Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Lühiste, töötukassa nõunik

•• Mis põhjusel on töötuskindlustushüvitise saamise eeldus töötuna arvelevõtmine?

Kuna olen sundkorras kindlustusmakset tasunud, siis järelikult peab olema mul õigus seda raha ka töötuks jäädes tingimusteta kasutada.

Töötuna arvelevõtmise nõuet on vaja kahel põhjusel. Esiteks on töötuna arvelevõtmist vaja, tegemaks kindlaks, et inimene on tööta – ta pole tööga hõivatud, on kohe valmis tööle asuma ja otsib aktiivselt tööd. Teiseks pole töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk anda inimesele tingimusteta asendussissetulekut.

Töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk on toetada tööta jäänud inimese võimalikult kiiret töölenaasmist. Töötuna arvelevõtmise nõue tagab tööotsingute toetamise ja kontrollimise kaudu töötuskindlustushüvitise eesmärgipärase maksmise.

•• Kuhu tuleb viia töötuskindlustuse saamise avaldus ning mis dokumendid peavad kaasas olema?

Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb minna tööturuameti piirkondlikku osakonda. Hüvitise saamiseks peab end tööturuameti piirkondlikus osakonnas töötuna arvele võtma ning täitma hüvitise taotlemise avalduse. Selleks peab olema kaasas pass või ID-kaart, samuti töö- või teenistussuhte lõpetamise alust ja aega tõendav dokument ja tööandja(te) tõend(id) taotlejale 12 viimasel töötamiskuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Töö- või teenistussuhte lõpetamist tõendavaks dokumendiks on tööraamat, kanne töölepingus, töölepingu lisana vormistatud töölepingu lõpetamine, teenistusest vabastamise korraldus või käskkiri. Tööandja tõend makstud tasude ja töötuskindlustusmaksete kohta peab olema täidetud ametlikul vormil, mille leiab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

Töö kõrvalt õppimine nõuab pingutust, mida pisut leevandavad seadustega ettenähtud soodustused.

Täiskasvanute koolituse seadus (TKS) annab võimaluse vaidlusteks õppepuhkuste andmisel ning tasustamisel. TKS-is sätestatakse kolm koolituse liiki.

•• Tasemekoolitus on vastavas õppevormis või -mahus õppimine põhi- või keskkoolis, gümnaasiumis, kutseharidusasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Õigus õppepuhkusele on ainult neil (üli)õpilastel, kes omandava põhi- või üldkeskharidust õhtuses või kaugõppevormis, samuti eksternina; kutsekeskharidust põhihariduse baasil õhtuses või kaugõppevormis; kutsekeskharidust keskhariduse baasil osakoormusega või eksternina, enne 2004/05. õppeaastat õppima asunuile ka õhtuses või kaugõppevormis; kõrgharidust osakoormusega või eksternina, enne 2003/04. õppeaastat õppima asunuile ka kaugõppevormis.

Päevases õppevormis või täiskoormusega õppivad töötajad ei saa seadusele tuginedes õppepuhkust nõuda. Nemad peaksid tööandjaga juba tööle asumisel töölepingus kokku leppima, kui palju ja millistel tingimustel õppepuhkust antakse, kas ja kuidas selle aja eest tasutakse.

Täiskoormusega õpe tähendab seda, et üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavast vähemalt 75 protsenti, osakoormusega õppes täidetakse õppekavast vähem kui 75 protsenti. Esimesel õppeaastal määrab üliõpilane ise oma koormuse, järgmistel õppeaastatel võib seda teha ülikool või kõrgkool.

TKS-is räägitakse küll veel akadeemilisest kraadist, kuid ülikooliseaduse kohaselt on kõrgharidus kolmeastmeline – bakalaureuse,- magistri- ja doktoriaste. Seega hõlmab kõrgharidus kõiki astmeid ja TKS-is ettenähtud alustel antakse õppepuhkust ka magistri- või doktoriõppes õppijaile.

Õppepuhkust tuleb anda ka sellele õpilasele või üliõpilasele, kes õpib eriala, millel ta ei tööta ja millega tööandjal ei ole midagi ühist.

Tasemekoolituse jooksul antakse tasulist õppepuhkust, sõltumata sellest, millist haridust omandatakse, 30 kalendripäeva õppeaastas. Viimasel õppeaastal on õppuril võimalik saada õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust põhihariduse omandamisel 28 kalendripäeva; keskhariduse omandamisel 35 kalendripäeva; kõrghariduse omandamisel või bakalaureusekraadi kaitsmisel 42 kalendripäeva; magistri- ja doktoritöö kaitsmisel 49 kalendripäeva.

Lisaks nendele tasulistele õppepuhkustele on tööandja kohustatud õppeaastas andma töötajale tema soovil kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust.

Igal õppeaastal säilitab tööandja õppepuhkuse ajaks töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks, sh täiendava õppepuhkuse ajaks õppe lõpetamisel, säilitatakse töötasu vähemalt kehtiva alampalga (tänavu on see 3000 kr kuus) ulatuses.

•• Tööalane koolitus on kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine või ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses. Selle koolituse läbimist peab tõendama vastav tunnistus või tõend.

Tööalaseks koolituseks antakse TKS-i alusel töötaja soovil ja koolitusasutuse teatises näidatud ajal õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas ja selleks ajaks säilitatakse keskmine palk.

•• Vabahariduslik koolitus ei ole tavaliselt seotud tööga, seal käib töötaja oma erihuvides. Õppepuhkust on sel juhul võimalik saada vähemalt seitse kalendripäeva aastas, kuid seda ilma palgata, töötaja avalduse ja koolitusasutuse teatise alusel. TKS-is ei sätestata õppemaksu ja kursuste maksumuse tasumist, see vajab üldjuhul eraldi kokkulepet tööandjaga. Siinjuures tuleb siiski teada, et juhul kui tööandja muudab tööks vajalike kutseoskuste, sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskuse nõudeid, on ta töölepingu seaduse kohaselt kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Kas töölepinguga võib töötada mitmes asutuses? Kui, siis kas mõlemast töökohast on ette nähtud kõik seadusest tulenevad õigused? Kas 28 kalendripäeva puhkust antakse mõlemast asutusest?

Mitme tööandja juures töölepinguga töötamisele seab piirid tööaeg, see ei tohi ületada üldist riiklikku normi 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Seega saab mitme tööandja juures töötada ainult osalise tööajaga.
Töölepingu sõlminuile kehtivad kõik tööseadustest tulenevad õigused ja kohustused ühtviisi, osaline tööaeg mingeid erisusi kaasa ei too.

Ka puhkusele vähemalt 28 kalendripäeva on osalise tööajaga töötajal õigus iga tööandja juures.

•• Töötan asutuses töövõtulepinguga juba aasta. Kas mul on õigus sealt tasulist puhkust saada? Ja kui ma töölt lahkun, kas mul on õigus saada kas või ühe kuu eest puhkusekompensatsiooni?

Töövõtulepingu suhtes tööseadused, sh puhkuseseadus, ei kehti. Seega töövõtja seaduse alusel puhkust, puhkusetasu ega -hüvitust nõuda ei saa.

Puhkuse andmises, selle tasus ja hüvitamises võidakse aga töövõtulepingus kokku leppida. Kui selline kokkulepe on lepingus kirjas, tuleb tellijal töövõtjale puhkust anda, tasu ja hüvitust maksta.

•• Minu tööleping on kavas lõpetada 1. mail. Oletame aga, et sel ajal on leping haiguslehe tõttu peatunud. Mis saab edasi? Kuidas töölepingu lõpetamine sel juhul vormistatakse?

Kahjuks ei selgu küsimusest, kelle algatusel ja mis alusel on tööleping kavas lõpetada. Kui see toimub töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või tähtaja saabumise tõttu, lõpetatakse leping ettenähtud ajal, st 1. mail, olenemata sellest, et töötaja on sel ajal haiguslehel.

Haiguse ja puhkuse, ka lapsehoolduspuhkuse, ajal ei või töölepingut lõpetada tööandja algatusel, välja arvatud tööandjaks oleva juriidilise isiku nagu aktsiaseltsi, osaühingu või sihtasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral.

Kuna üldjuhul haiguse ajal tööandja oma algatusel lepingut lõpetada ei saa, siis lükkub see päevale, mil töötaja tööle kirjutatakse. Oletame, et töötaja on saanud teate koondamise kohta 1. mail ja ta on sel ajal haige. Tööle kirjutatakse ta 10. maist, esimesel tööpäeval pärast haigust. Samal päeval tulebki siis tema tööleping koondamise tõttu lõpetada, maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Anu Mägi

Kas lubada töötaja haigusleheta paariks päevaks koju, on iga ettevõtte enda otsustada.

Haigekassa soovitab tööandjatel võimaldada töötajatele kolm töövaba tervisepäeva aastas, tervisepäevi seaduseks teha ei ole kavas.

Küll aga võib iga tööandja sisekorraeeskirjaga kehtestada töötajatele vabad päevad ja näha ette nende tasustamise korra, teatas sotsiaalministeeriumi meedianõunik Marika Raiski. Seaduse järgi kadusid tervisepäevad 2002. aastal, mil hakkas kehtima uus ravikindlustusseadus.

Sarnaselt paljude ettevõtetega on kullerfirmas TNT Eesti tervisepäevad siiski olemas. Juhtkonna assistendi Elery Ulmova sõnul kasutavad firma töötajad tihti tervisepäevi palavikuga paar päeva kodus olemiseks, selle asemel et kohe haiguslehele jääda. Tervisepäevad on vormistatud ettevõttes lisapuhkusena, mille jooksul säilib töötasu.

Rakvere lihakombinaadis küll tervisepäevi pole, kuid personalispetsialist Ines Annuse sõnul oleks neid vaja juba seetõttu, et paljudel inimestel pole võimalik tööajast arstile minna.

Sama meelt on Ädala perearstikeskuse arst Pille Ööpik. Tema sõnul saaks tervisepäevi kasutada veel nii uuringutel kui ka lapsega arsti juures käimiseks. Haigekaasa soovitatud tervisepäevade eesmärk on vähendada haiguslehtede hulka kergemate tõbede puhul, mis arsti sekkumist ei vaja. Praegu annab töölt puudumise õiguse vaid haigusleht.

“Tervisepäevade idee on tore, kuid minul sellest kasu ei ole,” ütleb kemikaalide hulgimüügi ja tootmisega tegeleva ettevõtte raamatupidaja Malle (nimi muudetud). Tema sõnul on tervisepäevi võimalik võtta vaid firmades, kus pole suurt tööpinget. Malle sõnul põeb ta kõik väiksemad tõved püstijalu töö kõrvalt. Haiguslehel oli ta viimati kolm aastat tagasi, mil 40-kraadine palavik ta viieks päevaks haiglasse viis.

Rohkem haiguslehti

Firma, kus Malle töötab, on teinud töötajatele võimalikuks ühe vaba päeva kuus palgas kaotamata, kuid töötajad kasutavad seda harva. Malle sõnul ei jõuaks inimesed muidu lihtsalt tööga valmis, vastutustunne on nii suur ja asendajaid on väga raske leida. “Kust võetakse, et inimesed jäävad haiguslehele kergekäeliselt?” küsib Malle.
34 protsenti kõigist töövõimetuslehtedest kirjutatakse haigekassa andmeil välja gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste korral. Perearstid soovitavad kergema haigusega kodus püsida, magada ja raviteed juua, tihti pole tõsisemaid ravimeid vajagi. Kui aga haigus on tõsisem ja pikaajalisem, tuleb muidugi vormistada töövõimetusleht.

Haigekassa ettepanek taastada tervisepäevad tuleneb murest aasta-aastalt suureneva haiguslehtede võtmise pärast. Ühe olulise asjaoluna toob ta aga esile vanemaealiste tööhõive märkimisväärse suurenemise.
Haigekassas eelmisel aastal tehtud analüüsist selgub, et kuni 50-aastaste töötajate töövõimetuslehtede keskmine kestus on 8,9 päeva, üle 50-aastastel töötajatel aga 12,8 päeva. Just vanemad inimesed kipuvad haigestuma sagedamini ja tõsisemalt kui nooremad ja nende töölt eemalolek venib pikemaks kui külmetushaiguste ja viiruste korral.

Haiguspäevade hulk muutumatu

•• Haiguslehe keskmine kestus 2005. aastal oli 12,6 päeva, aasta varem aga 12,7 päeva
•• Töövõimetuslehti anti eelmisel aastal 433 944, 2004. aastal 412 363
•• Haiguspäevi võeti 2005. aastal kokku 5,454 miljonit päeva, 2004. a 5,22 miljonit päeva
•• Kõige rohkem haiguslehti ehk 24% väljastati inimestele vanusegrupis 40–49 aastat.

Haigekassa kulud kasvasid

•• Kui vaadata haiguslehel viibimise aega vanusegruppide lõikes, siis kõige kauem ehk 15 päeva kestab haigusleht 60–69-aastaste vanusgrupis. 40–49-aastaste vanusegrupis ollakse töövõimetuslehel keskmiselt 13 päeva.
•• Haigekassa kulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2004. aastaga 1,019 miljardit kroonilt 1,26 miljardi kroonini

Allikas: haigekassa

Haigushüvitis

•• Kui inimene haigeks jääb, saab ta haigushüvitist alates töövõimetuslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast. Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitist saab alates esimesest päevast. Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.