Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2014

• Ärileht
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Signe Kalberg

Mullu rahuldati ligi kolmandik tööandjate töövaidlus­komisjonile esitatud avaldusi.
Üks sagedasemaid põhjusi, mis paneb tööandjaid komisjonile kaebust esitama, on töötaja põhjuseta või ette teatamata töölt lahkumine. Seetõttu nõudis tööandja töötajalt hüvitist igas neljandas avalduses, mis eelmisel aastal töövaidluskomisjonile esitati. Teema on endiselt päevakohane, kuna tööandjad tunnevad pidevalt huvi, kui kaua saab tööandja töötajat „kinni hoida”.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Võrdõigusvoliniku kantselei teatab, et kuna rasedate diskrimineerimine ametikohal on jätkuvalt terav probleem, kavatsetakse mitmendat korda lapseootel või väikelaste vanemaid kiusanud tööandja nimi teha avalikuks.

2014. aasta esimese nelja kuuga on võrdõigusvolinikule esitatud 77 selgitustaotlust ja kaebust ebavõrdse kohtlemise kohta ning ka sel aastal jätkab kaebuste arv kasvamist.

Terava probleemina kerkivad kaebuste seas esile rasedate naiste diskrimineerimine ja kiusamine tööandjate poolt. Võrdõigusvolinik märkis, et kavatseb edaspidi teha avalikuks tööandjad, kes diskrimineerivad rasedaid või väikelapse vanemaid mitmendat korda.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on mõned juhtumid ka sellised, kus volinik on soovitanud naisel pöörduda politseisse, sest tööandja kiusamine ja kättemaks selle eest, et naine on oma õiguste eest seisnud, on tõsist laadi.

«Naised elavad tööandja negatiivset suhtumist ja soovi naistöötajast raseduse tõttu lahti saada vaimselt väga raskelt üle, millest võivad tekkida terviseprobleemid,» ütles Sepper. «Ka katseajal rasedaga töölepingu lõpetamine, kui tegelik töösuhte lõpetamise põhjus on naise rasedus, on keelatud ning voliniku kantselei teeb kõik endast oleneva, et töötaja õigusi kaitsta,» rõhutas Sepper. Ta lisas, et tööandja selline käitumine on lubamatu ja seadusevastane, rääkimata sellest, et see on inimlikult hoolimatu.

Võrdõigusvoliniku kantselei aitab kannatanutel pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ning tööandjalt nõutakse välja hüvitis töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses ja lisaks hüvitis tekitatud moraalse kahju eest. Seni väljamõistetud summad moraalse kahju eest küünivad paari tuhande euroni.

«Tööandjad peavad arvestama, et nende käitumisel on tagajärjed,» sõnas võrdõigusvolinik. Volinik märkis, et kavatseb edaspidi teha avalikuks tööandjad, kes diskrimineerivad rasedaid või väikelapse vanemaid mitmendat korda ega ole hoolimata tähelepanujuhtimisest viinud oma käitumist ja personalipraktikaid kooskõlla seadusega.

Võrdõigusvoliniku kantselei seisab selle eest, et diskrimineeritule mõistetaks töövaidluskomisjonis või kohtus välja hüvitis summas, mis hüvitab tekitatud kahju tegelikult ja tõhusalt. Samuti peab hüvitis olema vastavalt Euroopa Liidu õigusele suuruses, mis mõjub diskrimineerijale tõrjuvalt, et vältida diskrimineeriva praktika jätkamist.

Kaebuste arvu kasvamist on viimasel ajal mõjutanud voliniku maakondlikud nõustamised, mis on tõstnud teadlikkust voliniku tööst ka väljaspool Tallinna.

Diskrimineerimiskaebustes esinevad ebavõrdse kohtlemise põhjustena järgmised tunnused: sugu, lapsevanemaks olemine, rasedus, puue, vanus, rahvus, rass. Samuti on mitu kaebust, milles kahtlustatakse ebavõrdset kohtlemist mitme tunnuse tõttu korraga.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist

Tööandja on pannud töölepingusse punkti, et ma ei tohi oma töötasu suurust kellelegi, sh täpselt samu tööülesandeid täitvatele kolleegidele nimetada. On see seaduspärane ja kas ma pean ka näiteks oma abikaasale ütlema, et vabanda, aga ma ei tohi sulle öelda, kui palju ma palka saan?

Töötasu ei ole töötaja jaoks saladus. Rahulikult võib oma lähedastega palgast rääkida. Töölepinguseadus (TLS) § 28 lg p 13 keelab hoopis tööandjal ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Seega ei või tööandja küsija kolleegile tema palga suurust öelda, kuid töötajal endal on selleks õigus küll. Tööandjad, kes töölepingutesse selliseid mõttetuid või ebaseaduslikke piiranguid kirjutavad, peaksid arvestama sellega, et TLS § 4 lg 3 kohaselt on kokkulepe töötajat kahjustavas tingimuses tühine.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Olen sattunud keerulisse olukorda. Pean oma emaga minema operatsioonile Tartusse, ilma abita ta sinna ei pääse. Elame Tartust väga kaugel ja mul oleks võimalik teha see käik autoga. Tööandja teatas aga, et ta ei võimalda mulle seda päeva. Mis juhtub, kui ma tõesti ei lähe tööle (olles sellest ka eelnevalt teatanud), kas tööandjal on tõesti õigus vallandada tööle mitte ilmumise eest? Olen ainus laps ja mu ema on lesk, olen ainus, kes midagi saab aidata ja teha. Või ongi ikkagi riigi seadus selline, et on kohustus vanemate eest hoolitsed ja samas seda võimalust ei anta?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Vastavalt töölepinguseaduse § 92 lõikele 1 punktile 2 ei tohi tööandja lõpetada Teiega töölepingut põhjusel, et täidate olulist perekondlikku kohustust.
Vastavalt sama seaduse § 42 on Teil õigus nõuda tööandjalt mõistlikus ulatuses vaba aega oma oluliste perekondlike kohustuste täitmiseks, mida Te töövälisel ajal teha ei saaks. Töölepinguseaduse § 38 alusel peab tööandja maksma Teile selle aja eest keskmist töötasu.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24