Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga (digi)allkirjastasid 21. detsembril kokkuleppe, mille kohaselt kerkib brutopalga alammäär ehk alampalk uuest aastast seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus.
Eelmisel aastal tõusis alampalk 12 euro võrra. Kui eelmisel aastal tõusis alampalk 4,3, siis nüüd tõuseb see 10,3%.
Valitsus võib sotsiaalpartnerite poolt sõlmitud töötasu alammäära kokkuleppe kinnitada oma 27. detsembril toimuval istungil.
Tööandjate otsus tõsta miinimumpalk 290 eurolt 320 eurole on IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul väga positiivne signaal.
"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.
Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6-protsendilist nominaalpalga kasvu.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.
Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.
19. detsembril kinnitas Leedu valitsus alampalga 17,6%-se tõusu. 1. jaanuarist on alampalga suurus 1000 litti ehk 289,6 eurot juulist kehtinud 850 liti asemel. Enne seda oli alampalk 800 litti. Uus alampalk on vaid 40 eurosenti Eesti omast madalam. Leedus tõusis alampalk juba teist korda aasta jooksul.
