Artiklid
- Üksikasjad
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.
Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis -1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.
Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk - 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal - kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal - ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.
Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.
Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal - ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).
- Üksikasjad
Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,65 miljardit eurot, mis maksti välja 557 264 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2015. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid 1 652 576 275 eurot ja 557 264 inimesele, mis on 3817 inimest vähem kui 2014. aastal samal ajal, mil see oli 561 081 inimest.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
- Üksikasjad
Sirje Niitra, toimetaja
Uuringu järgi töötajad, kellele tööandja ei paku vajadusel vabu päevi, puuduvad haiguse tõttu rohkem kui need, kes saavad vabu päevi.
Hiljutine Palgainfo Agentuuri uuring näitas, et oma tööd on motiveeritud hästi tegema üle poole uuringus osalenud töötajatest, samas 17 protsendil sellist motivatsiooni pole ja tuleks mõelda, mis selle tekitamiseks teha.
Kõigi Postimehe artiklite lugemiseks liitu Postimehe digimaailmaga!
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Haiguslehe lõppedes sain arstilt tõendi selle kohta, et minu endine töö on tervise tõttu vastunäidustatud ja tööandjal tuleb pakkuda teist tööd või töötingimusi kergendada.
Tööandja ütles, et kergemat tööd ei ole ja kirjutagu ma ise lahkumisavaldus. Kas tõesti peangi ise lahkumisavalduse kirjutama? Kas mul on hiljem õigust töötuskindlustushüvitisele?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool:
Kui töötaja tervis ei võimalda tal töölepingus kokku lepitud ülesandeid täita ja ka arst on soovitanud loobuda selle töö tegemisest, mis võib ohustada tema tervist, on inimesel järgmised võimalused:
Esimene variant: töötajal on seadusest tulenev õigus nõuda arsti otsuse alusel, et tööandja viiks ta ajutiselt või alaliselt üle teisele tööle või kergendaks ajutiselt tööülesandeid. Seega, kui soovite tööd jätkata ja hoida oma tervist, peate esitama tööandjale avalduse. Kui tööandjal on võimalik Teie terviseseisundile sobivat tööd anda, lepite uue töö tingimustes kokku ning saate töötamist jätkata.
Teine variant: kui tööandjal pole töötajale teist tööd pakkuda, töökohta ümber kohandada, muuta töötaja töötingimusi või muudatustega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, võib tööandja töölepingu üles ütelda (töölepingu seaduse, edaspidi TLS § 88 lg 1 alusel). Sellisel juhul ei mängi rolli, kas töötaja on eemal olnud neli kuud või vähem. Vajalik on arsti otsus, töötaja avaldus ning tõsiasi, et tööandjal tegelikult ka pole terviseseisundile vastavat tööd pakkuda.
Kolmas variant: kui töötaja ise ei soovi töösuhet jätkata, kuna tervis kehv või tööandja poolt pakutav kergem/teine töö ei sobi, võib ta töösuhte ise erakorraliselt üles ütelda. TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Erakorralist ülesütlemist tuleb avalduses põhjendada ning tööandja võib nõuda arstitõendit.
Kui töölepingu ütleb üles tööandja (TLS § 88 lg 1), siis on töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Kui töölepingu ütleb tervislikel põhjustel üles töötaja (TLS § 91 lg 3), ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitise saamiseks.
- Üksikasjad
Maria Reinik, reporter
Üks kolmandik Saksamaa täiskohaga töötajaid teeb iga nädal ületunde. Üks kuuendik neist töötab rohkem kui 48 tundi nädalas.
Saksamaa Kaubandusliidu poolt tellitud uuring näitas, et üks kolmandik sakslasi teeb igal nädalal ületunde. Neist kuuendik töötab üle 48 tunni nädalas, kirjutab The Local.
Kõige suurema tõenäosusega teevad ületunde mehed – 37 protsenti küsitletudest meestest töötan nädalas kauem kui 45 tundi. Naiste teeb ületunde 24 protsenti.
«Arv, mille saime, kinnitab seda, et ületundide tegemine on massi fenomen,» ütles üks uuringu läbiviijatest Holger Schäfer. Ta lisas, et eriti levinud oli ületundide tegemine tööstusharus. Majandusharus ja kindlustusettevõtetes töötavatel inimestel kogunes jällegi ületunde vähem.
Uuringust selgus, et 57 protsenti neist, kes töötasid rohkem kui 45 tundi nädalas, ütlesid et neil on väga vähe aega pere ja sõprade jaoks. Uuringu läbiviija Enzo Weberi sõnul muutub piir töö ja eraelu vahel järjest hõredamaks. «Osade inimeste elu domineerib täielikud töö.»
Ületundide tegemine on täiesti subjektiivne. See ei pruugi alati negatiivne olla, sest Weberi sõnul võib osadel inimestel muutuda töö elustiiliks. «On inimesi, kellele meeldib nende töö ja nad teevad seda hea meelega. Ületundide tegemine ei ole nende jaoks negatiivne.»
TARBIJATÖÖ
Lehekülg 891 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee