Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

Nii Eestis kui Euroopas on töökohtadel kõige levinumad psühhosotsiaalsed ning luu- ja lihaskonnaga seotud ohutegurid, selgus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) uuringust.

«Ohutu ning tervist säästev töötamine vajab senisest märksa suuremat tähelepanu. Usun, et ka Eesti ettevõtjad hakkavad üha enam nägema riskide analüüsis ja tööohutuses üht majandusedu alustala, mitte pelgalt bürokraatlikku nõuet,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Uuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasem ohutegur töökohal on suhtlemine probleemsete klientide, patsientide, õpilaste ja teiste isikutega, mis esines 70 protsendil Eesti organisatsioonidest, ELi keskmine näitaja oli 58 protsenti.

Kõikide tegevusvaldkondade puhul nimetatakse sageli luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavaid tegureid nagu väsitavad või valu tekitavad asendid (Eestis 64 protsenti, ELis 56 protsenti). Eestis on ohuteguritest kolmandal kohal raskete esemete või inimeste tõstmine või liigutamine (60 protsenti), ELis jääb see alles viiendale kohale (47 protsenti).

Esile tõusevad veel masinatega seotud tööõnnetused (Eestis 60, ELis 47 protsenti), sõidukitega seotud tööõnnetused (Eestis 51 ja ELis 45 protsenti) ning ajasurve (Eestis 49 ja ELis 43 protsenti). Pea kõiki ohutegureid hinnati Eestis keskmiselt kõrgemaks kui ELis keskmiselt.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel peetakse kitsaskohaks töötajate vastumeelsust neil teemadel rääkida, samuti madalat teadlikkust. Esile kerkib veel ka teadmiste ja spetsialistide puudumine.

Regulaarselt tegeleb riskihindamisega 76 protsenti ettevõtetest ja organisatsioonidest Euroopa Liidus, Eestis veidi vähem, 68 protsenti. ELi ettevõtted toovad peamise põhjusena riskide hindamiseks välja juriidilised nõuded. Eestis märgiti nende kõrval põhjusteks töötajate ootusi ja firma maine hoidmist. Asutused, kes regulaarselt riske ei hinda, nimetasid selle põhjustena asjaolu, et need on juba teada (83 protsenti) ning neil ei esine suuremaid probleeme (80 protsenti).

ESENER-2 uuringu raames küsitleti Eestis 750 töökohta ning uuriti, kuidas juhitakse töötervishoidu ja -ohutust erinevates organisatsioonides, sealhulgas ka mikroettevõtetes. Uuringu kokkuvõte on kättesaadav kodulehel ning saadaval on ka interaktiivne kaart uuringu tulemustega.

TARBIJA>TÖÖ

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• 60 pluss

Ligi veerand arstidest töötas mullu rohkem kui ühe tööandja juures, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Eelmisel aastal töötas 22,5 protsenti arstidest ja 11 protsenti õdedest rohkem kui ühe tööandja juures. Arstide ja õdede keskmine tööaeg varieerus sõltuvalt arsti või õe vanusest, ametist ning asutuse liigist, kus nad töötavad, vahendab BNS.

Mullu novembris töötasid arstid keskmiselt 140,9 ja õed 145,4 tundi, ületunde tegi iga arst keskmiselt viis ja õde 7,7 tundi. Kõige enam tegid ületunde anestesioloogid, üldkirurgid, erakorralise meditsiini arstid ja õed ning anesteesia-intensiivraviõed.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• 60 pluss

Tervise Arengu Instituudi iga-aastase tervishoiutöötajate palgauuringu kohaselt oli täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega 2250 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga oli 8,2 protsenti.

Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk lisatasudega oli 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot, kasvades vastavalt 12,8 protsenti ja 15,5 protsenti.

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 10,78 eurot, kasvades aastaga 6,6 protsenti.

Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 5,47 ja 3,11 eurot tunnis, tõustes aastaga õendustöötajatel 9,8 protsenti ja hooldajatel 13,9 protsenti.

Vastavalt uuele kollektiivlepingule on alates tänavu 1. jaanuarist arstide tunnitasu alammäär üheksa eurot, õdedel, ämmaemandatel viis eurot ja hooldajatel kolm eurot tunnis.

Kuigi enamikul medistiinitöötajatest ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. „Võrreldes eelmise aastaga on nende ametikohtade arv mitmekordistunud,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi analüütik Hedi Liivlaid. „Võib arvata, et 2015. aasta märtsiks ei jõudnud asutused veel uute palgaalammääradega kaasa minna.“

Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 16,2 protsenti, õendustöötajatest moodustavad nad 7,8 protsenti ja hooldajatest 2,5 protsenti. „Enamus alla alammäära tasustatud arsti ja õendustöötajate ametikohtadest asub perearstiabiasutustes ja haiglates, jagunedes arstide puhul vastavalt 40 ja 39 protsenti ning õendustöötajate korral 36 ja 38 protsenti. Perearstiabiasutuse puhul tuleb arvestada, et neis võetakse võrreldes teiste tervishoiuasutustega rohkem dividende,“ lisas Liivlaid.

Analüütiku sõnul on palgastatistikas oluline näitaja mediaan. Arstide põhitunnipalga mediaan oli käesoleval aastal 9,29 eurot – ehk pooltel arstidel oli põhitunnipalk madalam kui 9,29 eurot. Õendustöötajate põhitunnipalga mediaan oli 5,15 eurot ja hooldajatel 3,09 eurot.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 protsenti, moodustades 1010 eurot. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,2 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 13 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 67 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringut on alates 2002. aastast läbi viidud iga aasta märtsikuus.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• 60 pluss

Ligikaudu viis protsenti arstidest ja kuus protsenti õdedest oli võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöölt lahkunud, kusjuures ligikaudu 52 protsenti ära läinud arstidest olid vanuses 60 aastat ja vanemad.

Peamiselt olid need pere- ja üldarstid. Tööturult lahkunud arstid ja õed asendusid enam-vähem sama arvu nooremate arstide ja õdedega.

Eestis töötas mullu aastal ühe arsti kohta ligikaudu 1,7 õde. See jääb alla Euroopa keskmisele kriteeriumile, milleks on 2,4 õde ühe arsti kohta.

Arstide seas oli mullu kõige enam perearste, anestesioloogia- ja intensiivraviarste ning günekolooge – vastavalt 920, 268 ja 260 arsti. Kõige vähem töötas arste torakaalkirurgi, kliinilise mikrobioloogi ja kliinilise immunoloogina – neid oli vastavalt kaheksa, neli ja kolm. Õdede seas oli kõige enam üldõdesid (3460), pereõdesid (1072) ja erakorralise meditsiini õdesid (787). Kõige vähem oli diabeedi- ja geriaatriaõdesid – vastavalt 15 ja seitse õde.

Arstide keskmine vanus oli ligikaudu 51 ja õdedel 45 aastat. Võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöötajate vanuselises koosseisus olulisi muutusi märgata ei ole. Peaaegu 30 protsenti arstidest olid 60aastased või vanemad. Suurem osa neist töötas perearstina.

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmed näitavad, et mullu novembris töötas Eestis 4418 arsti ja 7551 õde. Võrreldes 2013. aastaga ei toimunud arstide ja õdede arvus mullu olulisi muutusi.