Artiklid

Majandus24

Äsja Euroopa Parlamenti valitud Marina Kaljuranda, Andrus Ansipit, Urmas Paeti, Yana Toomi, Sven Mikserit ja Jaak Madissoni ootavad muuhulgas hüved, mida Eestis järk-järgult kaotatakse

Euroopa Parlamendi saadikud saavad oma töö eest laias laastus kolme liiki kompensatsiooni: palk, hüvitised ja eripension

Edasi loe majandus24.postimees.ee

PM Tarbija

«Pöördusin avaldusega töövaidluskomisjoni, sest tööandja jättis mulle mitmel kuul töötasu osaliselt välja maksmata. Tahtsin asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest minu poolt on asi selge ja maksmata jätmine töölepingu ning pangakonto väljavõttega tõendatud. Lisaks on sel teemal veel olemas e-kirjavahetus tööandjaga. Töövaidluskomisjon võttis asja menetlusse, aga tööandja ei vastanud mu avaldusele. Saatis ainult mulle ja komisjoni sekretärile kirja, et ta palub oma postkasti rohkem mitte risustada igasuguste teadetega ning tema keeldub vaidluses osalemast.

Nüüd määras töövaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa töövaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu:

Töövaidluse lahendamise seadus võimaldab küll rahalise nõude avaldust lahendada kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Seda, kas tõendid on piisavad ja nõue nii selge, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, otsustab siiski töövaidluskomisjoni juhataja, mitte avaldaja või vastaspool.

Edasi loe
https://tarbija24.postimees.ee/6692792/lugeja-kusib-mida-teha-kui-tooandja-ei-plaani-ilmuda-toovaidluskomisjoni-istungile

Paljudes organisatsioonides on olukord, kus töötajatel on selge nägemus või konkreetsed soovitused, kuidas tööd saaks teha paremini, aga juhtideni, kes võiksid muudatusi algatada, see info ei jõua. Nii toimivadki päevast päeva protsessid või tegevused, mis ei ole tõhusad, raiskavad aega ja raha ning rikuvad ka töötajate tööindu.

Edasi loe sekretar.ee

Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsiooniosakond
pressiesindaja

Alates 1. juunist muutub kohustuslikuks töötaja registreerimisel ära märkida töötaja ametinimetus ja töökoha aadress. Ilma nende andmeteta ei saa edaspidi uusi töötamise kandeid teha ega olemasolevaid muuta või lõpetada.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teenuste osakonna arendusspetsialisti Tiina Lindroosi sõnul on muudatus vajalik, et riik saaks koguda täpsemaid andmeid töökoha ja ametite kohta. „Riigiasutused koos tööandjate esindajatega leidsid, et tööandjatele lisanduv halduskoormus on kõige väiksem, kui töökoha aadress ja ametinimetus kantakse tööandjatele juba tuttavasse töötamise registrisse (TÖRi). Tavaliselt on seda infot saadud rahvaloendustelt,“ lisas Lindroos.

Edasi loe:

https://www.emta.ee/et/uudised/tootamise-register-hakkab-rahvaloenduseks-andmeid-koguma

Tööga ei tasu end üle koormata ning oma hea tervise säilimise pärast on oluline mõista, millal keha ja vaim puhkust vajavad.

Kuigi töökoormust aitab leevendada oskuslik ajaplaneerimine, ei pruugi sellest alati piisata. Isegi kui vaim on veel valmis tööd rügama, peab oskama kuulata ka oma keha ning mõistma, et vahepeal on mõistlik asjad sinnapaika jätta ja endale mõeld

Edasi loe sekretar.ee