Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Romet Kreek, reporter
Eesti Päevaleht

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütleb intervjuus, et kaupluste lahtiolekuajad on ebainimlikud. Et samasse piirkonda planeeritavast Pro Kapitali T1 projektist tuleb kaubanduskeskus, Pärnits veel ei usu.
Miks on Eestis kauplused nii kaua avatud? Lühemad lahtiolekuajad leevendaksid ka kaubanduses valitsevat tööjõuprobleemi.
Ma olen kah ühe poole pealt kaupmees, kes opereerib keskusega. Konkurents on selline, et keegi ei julge lahtiolekuaega esimesena lühendada. Minu arvates on see täiesti ebainimlik. Euroopas on asi enamasti reeglitega paika pandud. Meil on ultraliberalism: tehke, mida tahate. Konkurentsi tingimustes ei ole sedasi, et konkurendid istuvad kokku ja teevad mingi otsuse. Näiteks et oleme konkurendid edasi, aga paneme kell 18 poed kinni. Sa võid saada viis kaupmeest nõusse, aga kuues ei ole nõus ja sellel kuuendal on siis konkurentsieelis. Selline asi tuleks kuidagi seadustega paika panna.

Siin Ülemiste keskuses käib pühapäeva õhtul pärast kella kuut või kaheksat ainult üksikuid inimesi. Müüjad istuvad. Aga neid ei motiveeri istumine, neile käib see ajudele. Tekib stress. Minu arvates ei ole see Eesti inimestele hea, et neid asju niimoodi tehakse.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 november 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Töötad igapäevaselt kontoris? Mugav ja kaasaegne büroohoone ei meeldi su organismile tegelikult aga mitte üks raas…

UVA leiab sind… isegi siseruumides

Sinu töölaud asub akna all või sul on koguni kabinet, mille aken ulatub maast laeni? Vaade sealt on kindlasti parem kui enamikul meist, kuid kas teadsid, et kahjulikud UVA-kiired “murravad” ka klaasist läbi? Laua liigutamine akna alt eemale on üks võimalus, teiseks peaksid terve aasta vältel kandma päikesekaitsekreemi. UVA-kiired tekitavad sinu nahas oksüdatiivset stressi, hävitades ka kollageeni. Mida sa teha saad? Söö igapäevaselt antioksüdantide rikast toitu (näksi päeval näiteks maiustuste asemel marju).

Kahjulik õhukonditsioneer

Kui valdav enamus meist ei kujutaks tööpäeva ilma õhukonditsioneerita ette, siis meie nahk vihkab seda – tead ju küll seda tunnet, kui kodus õhtul tunned, et nahk on väga kuiv. Varem või hiljem on nahal ka vananemismärke näha. Kui konditsioneerid töötavad, ei saa rääkida mitte mingisugusest õhuniiskusest (tõsi, meie juuksed ei muutu kahjuseks nagu näiteks õues) ja nahale on see üks kõige halvematest keskkonnatingimustest – su nahk vananeb iga minutiga. Ainuke võimalus olukorda vähegi päästa on tarbida iga päev vedelikku (kohv ei loe) ja hoida niisutav näosprei töölaual nähtaval kohal.

Hävita bakterid

Arvad, et need, kes töölaual ja käekotis antibakteriaalset geeli või salvrätte hoiavad, on puhtusefriigid? Loe edasi. Kas teadsid, et näiteks arvutiklaviatuur on üks kõige mustematest kohtadest kontoris, kuna seal leidub keskmiselt üle 10 000 000 bakteri? Enne, kui hakkad paaniliselt oma arvutit ja töölauda puhastama, pese ka oma käed puhtaks. Kui kuulud aga nende hulka, kes päeva jooksul oma nägu katsud, siis püüa sellest harjumusest esimesel võimalusel vabaneda – võib-olla siin peitubki põhjus, miks sul pidevalt uued punnid näkku ilmuvad…

Blokeeri kolleege (aga mitte ülemust)

Kui töötad avatud kontoris, siis sa tead seda tunnet – kas nad ei võiks ometi vaiksemalt omi asju arutada?! Muidugi sa ei saa kolleegidele öelda, et nad vaiksemaks võtaks – tõenäoliselt räägivad nad ju tööasju –, kuid on teaduslikke tõendeid, et neil, kes töötavad kärarikkas keskkonnas, on suurem stressihormooni tase kui neil, kes saavad segamatult tööd teha. Stressihormooni kõrget taset aga teatavasti su keha vihkab… Seega, pane kõrvaklapid kõrva ja kuula oma lemmikmuusikat. Kui see mõjub sulle aga samuti häirivalt, siis tutvu äppidega, mis pakuvadki spetsiaalselt päevaseks “taustaks” mõeldud rahustavat muusikat. Sina oled võitja – väldid kolleegide jutuvadinat ning muusika ei mõju häirivalt.Allikas:

This Is Powder

Üksikasjad

Avaldatud: 02 november 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Siiri Liiva, reporter

«Käisin töökeskkonna koolitusel ja sain palju uut infot. Siiski tunnen, et vajan lisaks abi teemal, kuidas töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid konkreetselt meie ettevõttes peaks rakendama. Kas saaksin kuskilt lisaks tasuta infot ja abi?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask.

Nii töösuhete kui töökeskkonna teemadel on heaks abiks Tööelu portaal – www.tooelu.ee. Tööelu portaalis on info välja toodud valdkondade ja teemade kaupa. Töökeskkonna teema alt leiate infot nii töökeskkonna ohutegurite, töökeskkonna korralduse, töökeskkonna riskianalüüsi, tööstressi kui tervise edendamise kohta.

Lisaks on tasuta info küsimise ja konsultatsiooni võimalus telefoni teel tööinspektsiooni infotelefoni näol – helistada on võimalik igal tööpäeval kella 9.00 kuni 16.30 numbril 6406000. Tasuta info ja abi saamiseks on võimalus tulla ka tööinspektsiooni vastuvõtule – igakuiselt nõustavad töökeskkonna valdkonna spetsialistid nii töötajaid kui tööandjaid erinevates büroodes üle Eesti. Konkreetsete vastuvõtuaegade kohta leiate infot tööinspektsiooni kodulehelt. Nii telefoni teel infot küsides kui vastuvõtule tulles ei ole teil kohustust öelda tööinspektsioonile oma ettevõtte nime.

Uue teenusena pakub tööinspektsioon tööandjatele ka tasuta töökeskkonna nõustamist ettevõttes kohapeal. Nõustamise teenus ei ole seotud järelevalvega, seega külastuse käigus avastatud puudustega seoses tööandjale ettekirjutust ei järgne. Nõustamise eesmärk on juhtida tööandja tähelepanu ettevõtte töökeskkonna ja selle korralduse kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kuidas töökeskkonda ja selle alast tööd ettevõttes parendada.

Nõustamise teenus piirdub tööandja konsulteerimisega – see tähendab, et nõustamise käigus ei koostata ettevõttesiseseid dokumente ega tehta töötajate juhendamist. Nõustamine annab tööandja jaoks järje ja teadmise tänasest töökeskkonna olukorrast ning suunised edaspidiseks. Soovi kutsuda töökeskkonna konsultant ettevõttesse saab tööinspektsioonile edastada aadressil .

Head infot ja abi pakuvad ka tasuta töökeskkonnaalased teabepäevad ja infohommikud, mille kohta leiate infot nii tööinspektsiooni kodulehelt kui Tööelu portaalist. Käesoleva aasta lõpul on käsil töökeskkonnaalased infohommikud teemal «Miks juhtuvad tööõnnetused», mille raames käsitletakse ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisega seonduvat.

TARBIJA->LUGEJA KÜSIB

Üksikasjad

Avaldatud: 02 november 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Tööintervjuu on üks väga tähtis osa kandideerimisprotsessis. Õnnestunud intervjuu võib viia konkursi võiduni ja huvitava töökohani, samal ajal kui ebapiisav ettevalmistus toob kaasa läbikukkumise.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Marja Saarma sõnul on tööintervjuust palju räägitud ja kirjutatud, kuid ühest konkreetset vastust eduka intervjuu nipiks pole olemas, sest tööandjad, ametid ja tööotsijad on kõik erinevad inimesed oma ootuste, isikuomaduste, kogemuste ja oskustega.

Töötukassa tööintervjuusid tutvustavas töötoas räägitakse lahti erinevad intervjuu vormid, milleks peaks valmis olema, mida on oluline tähele panna: alates õigeaegsest kohaleminekust, teavitamisest, kui ei saa minna, riietus, tüüpküsimused ja muud erinevad tähelepanekud. Töötoas inimesed jagavad omi kogemusi, erinevad situatsioonid räägitakse lahti läbi eluliste näidete ning tehakse harjutusi, kus saab ise küsimustele vastamist proovida, vaadatakse videoid ja analüüsitakse neid.

„Meie töötuba aitab inimestel julgust saada, paneb neid mõtlema erinevatel teemadel, analüüsima oma vastuseid. Võib-olla ka mõistma intervjuud tööandja seisukohast. Õnnestunud intervjuu algab iseendasse vaatamisest – kes ma olen, mida oskan, kuhu liikuda tahan,“ ütleb Saarma, lisades, et väga oluline on intervjuu ettevalmistus: oma kogemuste kaardistamine ja töökuulutuses tööandja poolt kirjeldatuga võrdlemine. „Tuleb läbi mõelda, miks peaks see tööandja just mind valima, mis on minu tugevused ja ka arendamist vajavad küljed. Oluline on ka enda jaoks selgeks mõelda, miks mina tahan selles ettevõttes töötada.“

Nõustamisel arutatakse ka, mis võis senistel intervjuudel valesti minna. Enamasti ütlevad inimesed lihtsalt, et nad ei osutunud valituks ning vahel leiavad, et takistuseks sai vanus või ebapiisav töökogemus. Saarma sõnul tekitab sageli intervjuudel käinud inimestes segadust küsimus: miks me peaksime teid valima, mis on teie tugevad ja nõrgad küljed? „Eesti inimene on ikkagi suhteliselt tagasihoidlik ja ütleb, et ei oska ennast kiita. Kuidas ma lähen ja räägin, et olen nii ja naasugune. Eelnev ettevalmistus aitab aga need küsimused läbi mõelda, et vastus ei kõlaks kui lööklause ja enese kiidulaul. Iga vastus tuleb osata ka ära põhjendada.“

Tööintervjuu ei peaks lõppema ukse sulgemisega seljataga. Kui soovite järgmistel kordadel edukam olla, on mõistlik analüüsida, kuidas läks: mida küsiti ja mida mina vastasin? Kas saaks järgmisel korral midagi teisiti teha? Iga intervjuu on kogemus, igast kogemusest saab õppida.

Järgmine tööintervjuud tutvustav töötuba toimub 26.11.2015 Töötukassa Lilleküla büroo õppeklassis. Töötoas osalemine on tasuta, oodatud on nii töötavad kui ka tööl mitte käivad inimesed. Loe lähemalt ja registreeri end osalejaks.