Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Kasulik

Toimetas: Kristiina Ojamets

Majandusajakirja Forbes-i töötaja tundis omal nahal kui kurnav on päev läbi ühe koha peal istuda ning otsustas seda lihtsate harjutuste ning muudatuste kaudu muuta.

Ühe tavalise kontoris töötava täiskasvanu igapäev näeb ette vähemalt 8 tundi istumist ning hiljem kodus veel tööpäevast väsinuna diivanil lamasklemist. Kõik see tõstab ülekaalulisuse, seljavalude, halva rühi, krampide ja tõsise tülpimuse ning kurnatuse riski. Proovi neid nippe, et kontoris tunde istudes keha turgutada ja tööpäeva veidigi vaheldust saada.

Kontoritooli treeningplaan

Lihtsaid harjutusi, mida teha e-kirjade saatmise, konverentskõnede pidamise ja tööülesannete täitmise ajal, on mitmeid. Muidugi ei pea kontoris hingeldades rassima hakkama nii et higimull otsa ees, aga järgnevat võid proovida küll.

Kõige kergem on näiteks panna iga poole või tunni aja tagant mobiiltelefoni alarm helisema, et see sulle veidi aktiivsemat liikumist meelde tuletaks. Inimesed üldjuhul mitte ei taha end tööl olles liigutada, vaid muude toimingute käigus unustavad. Iga kord kui alarm heliseb, siruta end, kõnni näiteks tiir kontoriruumidele peale ja jätka siis tööd. Nii saab ka pea korra käsil olevast tööülesandest puhata ja ehk naased selle juurde isegi värskema pilguga.

Istudes võiks sama aja möödudes pead küljelt-küljele aeglaselt painutada ning ka rindkere sirutada, sidudes käed selja taha sõrmseongusse, sügavalt sisse-välja hingates ja rinnakut ette surudes. Nii annad kehale kerge vahelduse pikast istumisest.

Füsioterapeudid ütlevad, et istumisasendit tuleks samuti iga 20 minuti möödudes kohendada, vältides jalg üle põlve istumist, mida enamik naisterahvaid ikka ja alati eelistavad.

Kui aga arvutiga töötades lausa füüsilisi harjutusi tahta teha, siis võib proovida välja sirutatud jala kõverdamist enda ette. Jalga ei pea tõstma nii kõrgele, et põlv täiesti "lukku" läheks ja pigem teha harjutust aeglaselt, hoides jalga 2 sekundit välja sirutatuna ka üleval. Nii saavad tööd reiepealsed lihased ja ka põlvesidemed.

Kõik algab õigest istumisasendist

Lihtne viis selle kontrollimiseks on seista töölaua ees tooli kõrval ja vaadata, kas tooli istumisalus jääb põlve kõrgusele. Toolile arvuti taha istudes veendu, et klaviatuuri ja hiirt kasutades, tekiks käsi- ja küünarvarre vahele täisnurk. Käed võiksid töötades olla toestatud, õlad mitte tõstetud ja vabalt ning selg sirge, mitte küürus.

Enne ja pärast tööd

Olles terve päeva istunud, ootab ees veel ühistranspordiga kojusõit, kus iga iste on pikalt tööl olnud inimeste jaoks kulla hinnaga. Talita täpselt vastupidi- kui sul pole just rasket toidukotti ja kompsusid, mida vedada, siis jäta iste näiteks vanemale inimesele. Olles terve päeva tööl või koolis niigi istunud, seisa kas või see ühistranspordisõit.

Tööle tulles võid aga päeva energiliseks alustamiseks lifti asemel eelistada treppi. Keegi ei ootagi, et sa kuus korrust treppe roniksid ja kontorisse hingeldavana jõuaksid. Kõndida soovitatakse kas või korrus-kaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Plaanin tööle võtta erivajadusega inimese, aga ei tea, mida silmas peaks pidama. Kas puudega inimene saab töötada samadel töötingimustel kui teised?» küsib ettevõtja.

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Töötaja tööülesandeid ja tema võimekust oma tööülesandeid täita on õige hindama töötervishoiuarst. Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata töö, töökoha, töökorralduse sobivust töötajale, lähtudes töötaja tervislikust seisukorrast. Lisaks peab ta andma ka tööandjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, ümber korraldada, kas töötajal on mingeid tööpiiranguid jm.

Puuetega töötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on lühidalt toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10¹ lõikes 4: puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Samuti tuleb töö sisu ja aja planeerimisel arvestada töötaja võimekusega.

Lisaks tuleks töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske puudega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Seega ennekõike oleneb see, milline töö on erivajadusega töötajale sobiv, sellest, milline on tema tervis, milline töölaad ja kuidas on võimalikud riskid töökeskkonnas maandatud.

Erivajadusega inimese tööle võtmisel tasub uurida ka Töötukassa pakutavat (tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitamine, abivahendi tasuta rent, tugiisiku eest tasumine jne). Lisaks on ette nähtud ka mitmesuguseid maksusoodustusi ja hüvitisi.

TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: PM Tarbija

Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kas tööandjal on õigus kontrollida riieteusruumis olevate töötajate isiklike riietekappide sisu?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Tööandja poolt ruumide jms kontrollimine peab olema reguleeritud – nt töökorralduse reeglites –, sest tegemist on isikuandmete töötlemisega. Töötaja peab olema teadlik kontrolli eesmärgist, selle teostamise tingimustest ning tal peab olema võimalus tutvuda kontrolli käigus kogutud andmetega.

Tõenäoliselt saab ainus põhjendus kappide kontrolliks olla vara kaitse. Siinkohal on aga oluline arvestada, et selline meede – kapi kontroll – peab olema põhjendatud ehk tuleb hinnata meetodi proportsionaalsust – ja seega selle lubatavust –, kas valitud abinõu on vajalik ja sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kui on olemas muu tegevus, mille abil eesmärk – vara kaitse – on saavutatav, kuid mis riivab põhiõigusi vähem, siis ei ole valitud abinõu – kapi kontroll – proportsionaalne.

Seoses sellega, et antud juhtumi puhul ei ole rohkem informatsiooni, siis oleneb vastus eelkõige asjaoludest. Seejuures tuleb aga silmas pidada eelpool mainitud põhitõdesid. Õigusliku hinnangu tööandja tegevusele – rohkema info põhja – saab anda andmekaitse inspektsioon.

TARBIJA»LUGEJA KÜSIB
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eluterve organisatsioonikultuur ja meeldiv töökeskkond loovad ettevõttele hea tööandja maine. Uuringute järgi on aga hea maine see, mis aitab ettevõttesse meelitada ja seal hoida oma ala tippspetsialiste. Mainekujunduse kasu ettevõttele tajub ka puitmajatehase Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liige Siim Leisalu, kelle sõnul teevad hea töökeskkonna loomiseks ettevõttes tihedat koostööd personalijuht ja tippjuhtkond.

Leisalu selgitab, et Timbecos saab töökeskkonna loomine alguse tippjuhi ja personalijuhi koostööst, kelle kaudu viiakse sõnum ja muudatused igapäevaselt töökeskkonna loomise ning tagamisega tegelevate keskastmejuhtideni. «Ettevõtte juht ja personalijuht peavad töötama ühtse üksteist täiendava meeskonnana, et saavutada ettevõttele maksimaalne kasumlikkus. Ettevõtte strateegiast tulenevalt töötavad nad koos välja kogu ettevõtte kui tööandja väärtused, mille üheks lahutamatuks osaks on töökeskkond.»

Leisalu sõnul on nende ettevõtte tugevuseks teotahteline meeskond, kes tahab teha vägevaid ja erilisi asju ning liiguvad sisemiselt mõtteloosungi «one step ahead building solutions» (ehituslahendused samm ees) poole. «Meie inimesed on väga aktiivsed ja töökad ning neile meeldib väljakutseid vastu võtta. Meile on omane roheline ja perekeskne mõtteviis ning meie eesmärk on hoida keskkonda ning parandada inimeste elukvaliteeti. Oleme arvamusel, et paindlik ja perekeskne töökorraldus on kasulik nii tööandjale kui ka töövõtjale ning seda saab edukalt luua ka tootmisettevõttes.

Ühiselt veedetud kvaliteetaeg on oluline töötajate ühtsus- ja meeskonnatunde tõstmiseks ning seetõttu panustab Timbeco Woodhouse suurima heameelega ühisüritustesse alates spordivõistlustest, jõulupidudest ja suvepäevadest kuni mitmepäevaste suusareiside ning pereüritusteni. Kollektiivselt ja aktiivselt lüüakse kaasa rahvaspordisündmustel nagu Tartu Maraton, Kuldkala, Käi Jala jne. Firma suvepäevad on näiteks alati mõeldud kogu perele.»

Floorin: meie kalleim vara ongi meie töötajad

Ka põrandakattematerjalide müüja Floorin ASi büroo juhataja Riina Õunapuu sõnul on ääretult oluline hea organisatsioonikultuur ja ühtehoidvad töötajad. Tema sõnul on tugeva meeskonna loomisel ühest küljest oluline, et inimestega oleks mõnus koos töötada ning teisalt, et töötajad jagaksid ettevõtte põhiväärtusi. See tagab motiveeritud ja lojaalsed töötajad, kes soovivad ettevõtte tootlikkuse panustada.

«Oskused on õpitavad, kui töötaja ja tööandja väärtushinnangud kattuvad. See omakorda suurendab ka töötaja tahet oma töösse maksimaalselt panustada,» sõnab Õunapuu, lisades, et nende ettevõttes ootab iga uut töötajat kahenädalane sisseelamiskoolitus, milles osaleb enamik kolleege. Nii saadakse omavahel tuttavaks ja omandatakse vajalikud teadmised ning inimene teab, kelle poole millise küsimusega ettevõttes pöörduda. Uus töötaja kaasatakse alati koheselt nii töösse kui ka töövälistesse tegevustesse.

Töövälistest tegevustest on Floorinis mõned traditsioonilised sündmused, mida koos tähistatakse: ettevõtte sünnipäev klientidega suuremalt või väikeses töötajate ringis, suvepäevad koos peredega mõnes looduskaunis paigas, et ka pereliikmed ettevõtte tegevust mõistaksid, ning talvepäevad Lõuna-Eestis, kus tutvustatakse ettevõtte eesmärke tulevaks aastaks ja sporditakse koos. Ja kui töötaja leiab ise mõne huvitava ja kasuliku kursuse, püütakse talle sedagi võimaldada, et pakkuda töötajale võimalust end arendada.

«Rakendame Floorinis meeskondlikku tulemustasu – kui ettevõtte tulemused on head, on see tänu kõigi ühisele panusele. Individuaalset panust tunnustame teatripileti või spaakülastuse näol,» räägib Õunapuu. Sünnipäevadel töötajaid meeles pidades püütakse lähtuda nende huvialast või hobidest. «Kui töötaja end tööl hästi tunneb, on tema tulemused paremad. Ta ei kiirusta uusi töökohti otsima ja on tõenäoliselt ka kodus pühendunum – seega on tema töö- ja pereelu suuremas tasakaalus. Hea töökeskkonnaga ettevõtte töötajad on õnnelikumad, mille tõttu on kaadri voolavus väiksem ja seega ettevõtte majandustulemused paremad.»

Floorini ärikliendihaldur-piirkonnajuhi Kristjan Lukka töötab ettevõttes alates aastast 2013. Tema hindab kõrgelt meeldivat ja professionaalset meeskonda, toredaid ühisüritusi ning tegevjuhi niisugust juhtimisstiili, kus jagatakse julgelt alluvatele rohkem vastutust. «Mind stimuleerib tööl lisaks väärilisele tasule, boonustele ja vaheldusrikkale tööle hooliv meeskond, kus on niinimetatud «õlatunne». Toreda töökeskkonna loob ka meie kollektiivi ühine huumorisoon,» kirjeldab Lukka.

Ärikliendihaldurile-tootespetsialistile Tanel Aruojale meeldib Floorini juures, et esiteks tehakse head asja – põrandakatted on kvaliteetsed ning see annab aluse jätkusuutlikule ärikeskkonnale, kuid tähtis on kindlasti ka meeskond. «Mõistagi tekib meil lahkhelisid, kuid noad jäävad köögisahtlisse ja mädasid õunu meie oksal ei ole. Astun hommikul uksest sisse hea tundega ja personaalsest vaatevinklist saan palju õppida, areneda ning ennast teostada, ilma selleta oleksime emotsioonitud robotid. Mul on hea meel, et meie juht seda oluliseks peab, olles tavapärasest teistsuguse juhtimisstiiliga: tal on visioon, ta väärtustab ettevõtte ja töötajate arengut, on ambitsioonikas ja ettevõtlik.»

Artiklit toetatakse Norra toetuste 2009-2014 programmist "Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal."

Tööandja maine muutub aina olulisemaks

Mais 2015 Palgainfo Agentuuri läbi viidud tööandjate ja töötajate tööturu- ja palgauuringu tulemuste kokkuvõttest selgus, et tööandjad palku tõstma ei kiirusta, pigem panustatakse mainele. Tööandjatelt küsiti, kuidas reageerib nende organisatsioon tööjõupuudusele. Üle poolte küsitluses osalenutest märkis, et panustatakse rohkem värbamistegevustesse ja organisatsiooni maine kujundamisesse, samuti on tööd olemasolevate töötajate vahel ümber korraldatud.

Tööotsijate juures määrab uuringu järgi võrdsete pakkumiste puhul töötaja valiku tööandja hea maine. Mõistmaks paremini, kuidas teevad töötajad tööturul valikuid ning millist rolli mängib selles tööandja maine, uuriti erinevaid tõmbe- ja tõuketegureid ehk mis mõjutab töötajate puhul tööandja kasuks otsustamist, kui valida on mitme sobiva pakkumise vahel. Selgus, et enamiku töötajate jaoks on ühe või teise tööandja kasuks otsustamisel olulised ja väga olulised kriteeriumid hea tööandja maine (mis tingimata ei tähenda tuntust), organisatsiooni stabiilselt head majandustulemused ning organisatsiooni sotsiaalne vastutustundlikkus.

Töökeskkonna kvaliteedi arendamise on südameasjaks võtnud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Miks peaks ettevõte panustama hea töökeskkonna loomisele? Loe lähemalt uus.csr.ee

MAJANDUS»SISUTURUNDUS
Toimetaja: Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik