Artiklid

Kuigi mõiste “paindlik tööaeg” sai juba aasta tagasi uue mõiste, ei kiirusta tööandjad ega töövõtjadki uusi võimalusi agaralt kasutama.

„Tööaja vähene paindlikkus oli varem tõesti argument, kuid ettepanekuid uute võimaluste kohta on pigem vähe,“ sõnas tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna spetsialist Carolin Liis Tamm juba detsembrist 2022 jõustunud seadusemuudatuste kohta, mis pidid suurendama töösuhetes paindlikkust ning kokkulepete sõlmimise võimalusi.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2023/12/28/paindlikku-tooaega-viiakse-ellu-visalt-muutuvtundide-kokkulepped-kaubanduses-ei-lenda/

Delfile teadaolevalt puudutab piirang 2127 pedagoogi Tartus, 60 pedagoogi Viljandis ning 19 pedagoogi Võsul.

Pidu katku ajal. Tallinna linnajuhid leidsid sadu tuhandeid eurosid boonusteks ja preemiateks.

Keskerakonna fraktsiooni liikmete premeerimisest olen varasemalt kirjutanud. Ei jäetud neid hätta ka seekord. Vene Kultuurikeskuse juht Eduard Toman lõpetab aasta 2950 euro suuruse tulemustasuga. Elena Glebova saab 2740 eurot boonust Tondiraba Spordikeskuse juhtimise eest.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120258264/repliik-karl-sander-kase-tallinna-linnajuhid-maksavad-omadele-sadade-tuhandete-eurode-eest-preemiat

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab, kas tööandja võib töösuhte lõpetada, kui töötaja ei teavita töövõimetuslehel viibimisest ja ei ilmu tööle ka peale töövõimetuse lõppemist.

Töötaja on võtnud haiguslehti nii, et sellest tööandjat ei teavita vaid tööandja saab alles järgmisel või ülejärgmisel päeval riigiportaalist selle kohta teavituse. Tööandja on püüdnud temaga mitmeid kordi kontakti saada, aga ta ei vasta. Samuti oleme saatnud talle e-maile, et oma haiguslehele jäämisest või selle pikendamisest tuleb esmalt teavitada otsest tööandjat, et oleks võimalik tööde ümberjagamine.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/12/27/kkk-haigusleht-ja-toole-mitte-ilmumine

 

Majandus langeb ja jaemüük kukub, kuid lootust on, et järgmisel aastal rabeleb kaubandus madalseisust välja, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.

 Kilpiä sõnul on Eesti kaubandus Soome omaga üsna sarnane. Mõlemas riigis armastatakse väga kohalikku toodangut ja ilma selleta poodi pidada ei saa. Teisalt on Eestis aga tunduvalt suurem konkurents, tugevaid poekette on palju.