Üksikasjad

Avaldatud: 22 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht

Puusepp nõudis tööandjalt 17 522 eurot, kuid kohus ei nõustunud tema tõlgendusega seadusest.
Ehitustöölisena, täpsemalt puusepana alustas Kaarel (nimi muudetud) Seve Ehituse AS-is tööd veidi üle kolme aasta tagasi. Kui esimestel kuudel tegi ta tööd töövõtulepingu alusel, siis 2012. aasta mais sõlmiti temaga tähtajatu tööleping.

Lepingusse oli töökohaks märgitud Eesti, tegelikult ei töötanud Kaarel siin päevagi. Ta lähetati Norrasse, Rootsi ja Soome – kokku 188 päevaks. Kaarli töölepingus oli kirjas 640-eurone kuupalk, heade töötulemuste eest oli tal õigus saada lisatasu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann:

Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on kui kõik kokkulepped ka kirja saavad.

Välistatud pole ka olukord, kus töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saa.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ning toob endaga mõlemale poolele kaasa ka õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada.

Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.

Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse - nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada, esitades töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga); kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.

Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Kui palju ruumi peab kokal töökoha köögis tegutsemiseks olema ning millised on nõuded töötasapindade, puhkepauside jm puhul?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Igasuguse töökoha sisustamise puhul peab arvestama sellega, et töötajal oleks piisavalt ruumi esiteks jõuda oma töökohale ning teiseks teha tööd ilma, et peaks kogu aeg kartma end näiteks kapinurga vastu ära lüüa. Põrandal ei tohi olla takistusi, mille otsa võiks komistada ja kukkuda, olgu selleks siis kastid, katmata äravooluavad põrandas vmt.

Sile põrand on oluline ka selleks, et kaupade transportimiseks saaks kasutada abivahendeid, näiteks ratastega riiulid või kärud. Kui ukse vahel on pakk, ei saa abivahendeid kasutada ning raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada terviseprobleeme. Kärude valikul tuleb arvestada, et need mahuksid ustest läbi. Vältida tuleks asjade tassimist treppidest, sest seal üldjuhul abivahendeid kasutada ei saa ning on suurem oht komistada ja kukkuda.

Põrandakatte valimisel tuleks lähtuda sellest, et köögi põrandale võib sattuda vedelikke ja toiduaineid ning põrandakate peab olema libisemiskindel. Ka tööjalanõud peavad olema libisemiskindla tallaga. Tööjalanõude valimisel on oluline, et need oleksid tallavõlvi toega, kontsakõrgusega 2-3 sentimeetrit ja kannarihmaga. Vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on selja- ja jalavalude põhjustajateks. Töötajad, kes peavad pidevalt seisma ja käima, peavad puhkepauside ajal saama istuda seljatoega toolidel.

Töötasapind peab olema piisava suurusega, et vajalikud töövahendid ja toiduained mahuksid sinna ära ning piisavalt ruumi jääks ka töö tegemiseks. Tasapinna kõrgus peab olema töötajale sobiv ja mugav. Tööde puhul, mis eeldab käte vaba liigutamist, võiks töötasapind olla umbes 5 sentimeetrit allpool töötaja küünarnukki. Kindlasti ei ole mugav, kui töötaja peab madala töötasapinna puhul tegema tööd pidevalt kummargil olles või kõrge puhul töötama pidevalt kõrgele tõstetud kätega.

Töötamine köögis võib olla väga pingeline, kui on vaja teenindada korraga suurt hulka sööjaid. Töötajatel peab olema võimalus teha puhkepause. Töö tuleb organiseerida nii, et pauside kasutamine on regulaarne, mis annab töötaja organismile võimaluse taastumiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2016

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidami sel äriühingu juhtorgani liikme töötuna arvele võtmise lubamise küsimust.
Justiitsministeerium tegi valitsusele ettepaneku taastada teatud erisustega enne 2014. aasta 1. maid kehtinud õiguslik olukord ja lubada äriühingu juhtorgani liikmel, sealhulgas FIE-del, võtta end töötuna arvele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium koostavad ettepaneku mõjuanalüüsi ja valitsus jätkab teema arutelu lähiajal. Esialgu saatis valitsuse kommunikatsioonibüroo välja teate, et otsus lubada juhatuse liikmetel ennast töötuna arvele võetud sai täna juba tehtud.

Riigikogu võttis 2014. aastal vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida.

"Eeldus on, et kui inimene teeb tööd, siis ta saab ka palka ja juhatuse liikmeks olemine on selgelt töö," ütles toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna 2014. aastal. Seadusemuudatuse poolt hääletas toona 69 riigikogu saadikut.