Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Töölt eemaloleku e-maili on lihtne kirjutada, kui tead täpselt kirja eesmärki ja seda, millist infot tahad kindlasti edasi anda. Guardian jagab nippe, mida tuleks e-maili kindlasti kirja panna.

Lisa kirja täpselt need kuupäevad, mil sind ei ole

See kõlab küll loomulikuna, kuid vaata igaks juhuks üle, et kirjas oleksid täpselt õiged kuupäevad.

Kiri olgu lühike

Ära koorma inimesi oma plaanide seletamisega. Enamikku ei huvita need niikuinii. Mõttekam oleks edastada selle inimese kontaktid, kellega sinu puhkuse ajal ühendust saada.

Hoiata neid kolleege, kes sind asendavad

Kui näiteks Clare peab järgmised kaks nädalat ka sulle saadetud töökirjadele vastama, anna sellest tallegi teada. Samuti oleks tore, kui tooksid Clare’ile pärast puhkust asendamise eest ka väikese kingituse.

Saa aru, et «kiireloomuline» ei tähenda alati «kiireloomulist»

Inimesed võivad olla väga enesekesksed ja egoistlikud. Tavaliselt kirjutavad nad eesmärgiga midagi saada. Kui kirja kirjutanud inimene midagi vajab, tundub talle, et sellega ei kannata oodata. Tavaliselt siiski kannatab.

Ära viska nalja, kui sa seda ei oska

Mõned näited:

«Olen puhkusel, aga loodetavasti olen tagasi tulles paremas meeleolus kui reedesel koosolekul!!»

«Ma ei ole kontoris. Palun vabandust, et saate automaatse vastuse, aga kui ma oleks siin, ei pruugiks te midagi saada.»

Otsi kirjavigu, seejärel otsi veel kord

Kui tundub, et ise enam ühtegi viga tähele ei pane, tasuks lasta töökaaslasel või kolleegil oma kiri üle lugeda, sest ka ühes sõnas valesti läinud täht võib muuta kogu lause sisu.

Ära eputa, tüüta või jaga liiga palju infot

Lühike kiri on küll parim mõte, aga kui soovid siiski maailmale teada anda, miks sa eemal oled, ära uhkelda, tüüta ega jaga iga detaili oma tulevasest puhkusest.

Näiteks kui lähed maailma kõige kaunimatele saartele neljaks nädalaks ja ei pea selle eest sentigi maksma, sest su abikaasa vanemad on väga rikkad ning see reis tuleb veel imelisem, sest saad olla rannas umbes 90 protsenti ajast alasti ja juua väikese vihmavarjuga värvilist kokteil, ära palun jaga oma suurepärast õnne kolleegidega.

Peale selle ei meeldi inimestele lugeda puhkuseteatest näiteks surnud pereliikmete või selle kohta, kuidas plaanid puhkusereisil koos delfiiniga ujuma minna.

Tarbija24»Puhkus
Toimetaja:
Triin Ärm

Üksikasjad

Avaldatud: 01 august 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Tütre juurde välismaale asunud pensionäril peatati puudetoetuse maksmine ja pisikesest pensionist võetakse tulumaks täies ulatuses maha.

Toas omadel jalgadel, väljas rulaatori abiga liikuv Helmi jäi pärast kahe poja surma üksikuks pensionäriks. Ainukene lootus – tütar Tiia – elab Soomes (nimed muudetud – toim).

Et aina raskemaks muutuva eluga toime tulla, otsustas Eestis 363-eurost pensioni saanud naine kolida Soome. Eesti seaduse tähenduses mitteresidendiks muutunud Helmi sai esimesel Soomes elatud kuul paraja üllatuse osaliseks – uus igakuine pensionisumma, mida Eesti riik talle ka edaspidi maksab, on nüüd 21 protsenti väiksem – 287 eurot.

Tiia on Soomes elanud kümme aastat. Ema Eestist ärakolimise plaan tekkis pärast seda, kui Tiia vend suri. «Vendadest teine suri minu Soomes elatud aja jooksul, esimene vend paar aastat enne minu sinnakolimist. Ühesõnaga, olen ema ainus laps ja kuna ema ei saa üksi hakkama, pakkusin talle võimalust kolida Soome,» selgitas Tiia kolimise tagamaid.

Üsna pea, kui Helmi Helsingisse elukoha sai, teavitas ta ametlikult oma kolimisest ka kohalikku omavalitsust. «Kohe, kui teade oli edastatud, vähendati ema järgmise kuu pensioni 21 protsenti. Vaene ema on täiesti masendunud ja ei saa aru, miks tema vaevaga välja teenitud niigi väike pension nüüd õhemaks kraabiti. Antud situatsioonis oli ema valiku ees – puudega pensionärina polnud just lihtne Eestis üksi hakkama saada,» rääkis Tiia teda ja tema ema tabanud olukorrast lähemalt.

«Sügisest hakkab mul kool ja siis tuleb töökoormust vähendada, kuid sellega muutub ka palk väiksemaks,» jutustas Tiia, kes praegu teenib 12,50 eurot tunnis, mis teeb suvekuudel parimaks brutoteenistuseks 2000 eurot kuus. Kätte jääb sellest rahast 1630 eurot. Töötu mehe metallitööliste ametiühingusse kuulumise eest saadav igakuine 580 eurot ning ema 287-eurone pension kokku teeb Tiia pisut murelikuks.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts ütles, et Eesti tulumaksuseaduse järgi on riiklik pension maksustatav tulu. «Tulumaksuseadus rajaneb residentsuse printsiibil ja liigitab maksumaksjad kahte rühma: Eesti residendid ja mitteresidendid. Kui Eesti pensionär elab Eestis (resident), on tema pensionist 210 eurot kuus tulumaksuvaba ja 21-protsendilise tulumaksuga maksustatakse üksnes seda summat ületav osa,» selgitas Tonts.

Samas mitteresidentide pension on Tontsi sõnul maksustatav alates esimesest eurost. «Seda aga juhul, kui riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei sätesta teisiti. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping,» märkis ta.

«See leping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib, ning kehtestab ka reeglid topeltmaksustamise vältimiseks. Maksuleping annab Eesti sotsiaalkindlustust käsitleva õigusakti alusel makstava pensioni maksustamise õiguse ainult Eestile. Kuna Eesti tulumaksuseaduse järgi on pension maksustatav tulu, siis peetaksegi Eesti pensionist kinni 21 protsenti isikutel, kes elavad Soomes,» ütles Tonts.

Lisaks pensioni vähendamisele imestab Tiia, miks võeti emalt ära Eestis väljastatud puude staatus ja sellega kaasnenud igakuine rahaline hüvitis. «Nõustusin emale elamisloa taotlemisel tingimusega, et ei hakka Soome riigilt emale elatisraha küsima. Pean teda ise ülal pidama. Kuid rohud on siin ju kallimad ja elamine ka, seetõttu on iga euro abiks, antud juhul kaotab ema oma kuusissetulekust pea 100 eurot,» on Tiia nördinud.

Tontsi sõnul ei kuulu puudega inimesele makstav toetus Euroopa Liidu määruse alusel teise riiki eksporditavate hüvitiste kategooriasse, see tähendab, et «oma olemuselt on puudega isikule makstav toetus abivahendiks konkreetses elukohariigis hakkama saamiseks», selgitas Tonts.

«Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratakse ja makstakse puudetoetust Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulusid põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral,» lisas Tonts.

Kuna ema tulud tema kulusid ei kata, ei jäänud Tiia sõnul neil esialgu üle muud, kui elamiskulusid koomale tõmmata.

Esialgu ema eraldi korterisse elama paigutanud Tiia otsustas nüüd, et rahasäästvam on kolida kokku väiksemale pinnale. Töötu elukaaslane Aapo ja pensionärist ema on nüüd mõlemad Tiia ülalpidamisel, kes töötab kohalikus hooldekodus, igal võimalusel ületunde tehes. «Saladuskatte all võin öelda, et kord kuus käime Eestist süüa ostmas suuremas koguses ja hoiustame seda siis sügavkülmakirstus. Nii me hakkama saamegi,» rääkis Tiia, kelle majapidamistuludest pool läheb elukoha ülalpidamiseks.

Eestisse naasmist ei ole Tiia hetkekski kaalunud. «Ma olen end viis aastat koolitanud hooldusasutustes töötama ja et ma nüüd läheksin Eestisse kahe ja poole euro suuruse tunnipalgaga tööle – tänan väga, ei!» on Tiia otsustuskindel.

Tarbija24»Rahakott

Autor:
Rivo Veski

Üksikasjad

Avaldatud: 03 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Mul tekkis küsimus töö kohta. Olen ise ühes pubis tööl. Mul on tööleping ning mulle makstakse. Kuid lepingus on kirjas kaheksatunnised tööpäevad, mida need ilmselgelt tegelikult ei ole. Kuidas peaks käituma, et saada leping seadusega kooskõlla?» küsis lugeja.
«Tööpäeviti on meie tööpäevad 10:30 kuni 24:00 ning nädalavahetuseti isegi 10:30 kuni 02:00ni.
Samuti, kuidas või kuhu peaks sellistel puhkudel teatama pool-ümbrik ning pool-pangakontole palgast?» uuris ta veel.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Kui töölepingusse kirja pandud tööaeg ei vasta tegelikkusele, siis on töötajal õigus nõuda tööandjalt tegelikkusele vastavate andmete esitamist. Selline nõudeõigus on töötajal nii tööaja korralduse kui ka töötasu osas. Töölepingus peab kajastuma kogu töö eest makstav tasu ning selle arvestamise põhimõtted. Töötajale on soovitav nõue töölepingu andmete saamiseks esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nii, et selle nõude esitamine oleks vajadusel ka hiljem tõendatav. Tööandjal on kohustus esitada nõutud andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.

Kui töötaja töötab 13,5 tunniste tööpäevadega, siis on ilmne, et talle rakendatakse summeeritud tööaja arvestust. Töölepingu seaduse § 6 lõige 6 näeb ette, et tööaja summeeritud arvestuse alusel töötamiseks peavad pooled sõlmima vastavasisulise erikokkuleppe ning lisaks peab tööandja töötajale teatavaks tegema tööajakava (nn graafiku) teatavaks tegemise tingimused ja tööaja summeerimise perioodi.

Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud (TLS § 46 lg 1) ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka töötaja üle- ja alatunnid.

Küsija kirjeldab, et nädalavahetuseti kestab tema tööpäev kuni 15,5 tundi. Töölepingu seaduse kohaselt võib tööpäev üldjuhul kesta kuni 13 tundi ja sellele peab järgnema kindlasti 11-tunnine katkematu puhkeaeg. Pikemad tööpäevad on lubatud ainult seadusega ettenähtud eritingimuste täitmisel. TLS § 51 lg 3 alusel saab töötaja töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui samaaegselt on täidetud kolm tingimust:

- tegemist on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ art. 17 lõikes 3 nimetatud valdkonnaga (näiteks sadama või lennuväljatöötajad, tööstusharud, kus tööd ei saa tehnilistel põhjustel katkestada, põllumajandus, turism jne);
- vastav kokkulepe on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel kollektiivlepingus;
- tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et selline töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.

Piirangud on ette nähtud, sest nii pikkade päevadega töötamine võib kahjustada töötaja tervist. Lisaks langeb pika tööpäeva kestel töötaja tähelepanu ja seetõttu kerkib oluliselt tööõnnetusse sattumise oht. Lisaks eeltoodule näeb seadus ette, et üle 13-tunniste tööpäevade rakendamisel tuleb töötajale tagada koheselt ka kompenseeriv puhkeaeg. 15,5tunnise tööpäevaga järel peab töötaja puhkama 13,5 tundi ning võib alles pärast seda uuesti tööle asuda.

Tööaega puudutava infoga tegeleb edasi tööinspektsioon. Ümbrikupalga teemal saab töötaja pöörduda maksu- ja tolliameti poole vihjega telefoni teel 800 4444 või e-kirjaga aadressil .

Tarbija24»Rahakott
Toimetaja:
Triin Ärm

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuli 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Heiki Suurkask, toimetaja

Andrew Bauer on ettevõtja, kelle töötajad tegid Secaucuses New Jerseys kümnetunniseid tööpäevi, valmistades mitmesuguseid nahktooteid, nagu rahakotte, reisikotte jne, kuid mida pikemaks nende tööpäev venis, seda madalamaks nende tootlikkus muutus.

Niisiis, mullu kui ta võttis ettevõtte oma isalt üle, otsustas Bauer töö ümber korraldada, lühendades tööpäeva kolme tunni võrra, ja jättes alles ka kõik seni kehtinud puhkepausid. Ta ei pidanud eesmärgiks ka palga vähendamist, makstes isegi 15 protsenti juurde ja reform tasus end ka kohe ära. Seitsmetunnise tööpäevaga suutsid tema töötajad valmistada isegi kümnendiku rohkem tooteid. Töötajad olid rahul, ka tööandja oli rahul, kõik olid rahul.

1. juulil alustas Göteborgi linn Rootsis aga aastast eksperimenti, pannes terve rea ametnikke töötama kuus tundi päevas, sama palga eest kui teised teevad kaheksa tundi. Lootuseks on see, et inimesed teevad ikka sama palju tööd, kuigi kulutavad vähem aega ja jäävad ka vähem haigeks. Kas aga kodanikud ikka on rahul, et ametiasutused vähem aega avatud on?

Kirunas oli kuuetunnine tööpäev ametnikele juba 16 aastat kehtinud, aga erilist tootlikkuse paranemist küll näha ei olnud ja 2005. aastal tehti sellele naljale lõpp. Probleemiks oli just see, kuidas kombineerida ühe osa töötajate kuuetunnist päeva teiste töötajate kaheksatunnise tööpäevaga, vahendab BBC. Tekkisid hoopis konfliktid tööl.

Veel 19. sajandi esimesel poolel olid maailmas levinud 16-tunnised tööpäevad, Prantsuse 1848. aasta revolutsiooni võiduks oli 12-tunnine tööpäev. Idee kaheksatunnisest tööpäevast oli vormistanud Robert Owen 1817. aastal: kaheksa tundi tööd, kaheksa tundi ajaviidet, kaheksa tundi puhkust, lõplikult kehtestus see aga alles 20. sajandil. Kas just põllumehed või arstid sellise proletaarlaste tarbeks loodud reegliga toime tulevad, on teine teema... Mõnes ametis ei jätku aga tõesti isegi kaheksaks tunniks piisavat tegevust.

Nii ta ongi, et eksperimente tööaja lühendamiseks on läbi aegade tehtud, kaheksatunnise tööpäeva väljavõitlemine oli ametiühingute jaoks 20. sajandi suurimaid võite, mitmel pool üritatakse nüüd juba saavutada veelgi lühemat tööaega. Ametiühingud ei saa ju leppida loorberitel lebamisega. Aga veelgi lühemaks tehtud tööpäevad ei anna alati soovitud efekti.

Mullu koostas Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) raporti, milles kinnitati, et mida pikemaks tööpäev venis, seda rohkem tootlikkus kahanes.

Vastupidise järeldusega tulid aga välja Lõuna-Korea teadlased mullu ajakirjas Journal of Happiness Studies: töönädala lühendamine 44 tunnilt 40 tunnile mitte ei parandanud töötajate meeleolu, vaid kohustus vähema ajaga sama töö ära teha kasvatas hoopis stressi.

Töökoorem, mida niigi juba efektiivne töötajaskond päevas ära teeb, oli lihtsalt juba nii suur, et lühema ajaga ei tulda toime. Ja ka terve rida muid eksperimente on pigem kinnitanud, et kui tööandja tõesti tahab töötajatele vastu tulla ja veelgi lühemat tööpäeva lubada, peab ta siiski leppima ka toodangu vähenemisega.