Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eile sotsiaalpartnerite vahel peetud läbirääkimised töölepinguseaduse eelnõu teemal lõppesid edukalt, kui sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid eelnõu sisus kokkuleppele. Postimees.ee avaldab parandatud töölepinguseaduse eelnõu olulisemad muudatused.

Töösuhte alustamine
• Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega võrreldes veidi laiem.
• Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule.

Töötaja varaline vastutus
• Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest;
• Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks;
• Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju osas ei ole töötaja varalisel vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri;
• Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt piiritletud, juurdepääs varale on ainult kindlalt määratletud töötajate ringil, töötaja vastutusele on sätestatud rahaline ülempiir ning töötajale makstakse regulaarselt mõistlikku hüvitist.

Töötasu eritingimustes tehtava töö korral
• Ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
• Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse töötaja 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest;
• Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu.
• Õhtust aega töölepingu seaduses enam ei eristada

Etteteatamistähtaeg ja hüvitis töölepingu ülesütlemisel
• Etteteatamistähtaeg koondamisel on:
o Alla 1-aastase töösuhte puhul – 15 kalendripäeva;
o 1- 5-aastase töösuhte puhul – 30 kalendripäeva;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 60 kalendripäeva;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 90 kalendripäeva.

• Hüvitis töötaja koondamisel
o Kuni 5-aastase töösuhte puhul – 1 kuu töötasu;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa.
o Üle 20 aastase staažiga töötajatele jaoks kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood – selle aja jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline koondamishüvitis

• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamisel
o Rase töötaja või töötajate esindaja – töötaja valikul: a) ennistamine ja kohtu¬vaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 6 kuu keskmine palk.
o Muul juhul – tööandja valikul: a) ennistamine ja kohtu¬vaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 3 kuu keskmine palk.

Töötaja turvalisus töötuse perioodil
• Töötuskindlustushüvitise suurus töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu:
o esimesed 100 töötuse päeva – 70% töötaja keskmisest töötasust;
o alates 101. päevast – 50% töötaja keskmisest töötasust.
• Vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra pikendatakse tema töötuskindlustuse referentsperioodi;
• Töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb: saavad ka need, kelle töösuhe lõppes enda algatusel või poolte kokkuleppel
o Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest palgast kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul
o Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.
• Töötuskindlustushüvitise alammäär aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
• Töötutoetuse määr aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Elukestva õppe edendamine
• Õppepuhkust antakse tasemeõppes nii osa- kui täiskoormusega õppijatele;
• Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas;
• Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval;
• Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära;
• Tööandja poolt töötaja tasemekoolitusele tehtud kulutused vabastatakse erisoodustus¬maksust.

Töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine
• Töötajate ja tööandjate teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse vastuvõtmise järel vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist;
• Teadlikkuse tõstmisesse kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid, valitsus eraldab neile teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni. Rahastamiseks kasutatakse ESF-i vahendeid;
• Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja:
o kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse jõustumist.
o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid.

Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine
• Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid;
• Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest;
• Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest
• Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme;
• Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2008

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet küsib mõnikord inimestelt juba makstud raha tagasi. Inimesed on kurjad ja ei taha seda maksta. Väidetakse, et kui olete korra maksnud, siis tagasi küsida enam ei tohi. Aga vaatame siiski meie kõigi südame rahustuseks üle need alused, mis kohustavad Sotsiaalkindlustusametit raha tagasi küsima.

Võtame näiteks vanemahüvitise. Noored emad, kes on lastega kodus ja teevad näiteks vahel mõne tõlketöö kodus lapse kõrvalt, ei ole tihti kursis, et sellest oleks vaja Sotsiaalkindlustusametit teavitada ja et sellest võib tekkida võlg riigi ees. Vanemahüvitise taotlemisel on nad selle kohta küll allkirja andnud, aga kes see siis kõiki neid asju mäletab, mis tollal avaldusele olid kirjutatud.

Vanemahüvitise enammaksed tekivadki olukorras, kus isik ei täida teavitamiskohustust, mis tuleneb vanemahüvitise seadusest. Isikul on kohustus teavitada pensioniametit, kui ta vanemahüvitise saamise perioodil läheb tööle või kui ta saab muud tulu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Antud sättega on seaduseandja pannud kohustuse vanemahüvitise saajale teavitada koheselt muutunud asjaoludest. Kuna sotsiaalmaksu andmed (mille alusel on Sotsiaalkindlustusametil võimalik täiendavalt kontrollida isikute sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimist) ei laeku Maksu- ja Tolliametist Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi koheselt ja seega Sotsiaalkindlustusamet ei tuvasta koheselt tulu saamist, siis võib tekkida olukord, kus enammakse on avastatud Sotsiaalkindlustusameti poolt palju hiljem ning enammakse on selleks ajaks kasvanud juba väga suureks.

Siinkohal peab eriti rõhutama, et kõik preemiad, toetused, hüvitised jne, mida tööandja maksab, on üldjuhul maksustatavad sotsiaalmaksuga.

Samuti on tekkinud vanemahüvitise saamise ajal enammaksed juhtudel, kui isikul on näiteks sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes makstakse talle välja vanemahüvitise saamise ajal suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu.

Peretoetuste ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel võivad enammaksed tekkida näiteks seoses sellega, et vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat lapse ülalpidamise kohustust ja seega ei ole neil ka õigust lapsega seotud toetustele.

Enammakse võib tekkida, kui 16-aastane ja vanem laps jätab oma õpingud pooleli. Andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist laekuvad Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemi mõningase hilinemisega ning Sotsiaalkindlustusamet avastab selle asjaolu mõne aja pärast ja siis on juba tavaliselt tekkinud peretoetuste enammakse.

Samuti unustavad inimesed sageli teavitada kohalikku pensioniametit sellest, kui nad on Eestist lahkunud elama välismaale, aga peretoetusi makstakse vaid Eestis alaliselt elavatele inimestele.

Tuletame meelde, et asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on peretoetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama päeva tööpäeva jooksul arvates asjaolude tekkimisest.

Ka pensionide puhul on tihti oht enammaksete tekkimiseks. Üldjuhul makstakse vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni olenemata pensionäri töötamisest või talle makstava töötasu suurusest. Kuid erinevate pensioniliikide puhul on seadusega kehtestatud erinevad maksmise tingimused. Näiteks toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral töötamise ajal ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale.

Ennetähtaegset vanaduspensioni kuni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. Kui näiteks ennetähtaegset vanaduspensioni saav isik, olles veel mitte vanaduspensionieas, asub tööle, tuleb tal tööle asumisest teatada elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui isik tööle asumisest ei teata, makstakse talle ennetähtaegset vanaduspensioni edasi. Töötamise ajal isikule makstud ennetähtaegne vanaduspension on seega makstud ebaseaduslikult ning pensioni maksmisel on tekkinud enammakse.

Pensioni enammakse võib tekkida samuti juhul, kui pensionär on teadlikult pensioni määramiseks või ümberarvutamiseks esitanud valeandmetega dokumente.

Pensionide ja samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul võib tekkida enammakse toetuse saaja paigutamisel kinnipidamiskohta. Pensioni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse inimese kinnipidamisasutuses viibimise ajaks.

Samuti ei maksta hoolekandeasutuses elava või haiglas hooldusravil viibiva isiku kohta hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Kui peale toetuse väljamaksu selgub, et isik on viibinud haiglas hooldusravil sel perioodil, siis on tegemist enammaksega, mis nõutakse pensioniameti poolt tagasi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse, kui inimene viibib üle kahe kuu haiglaravil.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt makstakse mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, õppetoetust. Kui isik katkestab õpingud ja/või läheb tööle ning sellest elukohajärgset pensioniametit ei teavita, siis tekib õppetoetuse enammakse.

Oluline on teada, et Sotsiaalkindlustusametis viiakse läbi süstemaatilist järelkontrolli pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise õigsuse osas. Kõikides pensioniametites teostatakse igakuiselt juba mainitud isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel kontrolli nende väljamaksete osas (sealhulgas pensionid, vanemahüvitis), mille väljamaksmine on seotud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamisega. Samuti kontrollitakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel peretoetusi, toitjakaotuspensioni ja õppetoetust saavate õppurite õpingute katkestamist. Nii et isegi kui inimene ei teavita pensioniametit asjaoludest, mis võivad mõjutada pensionide, toetuste või hüvitiste suurust, siis need asjaolud selguvad ikkagi, lihtsalt hiljem ja siis on tihti enammaksed juba suureks paisunud.

Siinkohal tulekski rõhutada kõige enam seda, et inimesed teavitaksid pensioniametit asjaoludest, mis võivad tingida pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmise lõpetamise või vähendamise. Kahtluse korral, kas asjaolu on oluline, tuleks alati julgelt konsulteerida elukohajärgse pensioniametiga.

Tuleks ka meeles pidada, et pensioniametil on õigus kinni pidada enammakstud summa veel makstavatest pensionidest, toetustest ning hüvitistest. Juhul, kui nende maksmine on lõppenud, on pensioniametil õigus teha enammakse tagasinõudmiseks ettekirjutus. Kui ettekirjutust ei täideta, on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Praktikas on veel probleemiks ka see, et pensioniametite kirjad, otsused ja ettekirjutused ei jõua mingil põhjusel adressaadini. Näiteks sellepärast, et inimene ei ole teavitanud pensioniametit oma kontaktandmete muudatustest. Juhul, kui pensioniametil ei õnnestu haldusakti inimesele kätte toimetada, siis alates sellest aastast on pensioniametil õigus kasutada Ametlike Teadaannete abi ja avaldada selles elektroonilises portaalis teated, mis on jäänud inimestele kätte toimetamata. Avaldamisega loetakse teated kättesaaduks. Seega oleks tark tegu mõnikord külastada Ametlike Teadaannete kodulehekülge aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/, kes teab, võib-olla on mõni teada Teie kohta sinna ilmunud? Samuti paneme inimestele südamele, et kindlasti on vaja elukohajärgset pensioniametit teavitada oma kontaktandmete muudatustest, vältimaks ebameeldivusi mõlemale poolele.

Sotsiaalkindlustusamet tahab olla heaks partneriks meie klientidele ja seetõttu püüamegi lahendada neid kitsaskohti, mis on veel probleemideks. Rõhutame veel, et pöörduge julgelt kohalikku pensioniametisse, kui mõni mure hingel ja me püüame sellele leida koos lahenduse.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 april 2008

• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Püüdlused teha oma tööd kodukandist lahkumata põrkuvad otsustajate mugavusega.

Nii kaks kuud tagasi avas Hiiumaal Emmastes uksed Eesti esimene kaugtöökeskus, kus praegu alustab igal hommikul oma tavapärast tööpäeva seitse inimest. Ilma et peaks esmaspäeva varahommikul kodustega nädalaks hüvasti jätma ning saarelt parvlaevaga mandri suunas loksuma.

Kaugtöökeskuse madalas Rootsi punases majas on kümme kontoritööks vajalikuga varustatud lauda-nurgakest, kohvimasingi olemas. N-ö äriidee seisneb selles, et neid kohti saab ettevõte-asutus üürida oma saarel elavatele töötajatele. Ehk siis tööandja ei pea tingimata leidma lisaruumi (pea)linnas, värbama ainult (pea)linlasi, sundima kaugeltnurga meest(naist) ilmtingimata (pea)linna tööle sõitma. Töökoha võib keskuses üürida ka FIE või see, kel muidu on kombeks kodus töötada või näiteks valla internetipunkti kasutada.

Seitsmest täidetud kaugtöötegemise kohast kuus on üürinud telefoni-klienditeenindusettevõte Baltcom Eesti. Ühe rentis endale tööturuamet, kes viis seni Tallinnas paiknenud üleriigilisele infotelefonile vastaja töökoha üle Emmastesse. Nüüd vestleb tööturuameti numbrile 15501 helistajatega hiiu naine Marju Lippur, kes käib Emmastesse tööle Käinast. Põhiline, et ei pea saarelt lahkuma. “Lapsed elavad juba oma elu ning abikaasa käib mandrile tööle. Aga mina olen otsustanud, et tahan edasi elada just Hiiumaal, siin pere keskpunkti koos hoida,” tunnistas Lippur. Pärast kümne aasta tagust koondamislainet sai temagi pikalt töötu elu tunda, viimasel ajal töötas miinimumpalga eest. Lippur ei varja, et rõõm oli suur, kui ta saarele toodud töökohale sobilikuks osutus.

Alternatiiv kodutööle

Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ei salanud, et infotelefonile vastaja töökoha saarele viimisega püüavad nad tööandjatele paindlike töövorme tutvustades mõista anda, et väljaspool pealinna töökohtade loomine on üks mõistlik tegu. “Kaugtöökeskuste, sisuliselt siis büroode rajamise mõte on see, et inimestel oleks võimalik oma kodudes edasi elada ka neis piirkondades, kus töökohti on vähe,” ütles Ormisson. “Keskuses võib tööd teha sadade kilomeetrite kaugusel asuva firma töötaja. Töid, mille tegemiseks ei pea konkreetses asutuses kohapeal olema, on päris palju. Kas või igasuguste analüüside-prognooside tegijad, infojagamine, telefonimüük. Ka riigiametites on hulk töid, mida ei pea ilmtingimata tegema ameti territooriumil.” Rääkimata sellest, et kodus töötajate hulgas on erinevaid inimesi, osa neist eelistaks võimaluse korral hoida koduse ja tööelu rohkem lahus ja ajada tööasjad korda näiteks kaugtöökeskuses, arvas peadirektor. “Inimeste huvi paindlike töövormide vastu on suur. Tööandjad on need, kes ei kipu naljalt oma mõtteviisi muutma,” sõnas Ormisson.

Emmaste kaugtöökeskuse n-ö operaator, kellelt huvilised saavad sealset tööpinda üürida, on OÜ Hermes Projektijuhtimine. Kas kaugtöökeskuses ruumi üürimine on odavam kui ise seal regioonis tööruumi üürimine? On, sest ei pea hakkama muretsema arvuteid, muud kontoritehnikat, mööblit jne, ütles Hermese eestvedaja Tiit Laja. Küsimusele, kui palju siis ühe kaugtöökeskuse koha kasutamine maksab, vastas ta: “Kindlasti tuleb see kaks korda odavam kui pealinnas.”

Baltcom Eesti juhatuse esimees Erki Koldits tunnistas, et esialgu planeeritud kulude kokkuhoidu kuue töökoha Hiiumaale viimine toonud ei ole. “Sealne kontor on nagu iga teine, peab arvestama kohvi, vee, turvalisuse ja muude selliste asjadega,” rääkis Koldits. “Meil on inimesi vaja ka üsna tihti koolitada. Ja nüüd on see keerukam ja ka kallim.”

Pealinnas töökätest puudus

Ometi tasub see kõik tema sõnul ära sedavõrd, et peagi üürivad nad Emmaste kaugtöökeskusesse veel mõned kohad ehk siis pakuvad tööd veel mõnele hiidlasele. “Põhjus on lihtne: Hiiumaal on meile sobilikku tööjõudu, Tallinnas mitte,” ütles ettevõtte juht. “Läksime saarele eelmise aasta lõpus, see oli aeg, mil pealinnas oli võimatu inimesi leida, Hiiumaal aga oli puudus just töökohtadest.”

Kaugtöökeskus on osa vastavast Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL-projektist, mille osapooled on tööturuamet, OÜ Hermes Projektijuhtimine, SA Tuuru ning hiidlaste MTÜ Arhipelaag.

Kaugtöö tähendab eemalolekut peakontorist
Peakontorist väljaspool vahendiks infotehnoloogia

•• Aastal 1973, mil USA teadlane Jack Nilles mõtles välja kaugtöö mõiste ning seda tähistavad sõnad (teleworking, telecommuting), näis klassikalise töö ja töökoha vahelise suhte ümberpööramine üsna ebaharilik idee.

•• Nilles pidas kummastavaks, et olukorras, kus töö seisneb enamalt jaolt “info liigutamises”, peab töötaja selleks kuhugi spetsiaalselt kohale minema.

•• Niisiis, kaugtöö on töö, mida palgatöötaja, üksikettevõtja või vabakutseline teeb kas tööandjale või kliendile enamasti väljaspool traditsioonilist tööpaika, kasutades selleks muu hulgas nüüdisaegseid telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiavahendeid.

•• Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) koostatud definitsioon pärineb juba 1990. aastast: kaugtöö on töövorm, mille puhul tööd tehakse väljaspool peakontorit; töötajal pole isiklikku kokkupuudet kaastöötajatega, kommunikatsiooni võimaldab moodne tehnoloogia.

Loe kaugtööst:
www.arhipelaag.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Alaealiste tööle võtmisel tuleb arvestada eelkõige sellega, et töö ei ületaks alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid, ei ohustaks tema kõlblust, ei sisaldaks õnnetusohtu, mida alaealised ei suuda kogemuse puudumise tõttu õigel ajal märgata ega vältida. Alaealise tervist ei tohi ohustada töölaad ja töökeskkonnas toimivad ohutegurid.

Valitsuse määrustega on kehtestatud loetelu kergetest töödest, kus 13–14-aastasel ja 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud töötada, ning loetelu töödest, kus esinevate ohutegurite tõttu on töötamine keelatud.

13–14-aastast alaealist ja koolikohustuslikku alaealist tohib tööle võtta vaid koolivaheajal. Tööaja kehtestamisel tuleb silmas pidada, et 13–14-aastane alaealine ja koolikohustuslik alaealine ei või töötada üle 4 tunni päevas ehk 20 tundi nädalas, 15-aastane mitte koolikohustuslik alaealine võib töötada 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas, 16–17-aastane mitte koolikohustuslik alaealine 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas.

Alaealine ei tohi töötada ööajal ja puhkepäeval, ta ei tohi teha ületunnitööd ning teda ei tohi saata töölähetusse. 13–14-aastast alaealist või koolikohustuslikku alaealist ei tohi rakendada tööle ka õhtusel ajal, v.a kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuses ning tööinspektor on selleks nõusoleku andnud. Alaealise tööle asumiseks on vaja ühe vanema või hooldaja kirjalikku nõusolekut.

13–14-aastase alaealise töölepingu sõlmimiseks peab tööandja taotlema tööinspektori kirjaliku nõusoleku. Taotluses tuleb näidata tööle asumise kuupäev ja töölepingu sõlmimise kuupäev, töölepingu kehtivuse aeg, tööülesanded, töö tegemise koht, palgatingimused ja tööajanorm.