Artiklid
- Üksikasjad
Siiri Liiva, reporter
«Meie ettevõttesse tuli uus töötaja, kes teeb pidevalt seksuaalse alatooniga nalju ja märkusi. Minus tekitab see ebamugavust, kuid ma ei julge talle seda öelda, sest tegemist on ühe osakonna juhiga. Mida ma peaksin sellises olukorras tegema?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Seksuaalse alatooniga märkused ja naljad ei sobi töökeskkonda, sest need tekitavad töötajates ebamugavust ja on täiendavaks pingeallikaks. See, mis on ühe inimese jaoks naljakas, võib teise inimese jaoks olla solvav – seega tuleks töökeskkonnas vältida teise inimese üle nalja tegemist. Soovimatud märkused ja solvangud töötaja suhtes - nii seksuaalse alatooniga kui töötaja rahvust, usku, perekonnaseisu või muud taolist puudutavad, on üks ahistamise ja töövägivalla avaldumise vormidest.
Ahistamine ja töövägivald rikuvad sotsiaalsete suhete ja töö kvaliteeti ning tekitavad stressi. Stressi mõjul võib töötaja muutuda vastuvõtlikumaks haigustele või tal võivad välja kujuneda psühhosomaatilised tervisehäired. Ahistamise ja töövägivalla puhul on oluline selle teadvustamine ja sellega tegelemine, sest kannatamine võib põhjustada tervisekahjustust ja pikaajalist töövõimetust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandjal kohustus luua ja tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas tema vaimsele tervisele ohutud töötingimused. Seega puudutab ahistamise probleem nii töötajat kui tööandjat. Kui töötaja tunnetab ahistamist, siis tuleb sellest rääkida. Kui ettevõttes on olemas töötajate esindaja (töökeskkonnavolinik, töötajate usaldusisik, töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liige), on töötajal võimalus murega pöörduda tema poole.
Kui ettevõttes töötajate esindajat ei ole või tema poole pöördumisest ei ole abi, siis tuleb probleemist informeerida tööandjat pöördudes vahetu juhi, töökeskkonnaspetsialisti, tegevjuhi või juhatuse liikme poole. Rääkimisest alati ei piisa, seega tuleks tööandjat teavitada ka kirjalikult. Kui kannatajateks on mitu töötajat, siis tasub neil töötajatel pöörduda üheskoos tööandja poole, et ta mõistaks mure tõsidust ja ulatust.
Tööandja peab välja selgitama probleemi olemuse ning leidma sellele lahenduse. Teie probleemi puhul tuleks tööandjal seletada nimetatud osakonna juhile, et tema käitumine ei sobi töökeskkonda ning kontrollida, et ta oma käitumist muudab. Kui too oma käitumist ei muuda, võib tööandja juhtida tema tähelepanu esinenud rikkumisele ja hoiatada, et rikkumiste jätkumise korral võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse alusel.
Kui tööandja aga ignoreerib antud probleemi ja töötajate korduvaid pöördumisi ning laseb ahistamisel töökeskkonnas jätkuda, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse alusel. Kui töö jätkamine tundub võimatu, tasub oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist ja töölepingu ülesütlemist.
- Üksikasjad
Eesti tööturgu iseloomustab tööealise elanikkonna, aga ka kogu rahvastiku vähenemine. Tööandjate jaoks tähendab see, et tööturult lahkujatele tuleb leida asendus järjest väiksema hulga inimeste seast, kel on teistsugused ootused ja sageli kõrgem haridus.
Kolmandik tööandjatest kurdab sobivate kandideerijate puuduse üle. Selle peamiseks põhjuseks peetakse üldist tööturu olukorda, aga ka vajaliku töökogemuse, eelduste ja õpivõimega, sobivate isikuomaduste ja erialase ettevalmistusega inimeste puudust.
Organisatsiooni madalat palgataset hindab Palgainfo Agentuuri läbi viidud uuringus oluliseks takistuseks sobivate töötajate leidmisel pisut üle pooled vastanud tööandjatest.
Üle poolte tööandjatest märkis, et keerulisemaks on muutunud tõmbekeskustest eemal asuvatesse piirkondadesse ja vahetustega graafiku järgselt töötada soovijate inimeste leidmine. Kaugematest piirkondadest töötajate leidmiseks tuleb pakkuda kõrgemat palka.
Suurem osa töötajatest aga leiab, et neile huvipakkuvaid töökuulutusi või -pakkumisi on vähe ning nendest vähestest pakkumistest paljud ei sobi, kuna palk ei vasta ootustele või töö asukoht on ebasobivas kohas.
Nõutele mittevastava võõrkeelte oskuse tõttu on jätnud kandideerimata üle kolmandiku töötajatest ja tööotsijatest, sama paljud ei ole sageli kandideerinud, kuna protsess tundub liialt keeruline või aeganõudev.
Töötajad on valmis kulutama tööle minekule rohkem aega (keskmiselt kuni 40 minutit), kui tööandja hüvitab tööl käimise rahalise kulu, töötasu on suurem ja tööle mineku aeg arvestatakse tööaja sisse.
Seega on töötajate jaoks oluline see, et kaugemal tööl käimisega ei kaasneks lisakulusid rahaliselt ega ajaliselt ning oleks võimalik oma tulusid suurendada.
Töö pärast on valmis elukohta vahetama ligi pooled töötajatest, kui töötasu on suurem. Üle kolmandiku on valmis vahetama elukohta, kui töö sisu on huvitavam ja tööalase arengu võimalused on paremad. Lisaks on paljude jaoks oluline, et elukoha vahetusega ei peaks loobuma oma kinnisvarast.
Võrreldes eelmise uuringuga on kasvanud oma töötasuga rahulolevate ja toimetulevate töötajate osatähtsus. Kui 2014. aastal tuli oma töötasuga kehvasti toime 41%, siis aasta hiljem oli kehvasti toime tulevaid töötajaid 33%.
Kuigi ligi pooled töötajad ei ole rahul oma töötasuga ja tööandja poolt pakutud soodustustega, ei kavatse nad siiski töökohta vahetada. Töökohta vahetavad suurema tõenäosusega need, kes on rahulolematud töö sisuga.
2015. aasta sügisel uuringus osalenud töötajate ja tööotsijate keskmine palgaootus oli 1344 eurot, mis on mõnevõrra väiksem kui aasta tagasi, mil see oli 1378 eurot. Palgaootuse mediaan
püsis aga võrreldes eelmise aastaga stabiilsena - 1200 eurot kätte.
Tagasihoidlikumaks on muutunud kõrgemad palgaootused ehk 90% piir, kust veel 10% palgaootustest on kõrgemad. Aasta tagasi oli see 2200, nüüd 2000 eurot.
Allikas: Palgainfo Agentuuri uuringu raport “Tööturu ja tasustamise trendid sügis-talv 2015/2016“
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
«Meie töötaja tuli laohoonest ning sisenedes kontorihoonesse libises uksepakul ja kukkus, vigastades tõsiselt parema jala põlve. Uksepakk ei olnud kõrge ja õnnetuse põhjustas ootamatu libedus, millega töötaja arvestada ei osanud ja seetõttu ka kukkus. Mida me saame teha, et selliseid õnnetusi ei juhtuks?» küsib lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.
Talvisel ajal võivad muutuda ohtlikuks ka need kohad liikumisteedel, mis soojal ja kuival aastaajal on ohutud. Kui väljas liikumisel oleme harjunud, et külma ilmaga või lumesaju järgselt on teed libedad, siis hoonetesse sisenemise ja väljumise kohtades ei osata libedust oodata. Nii nagu liiklusavariid juhtuvad sageli ristmike läheduses, kus autod pidurdavad ja kiirendavad, nii on inimeste liikumisteedel ootamatult libedad kohad, kus inimesed enne hoonesse sisenemist jalgu trambivad ning riietelt lund maha raputavad. Libedad võivad olla nii välistrepid, uksepakud kui ka põrand ukse läheduses.
Välistreppidele koguneb lisaks sadanud lumele ka sellel liikujate kaasakantud lumi ja seega võib trepi libedusele kaasa aidata ka trepi kattematerjal, mille valikul pole tihti arvestatud meie talviseid tingimusi. Trepp, mis suvel ei põhjusta libisemist, võib talvel olla ebameeldivalt libe. Kõige rohkem pakuvad ootamatusi uksepakud, eriti kui need on metalliga kaetud. Sile metallpind muutub külma ja märjaga väga libedaks ning kitsale metalliga kaetud uksepakule astudes on libisemine lihtne juhtuma. Ootamatut libedust esineb ka hoones sees välisuste läheduses. Jalatsitega tuuakse väljast kaasa lund või pori, mis põrandale sattudes muudab need märjaks.
Kuna ka liikumisteed on osa töökeskkonnast, peab tööandja tagama nende ohutuse. Väljas olevate liikumisteede libeduse tõrjeks on erinevaid võimalusi. Näiteks sagedasem koristamine sõltuvalt ilmastikust ning killustiku, liiva või soola puistamine libisemise vähendamiseks. Metalliga kaetud uksepakkude puhul on kõige tõhusam nende katmine mittelibiseva materjaliga, kuid seejuures tuleb jälgida, et kate ise ära ei libiseks. Puhastada tuleb ka uste ette paigaldatud reste, sest lund täis saanud restid tekitavad resti kohale jäätunud lumekihi ning eriti libedad on sel juhul metallrestid.
Hoonesse on välisukse juurde soovitatav paigaldada põrandakatted (näiteks porivaibad), millel on võimalik jalanõusid puhastada ja nii vältida lume sattumist põrandale. Põrandakatted peavad olema piisavalt suured, et neil saaks jalgu pühkida ja asetsema kohas, kus tavaliselt liigutakse.
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Eesti Päevaleht
Töötaja arvates halvendas uutes ruumides töötamine järjepidevalt tema tervist ja töösuhe tuli lõpetada.
Raamatupidaja Mari (nimi toimetusele teada) leidis, et töötamine firma uues kontoris ja printeriga ühes ruumis kujutab endast ohtu tema tervisele, ning otsustas töölepingu lõpetada. Ühtlasi soovis ta firmalt saada hüvitist 3367 eurot ja 35 senti vastavalt töölepinguseadusele.
Selleks et mõista, miks otsustas Mari pöörduda maakohtusse ja edasi ringkonnakohtusse, on vaja alustada 2012. aasta augustist, kui Mari asus tööle raamatupidajana aktsiaseltsi Itella Information. Veidi üle aasta sai ta seal töötada, siis kontor kolis.
Seitse kuud hiljem saatis Mari tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse, põhjendades seda asjaoluga, et töötamine kujutab endast ohtu tema tervisele.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Merike Teder
2015. aastal pöördus oma murega võrdõigusvoliniku poole 209 inimest. Tooni andsid lapsevanemate küsimused oma õiguste kohta, neist suurem osa oli seotud lapsehoolduspuhkuselt naasmisega. Varasemast nähtavalt rohkem oli mullu küsimusi puudega inimestelt.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul oli puudega inimeste pöördumiste arvu kasv hea peegeldus sellest, et puudega inimesed on muutunud ühiskonnas palju nähtavamaks ja nende hääl kõlab valjemini.
«Voliniku ülesanne on aidata neid, kes tahavad tööl või koolis käia, aga ei saa seda mingi inimesest endast sõltumatul põhjusel teha. Töölesaamise konkursid, füüsiline ligipääs töökohale ja kohandatud töö ongi peamised murekohad, millega puudega inimene meie juurde pöördub. Korduva küsimusena on kerkinud üles ühistranspordi ligipääsetavus, millest sõltub puudega inimese võimalus töökohale jõuda. Omaette probleem on puudega lapse hooldamine või lapsele sobiva lasteaiakoha puudumine, mille tõttu ei saa täies tööjõus vanem tööl käia,» märkis Pakosta.
Pakosta selgitas, et sageli ei tea ka tööandja oma õigusi, näiteks et tal on riigilt võimalik saada mitmeid teenuseid puudega töötaja palkamiseks. Töötukassa toetab puudega inimese tugiisiku tasustamisel või aitab kohandada tööruume ja –vahendeid, kui tuua vaid mõned näited.
«Meie pöördumiste pinnalt on ka näha, et oluline vähemus, kes vajab ühiskonnas just oma õiguste kasutamisel julgustamist, on lapsevanemad. Seepärast tahame sel aastal koguda kokku olulise info, mida lapsevanemad võiksid oma seadustega tagatud õiguste kohta teada. Neid õigusi kajastavaid seadusi on palju ja neis orienteerumine nõuab aega ja kogemust. Kui vajaminev ühte kohta kokku koguda, hoiame lapsevanemate jaoks kokku palju väärtuslikku aega, ning mis kõige tähtsam - oma õigusi hästi teadev lapsevanem suudab oma last paremini aidata,» ütles Pakosta.
Voliniku kantselei poole pöördujate seas on nii mehi kui naisi läbi aastate olnud peaaegu võrdselt, kuid 2014. aastal tõusis naissoost pöördujate arv, sama tendents jätkus ka 2015. aastal. Voliniku kantselei poole pöördujatest olid 2015. aastal 110 naised ja 71 mehed ning kolmel korral olid pöördujateks naine ja mees koos. Voliniku kantselei poole pöördus mullu ka 21 juriidilised isikut. Nelja pöördumise puhul polnud konkreetset isikut võimalik kindlaks teha.
Pea poolte juhtumite korral puudutas küsimus töösuhteid, millele järgnesid kaupade ja teenuste kättesaadavus, haridus ja seadused.
Lehekülg 895 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee