Artiklid
- Üksikasjad
Enam kui 4500 töövõtja seas korraldatud uuringust selgus, et kui Eestis on ümbrikupalgaga kokku puutunud vaid 5 protsenti töötajatest, siis välismaal tööl käivate eestimaalaste seas on ümbrikupalk kaks korda levinum.
Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viib juba üheteistkümnendat järjestikust aastat läbi uuringut, mis kaardistab ümbrikupalga levikut. Enam kui 4500 töövõtja käest uuriti, kas nad on saanud osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2020. aastal kinnitas «musta» töötasu saamist vaid 4,7 protsenti vastanutest, mis on samasugune näitaja nagu ka 2019. aasta suvel.
- Üksikasjad
Videos räägib keskmise brutokuupalga teise kvartali andmetest lähemalt statistikaameti analüütik Karina Valma.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/teises-kvartalis-langesid-palgad-pea-pooltel-tegevusaladel
- Üksikasjad
Alates 1. septembrist 2020 on töötuna arveloleku ajal lubatud isikul töötada kuni 8 kalendripäeva kuus (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42). Tööandja peab tavalisel viisil sõlmima isikuga lepingu, vormistama inimese töötamise töötamise registris, tasuma ja deklareerima maksudeklaratsioonil TSD tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kinnipeetud tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse).
Tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööampsude puhul on sama mis tavalise töötamise puhul.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tööandjal tekkida juhul, kui ta sõlmib töötuna arvel oleva isikuga tööampsude tegemiseks ajutist töölepingut kestvusega kuni 8 päeva ning maksab talle selle töö eest töötasu, mis on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.
Edasi loe: https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/sotsiaalmaks/juhendid/tootu-tooampsud-ja-maksustamine
- Üksikasjad
Töövõtulepingut soovitatakse kasutada juhul, kui töötaja ei tööta tööandja ruumides ja tema vahenditega, probleem tekib, kui töövõtulepingut eelistatakse töösuhte varjamiseks ja maksudest hoidumiseks.
Lugeja küsib: "Leidsin ühe ettevõtte, kellele ma hakkaksin tellimuse peale mütse, salle jms tegema. Olen seda varemgi teinud, kuid alati oleme sõlminud töövõtulepingu, sest töölepinguline töökoht on mul juba olemas. Tööandja väitis, et Tööinspektsioon on võlaõiguslike lepingute sõlmimise ära keelanud ja tuleb sõlmida tööleping. Kas tõesti ei tohi enam üldse võlaõiguslikke lepinguid sõlmida? Kuna kudumine on hobi, siis on see hea viis lisaraha teenida."
Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni nõustamisjurist
"Tööinspektsioon ei ole võlaõiguslike lepingute (nt käsunduslepingu või töövõtulepingu) sõlmimist ära keelanud. Rõhutame alati, et enne lepingu sõlmimist peavad pooled hindama, kas tegemist on töölepingulise suhtega või vastab töö pigem võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnustele," rääkis Kaar.
- Üksikasjad
Sügisesest CV-Online’i küsitlusest selgub, et hoolimata osalisest tõrjumisest soovivad väärikas eas inimesed tööl käia ning osalevad innukalt ka täiendkoolitustel. Pensionil olijad soovivad töötada eeskätt selleks, et end tegevuses hoida, see põhjus edestab isegi lisasissetuleku leidmise vajadust.
Edasi loe: https://tarbija24.postimees.ee/7064898/uuring-eakad-soovivad-jatkuvalt-tool-kaia
Lehekülg 415 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee