Artiklid
- Üksikasjad
23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. 24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus vaid kohustus.
Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.
Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid. Kuigi riigipühal töötamise eest tuleb maksta 2-kordset töötasu ja ületundide eest 1,5-kordselt, siis riigipühal ületunnitööd ei tasustata kokku 3,5-kordselt vaid kehtib põhimõte, mille kohaselt niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse.
Näide 1: Töötajal, kes töötab tavapäraselt esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas, on riigipühal töötamine ületunnitöö. Kui töötaja tunnitasu on arvestuslikult 4 eurot, siis olukorras, kus töötaja peab näiteks hädavajadusest tingituna täitma tööülesandeid 24. detsembril 8 tundi ning pooltel on kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahas, teenib töötaja selle päeva eest töötasu 80 eurot (4x2 + 4x0,5 x 8).
Näide 2: Töötaja, kelle tööaega summeeritakse, töötab 4-kuulise arvestusperioodiga (september-detsember) ja tema tööajakavajärgne tööpäev on 24. detsember (12-tunnine vahetus). Töötaja tunnitasu on 4 eurot. 24. detsembri tööpäeva tasu on sel juhul 4x2x12=96 eurot ja see makstakse välja detsembrikuu töötasuga. Kuna detsembris lõppeb ka arvestusperiood, siis selguvad ka ületunnid. Ületundide olemasolul tuleb need hüvitada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas koos detsembrikuu töötasuga (4 x 0,5 x ületunnid).
Küsimuste korral on Tööinspektsiooni poole võimalik pöörduda infotelefonil 23. ja 31. detsembril kuni kella 13.00. Muudel päevadel võtab Tööinspektsioon kõnesid ja kirjasid vastu tavapärastel aegadel. 24., 25., 26. detsember ja 1.jaanuar nõustamist ei toimu.
Tööinspektsioon soovib kõigile turvalist ja rahulikku pühade aega!
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Neli kuud töövõimetuslehte annab tööandjale põhjuse tööleping üles öelda.
Keskeas finantsjuht kukub suusamäel rängalt ja õnnetuses saadud vigastused sunnivad mehe ligi pooleks aastaks haiguslehele jääma.
Noor, väikeses ajalehetoimetuses kuulutuste vastuvõtjana töötav naine on hädas nn naisteasjadega, ta viibib korduvalt haiglaravil ja põeb pikalt koduski, nii et aasta jooksul koguneb haiguslehel oldud päevi mitme kuu jagu.
Pensionieale lähenev vallavalitsuse raamatupidaja haigestub raskelt, teda ootab lõikus ja mitme kuu pikkune järelravi, mis ei lase tal rohkem kui poole aasta vältel tööle naasta.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötajaga on sõlmitud kirjalik tööleping novembris, tööle pidi töötaja asuma detsembris, kuid kokkulepitud päeval töötaja tööle ei ilmunud ja telefonile ei vastanud. Töötaja pole siiani välja ilmunud, mis saab sellest töölepingust?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets: Esmalt on võimalik töötajale saata hoiatus, et kui töötaja tööle ei ilmu, on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kui töötaja hoiatusest hoolimata tööle ei ilmu, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna töötaja puudub töölt põhjuseta. Ülesütlemisavaldus tuleb saata kas kirjalikult või e-kirja teel töölepingus näidatud aadressile. Tööandja peab vaidluse korral tõendama ülesütlemisavalduse saatmist töötajale, seega on mõistlik saata see kirjalikult tähtkirjana. Kui töötaja kirja vastu ei võta, loetakse kiri tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 alusel kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elukohta ja töötajal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval, milliseks võib olla näiteks eeldatav kirja töötajale kättetoimetamise päev.
TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
TLS § 74 lõige 3 näeb ette tööandja õiguse nõuda kahju hüvitamist olukorras, kus töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt omavoliliselt (ette teatamata) ning tööandja ütleb selle tagajärjel töölepingu üles. Viidatud juhul on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, mille suuruseks on eelduse kohaselt töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Sisuliselt on tegemist n-ö seadusliku leppetrahviga, kuna tööandjal puudub kohustus tõendada, et ta on töötaja ühe kuu töötasu ulatuses kahju kandnud. Tööandja ühekuulise kahju hüvitamise nõudeõigus aegub 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Kui töötaja vabatahtlikult pole nõus hüvitist maksma, saab tööandja nõuda seda läbi töövaidluskomisjoni või kohtu.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi,
Tarbija24 juhataja
«Töötan tehases liinitöölisena ja varem oli meil tööajal kaks 15minutilist pausi. Nüüd otsustas tööandja need puhkepausid lisada tööaja hulka ja pikendada tööaega üheksa tunnini (lõunapaus 30 minutit ja kaks 15 minuti pikkust pausi). Me teeme liinitööd, aga meil on tööajal võimalus muuta liinil oma töökohta. Aga sellegipoolest me töötame terve päeva liini ääres. Kas tööandjal on õigus nii käituda?»
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna
Tööandja peab töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat tööaja korraldusest. Tööaja korralduse aluseks on üldjuhul ettevõttes kehtestatud reeglid töökorraldusele, milles määratakse kindlaks muu hulgas tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.
Töölepingu seaduse järgi peab iga pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ette nägema vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Üldjuhul loetakse see nn lõunapaus tööajast välja. Lisaks on tööandjal kohustus suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldada täiendavaid tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad vaheajad loetakse tööaja hulka, ei muutu sõltumata vaheaegade arvust ja kestusest tööpäeva pikkus. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda.
Kuigi üldjuhul on tööandjal õigus muuta tööajakorraldust ühepoolselt, siis tööaja hulka arvatavate vaheaegade tööajast välja arvamine ei ole seadusega kooskõlas. See tähendab, et selline tööajakorralduse muudatus, kus täiendavad vaheajad loetakse tööajast välja ning selle arvelt tööpäev pikeneb, ei ole korrektne.
- Üksikasjad
ANNI RAIGNA, tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja
Maaleht
Olen töötav pensionär. Meie firma lõpetab kevadel töö, olen seal asutuses ametis olnud üle 20 aasta. Mitu kuud ette tuleb mulle koondamisest teatada? Kas ainult üks kuu? Asutusest öeldi, et mulle makstakse koondamise puhul vaid ühe kuu palk. I. S.
Töölepingu seaduse kohaselt ei oma töösuhte lõppemisel tähtsust, kas töötaja on pensionär või mitte. Kui töötaja on ettevõttes töötanud üle 20 aasta ning tööandja on sunnitud töösuhte üles ütlema majanduslikel põhjustel ehk koondama, tuleb sellest töötajale ette teatada vähemalt 90 kalendripäeva.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 900 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee