööle tagasi tulles ütles tööandja mulle, et mul tuleb nüüd kuu normtunnid täis teha. Tööl käin ma graafiku järgi, tööaega summeeritakse igakuiselt. Haiguslehe aja sisse jäi mul 7 graafikujärgset 12-tunnist tööpäeva. Tööandja jutust sain aru, et need tööpäevad, mis jäid haiguslehe aja sisse, tuleb mul pärast järgi teha. Kas ma peangi nende haiguspäevade töötunnid järgi tegema?

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Tööandja selline nõudmine on ebaseaduslik. Kui töötaja puudub summeeritavas perioodis (näites juulis) haiguse tõttu kaks nädalat (haiguslehel 14 kalendripäeva), siis võetakse töötaja summeeritava tööaja perioodi kalendrijärgsetest töötundidest ehk nn normtundidest (juulis oli neid 176) maha töötaja haiguslehe aja sisse jäävate graafikujärgsete tööpäevade töötunnid (Teie näites 7 tööpäeva X 12 tundi = 84 töötundi). Seega oleks pidanud juulikuu kohustuslike töötundide arv Teie puhul olema 92 (176-84=92).

Juhul kui Teil töögraafikut (ajakava) haiguse perioodiks ei oleks olnud, siis oleks tööandja pidanud Teie juulikuu töötundide arvutamisel lähtuma tavalistest kalendrijärgsetest tööpäevadest, ehk siis lahutama kuu kalendrijärgsetest töötundidest (176) ehk nn normtundidest haiguslehe aja (9.-22.07.) sisse jäävad tavalised kalendrijärgsed töötunnid (10 tööpäeva X 8 tundi=80 töötundi), saades Teie kohustuslike töötundide arvuks juulikuus 96 (176-80).

Igal juhul ei oleks tööandja saanud Teilt nõuda enam mingite töötundide järgi tegemist, sest töö üle kokkulepitud tööaja (ülalpool arvutatud kuu töötundide) oleks Teie jaoks olnud ületunnitöö, milline aga töölepingu seaduse (TLS) § 44 kohaselt eeldab eelnevat poolte kokkulepet.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Soovime tööle võtta tähtajalise elamisloaga inimese. Kas me peame temaga sõlmima tähtajalise töölepingu?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Tähtajalise töölepingu saab sõlmida ka välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.

Tööandjal on kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.

Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.

Teavet elamis- ja tööloa kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt (http://www.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/).

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2012

• Tööinspektsioon
• TÄITEMENETLUSE SEADUSTIK

Tööandja poole pöördus kohtutäitur ning teatas, et tööandja on kohustatud teostama kinnipidamisi töötaja palgast täituri esitatud nõude täitmiseks ning nõudes nimetatud summa üle kandma täituri kontole. Kas tööandja on kohustatud täitma töötasu arestimisaktist tulenevat nõuet kanda nõude summa üle kohtutäituri kontole? Kas töötajal võib tekkida nõue tööandja vastu vähemmakstud töötasu osas (juhul kui tööandja kandis nõutud summa täiturile)?

Töötasust kinnipidamist reguleerib TLS § 78. Kuigi TLS §-st 78 ei viita täitemenetluse seadustikule (TMS), tuleb lähtuda TMS-st kui eriseadusest. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõude sissenõude pööramiseks nõudele ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kui tööandja keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt, võib täitur teha trahvihoiatuse (TMS § 26´1 lg 1). Seega on tööandjal kohustus täita arestimisaktist tulenevat nõuet ja töötajal ei teki saamata jäänud töötasu nõuet tööandja vastu.