Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2019

• Sotsiaalministeerium
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Autor
Riina Soobik
Meediasuhete nõunik

Eesti töötushüvitiste süsteemi on vaja kaasajastada, et käia kaasas arengutega tööturul, selgub Praxise analüüsist (PDF). Kitsaskohtadeks on toetuste saajate väike ring ja madalad hüvitised, mis ei päästa tööotsijat vaesuslõksust. Kõigist registreeritud töötutest sai 2018. aasta lõpus töötuskindlustushüvitist või töötutoetust 47%. Üle poole töötutest elab suhtelises vaesuses ja viiendik absoluutses vaesuses.

Edasi loe sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2019

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Toimetas: Tarmo Paju

Täna keskpäeval streigivad Eesti ülikoolide töötajad, et toetada teadusleppe täitmist ning teadlaste ja õppejõudude palgatõusu.

Tunniajane hoiatusstreik kuulutati välja möödunud neljapäeval.

Universitasee juhatuse esimees Vladimir Viies põhjendas streikimise vajadust sellega, et Eesti on Euroopa Liidus teaduse rahastamisel üks viimaseid ning kuna teadust rahastatakse peamiselt projektide kaudu, ollakse ühed viimased ka teadusvabaduse osas. "Ka õppejõudude töökoormus ehk üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on Eestis kõige kõrgem ja välistudengite arvu kiire kasv suurendab seda koormust veelgi," rõhutas Viies.

Edasi loe delfi.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2019

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Majandus24

Juba iga teine töötaja kavatseb lähiajal põhitöö kõrvalt lisatööd teha, seejuures kannustab professionaalne väljakutse ja eneseteostus inimesi rohkem kui raha, näitab töövahendusportaali GoWorkaBiti tööampsude uuring.

«Tavapärased monogaamsed töösuhted on oma aja ära elanud,» selgitas GoWorkaBiti juhataja Kristjan Vanaselja pressiteates. «Kellast kellani töö ühe tööandja juures ei kao, aga järjest vähemaks jääb töökohti, kus see on kõige mõistlikum viis tööd teha.»

Edasi loe majandus24.postimees.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2019

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Priit Pokk

Tööjõu leidmise olukord on mõnes piirkonnas sedavõrd keeruline, et ettevõtted viskavad käed üles ning ütlevad, et enam ei suuda, kuna pole lihtsalt inimesi leida. Sedasi rääkis RMK metsakasvatuse talituse juhataja Toomas Väät olukorrast metsanduses.

"Me tegime sel aastal lisahankeid selleks, et täita oma eesmärke ja saaksime oma metsakasvatuslikud tööd tehtud. Mõned lepingud poolte kokkuleppel lõpetati, kuna ei suudetud neid töid ära teha. Lihtsalt tööjõu olukord on mõnes kohas niivõrd raske," rääkis Väät saates "Maksu- ja tolliamet annab nõu".

Edasi loe aripaev.ee