Kärt Anvelt
Kolm päeva on haige omaosalus ning järgmised viis päeva hüvitab tööandja.
Koalitsioonierakondade juhid jõudsid neljapäeva öösel negatiivse lisaeelarve läbirääkimistel kokkuleppele.
Üks põhimõttelisemaid muudatusi puudutab haigushüvitiste maksmist. Kui seni kompenseeris haigekassa haiguspäevade eest makstava raha alates teisest haiguspäevast, siis 1. aprillist hakatakse seda hüvitama alates üheksandast haiguspäevast.
Muudatus puudutabki seetõttu eelkõige nii töövõtjat kui ka tööandjat: ravikindlustatu omaosalus suureneb seniselt ühelt päevalt kolmeni, järgmised viis päeva kompenseerib aga tööandja.
Aastas vähendatakse selle meetmega kulutusi, mida haigekassa teeb haiguslehtede väljamaksmiseks, kuni 800 miljonit krooni. Sellel aastal hoiab riik kokku ligi pool miljardit krooni, kuna uus meede hakkab kehtima 1. aprillil.
Kärbete tegemise koosolekutel osalenud sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul jääb tööandja kompenseeritav protsent samaks praegu haigekassa poolt kompenseeritavaga ehk 80 protsendiga. Kõik tehtud kärped läbivad kogu ühiskonda, välja on jäetud vaid lapsed ja puuetega inimesed, rõhutas Nestor.
Lapse puhul vana kord
Teisisõnu tähendab see, et lisaks lastetoetustele, emapalgale ja puuetega inimeste toetustele ei muutu midagi ka haigeks jäänud lapse vanema senise toetussüsteemiga. Lapse haigestumise korral koju jäänud ema saab raha ikka alates lapse esimesest haiguspäevast. Teisisõnu hooldus- ja sünnitushüvitisi ei puudutata.
Nestor tõdes, et uuel haiguspäevade tasustamise süsteemil on nii plusse kui ka miinuseid ja neist tuleb ausalt rääkida. Kuna kolme esimest päeva inimesele enam kinni ei maksta, on oht, et ta läheb haigena tööle. Aga seda ei soovita ma teha.
Ka haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul võib tekkida oht, et inimesed lähevad haigena tööle, levitavad haigusi teistele ja saavad ka ise tüsistusi. Tema sõnul ongi praegu kõige rohkem nelja- ja viiepäevaseid haiguslehti. Positiivseks nimetas Danilov raha kokkuhoidu.
Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme Madis Tiigi arvates ei pruugi uus süsteem inimeste jaoks suurt muutust tähendada. Kui on sellised otsused, siis on. Ma ei usu, et inimesed kardaks edaspidi rohkem haigeks jääda, arvas Tiik. Ka praegu on olnud ju nii, et inimene haige olles tegelikult siiski sissetulekutes veidi kaotab, märkis Tiik.
Nestor näeb tervishoiu sisulise poole pealt plussi selles, et uus süsteem peaks tööandjas tekitama huvi kõikvõimalikke üldhaigestumisi ära hoida. Ta tõi näiteks lihtsad haigused nohu või gripi , mille puhul mängivad suurt rolli töötingimused. Sellega on igal pool saavutatud efekt ja haigeks oleku päevad on vähenenud. Ravikindlustusraha jääb muudeks teenusteks, mida ka ju hädasti vajame, kinnitas Nestor.
Kolmepäevane omaosalus on Euroopas kõige levinum. Nestori sõnul on ka riike, kus tööandja kohustus on isegi pikem kui Eestis välja käidud viis päeva.
Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kuulis uuest plaanist alles neljapäeval enne valitsuse arutelu algust ja palus kohe kõigilt liikmesliitudelt ja juhatuselt arvamust. Valdav enamus ei toeta haiguspäevade hüvitamise kärpimist töötaja arvelt, tõdes Taliga. Ta nentis, et praegust ravikindlustusseadust tehes räägiti esmalt läbi kolmepoolselt. Täna visati aga otsus plartsti lauale, nentis ametiühingute juht. Seetõttu ütles Taliga ka sotsiaalministrile, et valitsuse poolt väljakäidu on esialgne lahendus ja kogu paketti tuleb alles arutama hakata.
Koormus kasvab
Tööandjate keskliidu esimehe Tarmo Kriisi sõnul suurendab uus kava selgelt ettevõtjate koormust. Asume kindlasti valitsusega läbirääkimistesse, et see tööandjatele suuri kulusid kaasa ei tooks. Aga me mõistame, et riigi kokkuhoid on vajalik, lisas Kriis.
Kriisi sõnul on positiivne ehk see, et kergekäelist haiguslehtede võtmist jääb nii töövõtjatele kui ka tööandjatele vähemaks. Ta viitas, et paraku leidub neid, kes haiguslehtedelt oma kulusid optimeerivad.
Järgmiseks peaks Kriisi sõnul selguma, kuidas ettevõtjad saavad end laushaigestumise vastu kindlustada, sest see võib tähendada miljonilisi väljaminekuid. Seda hakkame arutama erakindlustusseltsidega, ütles Kriis.
Ka Harri Taliga sõnul oleks ideaalis väga ilus, kui tööandja kindlustaks senisele esimesele lisandunud seitse päeva erakindlustusseltsis. Samal ajal on siiski selge, et ka see on tööandjale kulu. Keegi pole põhjalikke analüüse ja arutelusid selles osas teinud.
Nestor märkis, et lisakindlustust seadus praegu kohustuslikuks ei sea, aga see peaks olema võimalik. Tähtis on, et riik maksudega ei karistaks, rõhutas ta.
Maksuvaba vaktsineerimine
Eiki Nestor tõdes, et praegu ei muudeta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa suurust, kuid seda on mõistlik arutada siis, kui valmib praegu tegemisel olev uus tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustuse seadus.
Küll on Nestori sõnul aga seoses uue haigushüvitise maksmise süsteemiga räägitud partneritega muudatustest tulumaksusüsteemis. Näiteks tekib töö-andjatel uue süsteemi korral loomulik huvi töötajaid gripi vastu vaktsineerida ja see peaks olema erisoodustusmaksuvaba. Sama kehtiks ka siis, kui tööandja soovib haiguspäevade osas teha lisakindlustust.
Kui tööandjad ja ametiühingud selle teema üles võtavad, siis sotsid kindlasti toetavad seda. Töötajate tervise huvides tehtavad kulutused ei peaks olema erisoodustus, kinnitas Nestor.
Kommentaare
Valdek Mikkal,
pensionäride ühenduste liidu esimees
Nii suurt lööki ei oodanud, oli ju võimalus II samba sisuliselt kasutult seisva raha ajutiseks kaasatõmbamiseks pensionitõusuks. Pärast tänast (eilset toim) suur-uudist pole mu telefon hetkekski helisemast lakanud. Helistanud on näiteks pensionärid, kes saavad 5000 krooni ja on nõus näiteks tuhat krooni sellest riigi heaks loovutama. Pensionitõus vaid viie protsendi ulatuses paneb lausa väljapääsmatusse olukorda ligi 50 000 pensionäri, kelle pension on alla 4000 krooni kuus. Neist ligi 4000 pensionäril isegi alla 3000 krooni kuus.
Sven Rondik,
haridustöötajate liidu juhatuse esimees
Valitsusepoolne õpetajate palga-tõusu määruse tühistamine on sigadus, sest räägitakse hariduse prioriteetsusest, aga kui nooremõpetaja saab vähem palka kui koristaja, siis mis prioriteetidest siin juttu on.
Meie ei lepi sellega, ei saagi leppida. Küsimus pole rahas, vaid põhimõttes.
Ma ei tea, kas ja kui palju inimesi töölt lahkuda võib, sest palju siis mujalgi tööd leida on. Noored õpetajad ei tule kooli tööle ja praegu on kurioosne olukord, et isegi 200 000-kroonine stardiraha ei meelita.
Jüri Võigemast
Eesti linnade liidu tegevdirektor
Seoses 2009. aasta riigieelarve kavandamisega vähendati kohalikele omavalitsustele riigieelarvest tulevaid toetusi 700 miljonit krooni.
29. jaanuaril toimunud kabinetiistungil avaldati uued majandusprognoosid, mis näitavad, et võrreldes aastavahetuse prognoosidega vähenes kohalike omavalitsuste maksutulu 730 miljonit krooni. Kui liidame sellele üksikisiku tulumaksu protsendi veel 700 miljonit krooni , siis näeme, et kärbe ja tulude vähenemine on kokku üle kahe miljardi krooni.
Leo Kunnas
reservkolonelleitnant
Kaitsekulutuste kärpimine 650 miljoni krooni ulatuses tähendab, et jõudmine kaitsekulutustega üldse kunagi kahe protsendini SKT-st muutub pea võimatuks.
Nüüd oleks õige aeg lõpetada kulutused ebaefektiivsetele lollustele, mis kaitsevõimet ei suurenda näiteks miinisadama laiendamine ja transpordilennuki ostmine.
Nüüd kiireneb armee allakäik veelgi, sest moderniseerimine peatub ja kui paar kärbet veel tehakse, jõuame kaitseväega 1990-ndate algusesse tagasi.
Kalev Timberg
päästeameti peadirektor
Kümneprotsendine palga- ja tegevuskulude kärbe on väga raske, kuna vöö on juba niigi pingule tõmmatud. Meil õhku sees ei ole. Meie sissetulek on võrreldes eelmise aasta mahavõtmisega ja selle aasta kolme protsendi kül-mutamisega juba miinus 78%.
Loodetavasti on asutusesisesed muutused päästeameti juhi otsustada. See on karm, sest ega valikuid ei ole.
Ei taha spekuleerida, kas tuletõrjujaid jääb vähemaks, ja raske on ette kujutada, et autosid peaks jääma vähemaks.
Marek Strandberg, Eestimaa
Roheliste Erakonna eestkõneleja
Kärpekava on üldiselt hea, kui välja arvata asjaolu, et pole mõeldud majanduse toetamisele. Praegune kärpekava on püksirihma pingutamisel täiesti möödapääsmatu samm, aga küsimus on selles, et sammust piisab ainult järgmise majandusprognoosini, mis võib tulla veel halvem.
Tegemata on majandust toetavad ja sinna optimismi süstivad kavad, mis peaksid praegu juba laual olema. Minu arvates tuleb kõige kriitilisem hetk suvel, kui esitatakse kõigi ettevõtete majandusaasta aruanded.