Artiklid

Jüri Lember

Tööandjad peaksid töötajatele maksma palka nii palju, kui vähegi võimalik, ja hoolitsema tööjõu heaolu eest, sest muidu pole ühel hetkel ei töötajaid ega tarbijaid, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember.

Edasi loe aripaev.ee

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis tuleb palgatabeli tippu kuulumiseks teenida pea 2500 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkaima 10% sekka kuulumise piir kasvanud koguni 22%. Enim on rikkuse piir aastaga kerkinud Kirde- ja Lääne-Eestis.

Kõige suuremat töötasu peab palgatabeli tippu jõudmiseks teenima pealinna ümbruses, kus rikkaima 10% sekka kuulumiseks tuleb ületada 2620-eurose brutokuupalga piir. Tartus ja Tartumaal peab rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks teenima vähemalt 2270 euro suurust kuupalka. Kirde- ja Lääne-Eestis piisab aga 2100 eurost ja Kesk-Eestis 2070 eurost, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate hulka.

Edasi loe aripaev.ee

BNS

Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) leiab, et õpetajate palga külmutamine lähiaastatel, nagu toob esile riigieelarve strateegia, ohustab hariduse kvaliteeti

Riigikogu infotunnis teatas peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõususid mitmetes teistes avaliku sektori ametites, loobuti ka teadusrahade tõusust. Õpetajad näevad selles suurt ohtu Eesti riigi hariduse kvaliteedile.

Edasi loe

Uwe Gnadenteich
reporter

Majandusminister Taavi Aas ütles, et CO2 kvoodi hinnatõus võib tuua kaasa kuni tuhande inimese tööta jäämise Ida-Virumaal

Ühe meetmena inimeste tööl hoidmiseks on katelde hoidmine reservis. «Hinnad CO2 kvootidele on märgatavalt tõusnud - kui 2018. aasta alguses oli CO2 kvoodi hind seitse eurot, siis nüüd 24 eurot vahepeal isegi 27 eurot. Väga kiiresti on toimunud hinnas olulised muutused ja põlevkivielekter ei ole praegu konkurentsivõimeline. Seetõttu on Ida-Virumaal kujunenud olukord, kus väga paljud inimesed ei ole hetkel veel tööta, aga keda ähvardab töötuks jäämine,» tunnistas Aas ERR-ile pärast energeetikaala ametiühingute ja ametiühingute keskliiduga kohtumist.

Edasi loe majandus24.postimees.ee

Maria Joost
reporter

Terve aasta samas kontoris, samal toolil istudes võib küllaltki lämmatavaks muutuda. Vahelduseks on paljud ettevõtted alustanud projektidega, kus töötajad saavad tööd teha kontorist väljas või kolitakse suisa terve kontor lühikeseks perioodiks teise riiki.

LHV on viimased kaks aastat võimaldanud oma töötajatel talvel Lõuna-Euroopast tööd teha. «Idee sai alguse IT- ja tootetiimides kaks aastat tagasi, kui sooviti töötajatele sombusel ajal midagi toredat ja vaheldusrikkamat pakkuda, mis paistaks ägeda projektina ka väljapoole LHVd,» sõnas LHV tööandja brändi juht Ragne Maasel ja lisas, et talvekontori projekt on nende majas ülimalt populaarne, mistap on see projekt ka sel aastal plaanis.

Edasi loe majandus24.postimees.ee