Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuli 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Helen Väljataga

Praegused soojad ilmad põhjustavad paljudele ebamugavusi või lausa tervisehädasid. Kas kuum ilm on piisav vabandus töölt puudumiseks? Kas Eestis on külmapühade kõrval ka kuumapühad?

Tööinspektsioon kinnitas, et juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Inspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.

Kuumapühi Eestis siiski ei ole: seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest. Seega ei ole kuumus seaduse järgi piisav vabandus töölt puudumiseks.

Tööandjal on kohustus teha töökeskkonnale riskianalüüs ning välja selgitada potentsiaalsed ohukohad. Kuum ilm võib kahjulikuks muutuda nii välitingimustes kui sees. Kui tootmisruum on näiteks angaaritaolises hoones või seadmed ja masinad tekitavad töötamise tõttu soojust lisaks õues valitsevale kuumale, võib see töötajale kahjulikuks osutuda.

Kuidas peaks siis tööandja kuumuse vastu võitlema?

Paigaldatud peaks olema ventilatsioonisüsteem või konditsioneerid, soojust kiirgavatele seadmetele tuleks paigaldada kaitseekraanid. Tööandja peab tagama piisavalt puhkepause, eriti juhul, kui on tegemist raske füüsilise tööga. Tööinspektsioon soovitab sisse viia ka siestad, mis väldiksid töötamist suurima keskpäevase kuumuse ajal. Puhkepauside ajal peaks olema töötajatel võimalus end värskendada näiteks külma duðiga. Tööandjal on ka kohustus tagada piisava joogivee olemasolu töökohas, soovitavalt rohke mineraalainete sisaldusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Kas kaugtöö korral on töötaja töö- ja puhkeaja arvestamine kohustuslik?

Vastab KAIA TAAL
Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis.

Kuigi kokkulepitud töötamise koht erineb kaugtöö puhul tavapärasest, allub siiski ka kaugtöövormi korral töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud TLSi § 28 lg 2 p 4 alusel pidama tööaja arvestust.

Sealhulgas peab tööandja ka kaugtöö puhul arvestama töötaja töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja puhkeajast.

Küsimusi juristile saab esitada meiliaadressil , telefonil 661 3315 ja posti teel Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuli 2014

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Joosep Värk

Siseministeerium pani ligi 1300 päästjat registrisse valesti, sest riigi tugiteenuste keskus ei saanud süsteemi õigeks ajaks tööle.

Rahandusministeeriumi haldusalas töötav riigi tugiteenuste keskus (RTK) pidi töötamise registriga samal ajal valmis saama riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (RPPA) liidese, millega kõikide andmekogus olevate töötajate andmed viiakse registrisse üle automaatselt. Mõni päev enne registri käivitamist, 27. juunil saatis RTK ministeeriumidele kirja ja teatas, et liides ei saa siiski õigeks ajaks valmis. Lisati, et parasjagu analüüsitakse, kuidas oleks võimalik liides tööle panna.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja koostama esimese kvartali jooksul puhkuse ajakava. Kui töötaja puhkus on märgitud puhkusegraafikusse, siis ei ole tööandjal üldreeglina õigust puhkust edasi lükata. Samuti ei luba seadus tööandjal üldjuhul katkestada töötaja puhkust, selgitab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.

Puhkuse ajakava muutmine peab toimuma töötaja ja tööandja kokkuleppel. Samas võimaldab töölepingu seadus teatud erandlikel asjaoludel tööandjal ka ühepoolselt töötaja puhkust katkestada või edasi lükata.

"See on lubatud juhul, kui esineb ettenägematu ja ootamatu töökorralduse hädavajadus. Tegemist peab olema olukorraga, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja puhkus katkestada või edasi lükata. Näiteks võib tööandja puhkuse katkestada kahju tekkimise ärahoidmiseks," selgitab Udras koja ajakirjas Teataja.

Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. Lisaks kohustab seadus töötajale hüvitama puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tingitud kulud.

"Näiteks kui töötaja on ostnud soojamaa reisi, kuid tema puhkus katkestatakse ja ta ei saa reisile minna, siis peab tööandja hüvitama töötajale ostetud reisi maksumuse," märgib Udras.