Artiklid
- Üksikasjad
Uue aasta jaanuarist hakkavad kehtima mitmed seadusemuudatused, mis mõjutavad ka elanike rahakotti: alampalk tõuseb, maksuvaba tulu suureneb ning peretoetused kasvavad.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus teeb olulisematest inimeste rahakotti mõjutavatest muudatustest ülevaate.
Alampalk tõuseb 430 euroni
Alampalk, millega on seotud mitmed teised tulud ja kulud, tõuseb 2016. aastast 40 euro võrra ehk 430 euroni. Sellega seoses suurenevad lastevanemate kulud omavalitsustes, kus lasteaia kohatasu on seotud alampalgaga.
„Näiteks on vanemate kanda jääv lasteaiatasu Tallinnas 10,6%, Pärnus 12%, Tartus 11% ja Kuressaares 9% töötasu alammäärast, nii et vanemad peavad arvestama 3-8-eurose kohatasu tõusuga,“ märkis teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Peretoetused kasvavad
Lastega peresid puudutab ka see, et alates 1. jaanuarist suureneb lapsetoetus 5 euro võrra ehk 50 euroni pere esimesele ja teisele lapsele. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta jääb samaks ning on ka edaspidi 100 eurot kuus.
Lastega seotud toetustest kasvab vanemahüvitise ülempiir 2015. aastaga võrreldes 175 euro võrra ehk 2549 eurolt 2724 euroni. Lapsi üksinda kasvatavate vanemate jaoks suureneb aga igakuine elatis, mis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool valitsuse kehtestatud alampalgast ehk 215 eurot.
Maksuvaba tulu suureneb
Uuest aastast suureneb maksuvaba tulu 2040 euroni aastas ehk 170 euroni kuus. Seejuures ei tõuse laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu, mis jääb endisele tasemele (154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas). „Maksuvaba tulu ja peretoetuste kasvu mõjul suureneb uuest aastast kahte last kasvatava ja kahe keskmist palka saava leivateenijaga pere sissetulek aastas umbes 200 euro võrra,“ kommenteeris muudatusi Lee Maripuu.
„Teisest küljest sööb suurema osa lastetoetuse tõusust lasteaia kohatasu kallinemine. Tallinnas viib kohatasu pere eelarvest järgmisest aastast senise 41,34 euro asemel 45,58 eurot ehk kahe lapse puhul kuus 8,48 eurot rohkem kui tänavu, nii et väike lastetoetuse tõus katabki vaid lastehoiu kallinemise,“ tõdes Maripuu.
Veel võib Maripuu sõnul eraisiku seisukohast ebasoodsa muudatusena välja tuua mahaarvamiste kogusumma vähendamise. Alates 2016. aastast vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 1920 eurolt 1200 eurole.
Muudatus puudutab alates 2016. aastast eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning heategevuslikke kingitusi ja annetusi. Samuti ei saa järgmisest aastast koolituskuludena tulust maha arvata autokooli ega täiskasvanute huvikoolituse kulusid.
Muutub üüritulu maksustamine
Jaanuar toob kaasa muudatusi kinnisvara üürileandjatele – neil tasub teada, et eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse edaspidi tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.
„Näiteks kui eraisik üürib välja korterit, mille igakuine üür on 300 eurot, maksustatakse 3600-eurosest aastatulust tulumaksuga 80% ja 720 eurot ehk viiendiku saab omanik maha arvata üürimiskulude katteks. Sellist mahaarvamist rakendatakse kõigile üürileandjatele sõltumata kulutuste tegelikust suurusest ning kuludokumente, näiteks remondiarveid või tðekke, ei pea maksuametile esitama,“ selgitas muudatusi Lee Maripuu.
Lähetuse päevaraha tõuseb
Tihti reisivatel töötajatel tasub teada, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendatakse seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kui lähetus kestab kauem kui 15 päeva või on mitu lähetust samas kalendrikuus, on edasiste päevade eest päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.
Tõusevad nii pensionid kui pensioniiga
Üldine pensioniiga Eestis on praegu meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Meeste ja naiste pensioniea ühtlustamiseks hakkab 2016. aastast kehtima ka naistele pensioniiga alates 63. eluaastast. Keskmine vanaduspension tõuseb aprillist 5,5% ehk 396 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks. Pensionide täiendav maksuvaba tulu kasvab uuest aastast 225 euroni kuus.
Olulisemad muudatused alates 1. jaanuarist 2016:
- Töötasu alammäär tõuseb 390 eurolt 430 euroni;
- Lähetuse päevaraha tõuseb 32 eurolt 50 euroni.
- Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 154 eurolt 170 euroni kuus (2040 eurot aastas);
- Autokooli, samuti täiskasvanute huvikoolituse kulusid ei käsitleta enam mahaarvatavate koolituskuludena;
- Maksustatakse 80% füüsilisele isiku eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust;
- Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 45 eurolt 50 euroni;
- Vanemahüvitise määr on 390 eurot, ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk ehk 2724,36 eurot;
- Toimetulekutoetus tõuseb 90 eurolt 130 eurole;
- Töötutoetuse päevamäär tõuseb 4,41 euroni ehk ligi 137
- Üksikasjad
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Lõppevat aastat jääb iseloomustama töösuhte vaikne ja keelatud peitmine käsunduslepingusse.
Ironiseerides võiks öelda, et sel aastal avastasid paljud töötajad, et nad tegelikult ei olegi töötajad.
„Olen lapseootel ja tööl käsunduslepingu alusel. Kas võin enne sünnituspuhkusele minekut ka korralise puhkuse välja võtta?” küsis noor naine oma kirjas töö ja koolituse rubriigi juristile. Kui vastus („Ei või, sest te pole töötaja”) ajalehes ilmus, täitus toimetaja postkast kümnete küsimustega, mis kõik puudutasid käsunduslepingut.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maria Reinik, reporter
«Töötan kaupluses. Sinna on paigaldatud ka valvekaamerad mis idee järgi on võimalike poevaraste jälitamiseks. Paraku kasutab kaupluse juhtkond neid kaameraid hoopis töötajate jälgimiseks. Kas selline tegevus on seadusega lubatud? Töötajad pole kirjalikku nõusolekut andnud et neid üleüldse vastu tahtmist kaamerate kaudu jälgida võib. Töölepingus sellist punkti ka sees pole. Kas tööandja tohib nõuda ka allkirja töösisekorra eeskirjade muudatustele eriti kui need on muutunud töötajaid ahistavamateks (kaamerad, liikumiste jälgimine jms)? Kui see tegevus on seadusega vastuolus siis kuhu tuleb pöörduda kaebuse esitamiseks?»
Vastab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja:
Inspektsioonil ei ole võimalik konkreetset juhtumit hinnata, kui täpsed asjaolud ei ole teada. Antud olukorras me näiteks ei tea, mille põhjal töötajad väidavad, et kaamerad on paigaldatud ainult töötajate pidevaks jälgimiseks ja kuidas kaamerad on paigaldatud. Puudub teave selle kohta, kui suures ulatuses ja kus töötajad pildile jäävad ja kes ning kuidas seda kaamerapilti jälgib. Puudub ka teise poole ehk tööandja selgitus.
Tööandjal on õigus kaamerad paigaldada isikute ja vara kaitseks. Sellest tuleb nii kliente kui töötajaid kindlasti teavitada. Isikute ja vara kaitseks võib kaamerad paigaldada nii kliente kui töötajaid silmas pidades. Isikuandmete kaitse seadus ei kohusta tööandjat sellisel eesmärgil paigaldatud kaamera kasutamiseks võtma töötajalt kirjalikku nõusolekut. Seega, kui tööandja suudab põhjendada, et kaamerad on paigaldatud isikute ja vara kaitseks ja filmimisest on inimesi teavitatud ning nende õigusi ei ole ülemääraselt kahjustatud, ei ole tegemist seaduse rikkumisega.
Tööandjal tuleks reguleerida olukord eraldi kirjalikult kas töölepingus või võtta töötajalt kirjalik nõusolek juhul, kui kaameraid kasutatakse muuks otstarbeks kui isikute või vara kaitseks, näiteks tööajast kinni pidamise jälgimiseks.
Kui töötaja kahtlustab, et tema suhtes toimub ülemäärane jälgimine, nt lõunapausil ja tema privaatsust riivatakse, saab ta esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile.
Soovitame tutvuda inspektsiooni koostatud kaamerate kasutamise juhendiga.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Tööülesandeid ja ametikohta saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Lugeja küsib: „Kui ettevõtted ühinesid, jätsid juhid mõneks ajaks ametisse kõik töötajad, et parimad aja jooksul välja sõeluda. Uuest aastast ootab paljusid ees koondamine, teisi tööülesannete muutmine ja lepingute ümbertegemine. Kuuldavasti on plaanis üle vaadata kõik senised tingimused: palk, ametinimetus, struktuur jne. Kui uus ametikoht ja pakutav leping ei täida minu kui töötaja ootusi, kas siis tööandja on kohustatud mind koondama?”
Töötajate senised töölepingud pidid ettevõtete ühinedes muutumatuna kehtima jääma. Kui nüüdseks on selgunud, et kõigile tööd ei jätku ja tööd tuleb ümber korraldada, tekib tööandjal koondamise olukord.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.Tööülesandeid ja ametikohta saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Lugeja küsib: „Kui ettevõtted ühinesid, jätsid juhid mõneks ajaks ametisse kõik töötajad, et parimad aja jooksul välja sõeluda. Uuest aastast ootab paljusid ees koondamine, teisi tööülesannete muutmine ja lepingute ümbertegemine. Kuuldavasti on plaanis üle vaadata kõik senised tingimused: palk, ametinimetus, struktuur jne. Kui uus ametikoht ja pakutav leping ei täida minu kui töötaja ootusi, kas siis tööandja on kohustatud mind koondama?”
Töötajate senised töölepingud pidid ettevõtete ühinedes muutumatuna kehtima jääma. Kui nüüdseks on selgunud, et kõigile tööd ei jätku ja tööd tuleb ümber korraldada, tekib tööandjal koondamise olukord.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Siiri Liiva, reporter
«Saime kirja tööinspektsioonilt, et meie ettevõttes on toimunud tööõnnetus ja ma pean koostama tööõnnetuse raporti ja saatma selle tööinspektsiooni, aga minu teada pole meil tööõnnetust juhtunud. Mida me nüüd tegema peaks?» uurib lugeja.
Vastab töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Piret Kaljula.
Kui töötaja pöördub arsti poole ja ütleb, et ta sai vigastada tööd tehes, siis on arst kohustatud teavitama tööinspektsiooni juhul, kui tegemist on raske vigastusega või määrab arst kerge tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse. Samuti teavitab arst tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest. Tööinspektsioon informeerib tööandjat teate saamisest. Tööinspektsioon edastab saabunud informatsiooni, juhtumi asjaolud selgitab välja tööandja.
Seda, kas arsti teates oleva õnnetuse puhul on tegemist tööõnnetusega otsustab tööandja, kellele on seadusega pandud kohustus viia läbi tööõnnetuse uurimine. Selleks, et selgitada välja, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte selgitab tööandja välja, kas töötaja täitis õnnetuse juhtumise ajal tööülesandeid. Samuti tuleb võtta kannatada saanud töötajalt seletus õnnetuse asjaolude kohta.
Tööõnnetusega on tegemist kui töötaja sai vigastada tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Juhul, kui tööandja jõuab uurimise tulemusena järeldusele, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, saadab tööandja tööinspektsioonile vabas vormis akti, milles kirjeldab juhtumi asjaolusid ja põhjendab, millest tulenevalt ei pea tööandja toimunud õnnetust tööõnnetuseks.
Arst võib tööõnnetuse teatise saata ka näiteks sellepärast, et arst ja patsient on teineteisest mööda rääkinud – arst küsib, kuidas inimene viga sai ning inimene vastab, et tegin tööd ja kukkusin redelilt alla. Arst märgib õnnetuse põhjuseks tööõnnetuse aga töötaja tegi näiteks vabal päeval kodus remonti – tööd – ja kukkus redelilt alla.
Kui selgub, et tegemist oli tööõnnetusega tuleb tööandjal viia läbi tööõnnetuse uurimine ning koostada raport. Raport tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Tööõnnetuse uurimine tuleb läbi viia ka siis kui teave tööõnnetuse toimumisest jõudis tööandjani hilinemisega kuna kannatanu tööandjat ei teavitanud ning ka arst ei saatnud tööõnnetuse teatist.
Lehekülg 899 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee