Artiklid

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Olen internetist lugenud väiteid, et koondamisteadet saab anda ka puhkuse, haiguse ja teiste piirangute ajal. Ometi ütleb töölepingu seaduse § 68 lg 4, et on keelatud ette teatada koondamisest ajal, mil on kehtestatud osaline tööaeg. Minuga just nii juhtuski ja arvan, et minu õigusi on rikutud. Aga kuna öeldakse, et paragrahv on kõver, siis mine sa tea. Kellel on õigus ja mida soovitate teha?

Küsi­jal on õigus – töö­ma­hu või tel­li­mus­te vä­he­ne­mi­se pu­hul an­ta­va osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se või osa­li­se tö­öa­ja ra­ken­da­mi­se ajal on koon­da­mis­tea­te and­mi­ne kee­la­tud. Eel­ni­me­ta­tud puh­kust ja tö­öae­ga saab ka­su­ta­da ai­nult erand­kor­ras, siis, kui tö­öand­jal ei ole aju­ti­selt tööd an­da, kuid edas­pi­di töö jät­kub.

Ini­me­sed ek­si­vad va­hel, ar­va­tes, et iga tö­öand­ja al­ga­tu­sel toi­muv töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne on koon­da­mi­ne. Seetõttu pee­tak­se ka iga le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te­tea­ta­mist kõnea­lu­se erand­li­ku puh­ku­se või osa­li­se tö­öa­ja kor­ral kee­la­tuks. Keeld keh­tib siis­ki ai­nult töö­le­pin­gu sea­du­se § 86 p 3 – töö­ta­ja­te koon­da­mi­ne – suh­tes.

Küsi­jal on võima­lik vaid­lus­ta­da koon­da­mis­tea­te and­mi­ne kee­la­tud ajal ja nõuda hüvi­tist et­te­tea­ta­mistäh­ta­ja rik­ku­mi­se eest TLS-i § 87 lg 2 alu­sel.

•• Töötaja võttis enne nn dekreetpuhkusele minekut välja kogu saadaoleva korralise puhkuse. See oli 2005. aasta novembris. Vahepeal pole ta tööl olnud, septembris 2008 jäi uuesti dekreeti ning tõi tööandjale rasedus- ja sünnituslehe. Samal ajal soovis ta kohe välja võtta ka puhkepäevad esimese lapse sünnituslehe aja eest (12 kalendripäeva). 2005. aastal oli tema tunnitasu 19 kr. Nüüd on tunnitasu ja palga alammäär muutunud. Kuidas oleks pidanud arvutama talle nende päevade eest puhkusetasu?

Kui töö­ta­ja ei ole töö­suh­te pea­tu­mi­se (puh­ku­se, lap­se­hool­dus­puh­ku­se või ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se) tõttu üle 12 kuu tööl käi­nud ega pal­ka saa­nud, tu­leb te­ma töö­le­pin­gus näi­da­tud pal­gamää­ra kor­ri­gee­ri­da pal­ga alammää­ra muu­tu­mi­se in­dek­si­ga. In­deks ar­vu­ta­tak­se puh­ku­se­ta­su maks­mi­se va­ja­du­se tek­ki­mi­se ajal keh­ti­va pal­ga alammää­ra ja­ga­mi­sel töö­suh­te pea­tu­mi­se ajal keh­ti­nud alam­pal­ga­ga. 2005. aas­ta alam­palk oli 2690 kroo­ni kuus ja 15.90 kroo­ni tun­nis, tä­na­vu on see vas­ta­valt 4350 ja 27 kroo­ni.

In­dek­si väär­tus on jä­re­li­kult 1,698 (27.00 : 15.90) ja töö­ta­ja kor­ri­gee­ri­tud pal­gamäär, mis on ka te­ma puh­ku­se­ta­su ar­vu­ta­mi­se alu­seks, 32.25 kroo­ni tun­nis (19 x 1,698).
Saa­dud tun­ni­ta­su jär­gi tu­leb ar­vu­ta­da puh­ku­se­le jää­mi­se kuu eel­da­tav kuu­palk, s.t tun­ni­ta­su kor­ru­ta­tak­se konk­reet­se kuu norm­tun­di­de ar­vu­ga. Sep­temb­ris tu­li täistö­öa­ja kor­ral töö­ta­da 176 tun­di, jä­re­li­kult oli kuu­palk 5676 kroo­ni (176 x 32.25).

Puh­ku­se päe­va­ta­su leid­mi­seks ja­ga­tak­se see kuu­palk sa­ma kuu ka­lend­rip­äe­va­de (v.a rii­gipühad) ar­vu­ga ja saa­dud kesk­mi­ne ka­lend­rip­äe­va ta­su kor­ru­ta­tak­se puh­ku­sep­äe­va­de ar­vu­ga.
Küsi­ja kesk­mi­ne ka­lend­rip­äe­va ta­su on sep­temb­ris 189.20 kroo­ni (5656 : 30) ja 12 puh­ku­sep­äe­va eest pi­di ta saa­ma 2270.40 kr, mil­lest ar­vu­ta­tak­se ma­ha mak­sud.

Üksikasjad

Sirje Niitra

Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul lepiti rasket majandusolukorda arvestades 900 krooni suuruse alampalga tõusu asemel nüüd 500 krooniga, mis tõstaks praegu 4350 krooni suuruse alampalga uuel aastal 4850 krooni peale.

Samas on alampalga tõstmine vajalik just selleks, et majandussurutisest tingitud muresid leevendada. Pole ju saladus, et paljud tööandjad rakendavad tellimuste vähesusest tingitult osalist tööaega, mil seadus näeb ette 60 protsendi maksmist alampalgast.

Alampalgast sõltub ka töötuskindlustuse hüvitise miinimum ja tulevikus töötu abiraha suurus.

Taliga põhjendas alampalga tõstmise vajadust liiga suure lõhega riigis makstava keskmise palga ja alampalga vahel. Eesmärgiks on seatud, et alampalga osakaal keskmisest palgast jõuaks 40-41 protsenti juurde, praegu on see aastases arvestuses 33 protsenti keksmisest palgast ja on sellisena püsinud viimased neli aastat.

Põhimureks on, et ka kõige madalamat tasu saavat inimeste sissetulekud ei väheneks ja nende esmased vajadused saaksid rahuldatud. Teiseks aitab see hoida sisemajanduse nõudlust, mis viimasel ajal on ohtlikult vähenenud.

Taliga kinnitust mööda ei suurenda alampalga tõus kuidagi tööpuudust. Viimase nelja-viie aastaga on alampalk kahekordistunud, kuid tööhõive on samas oluliselt kasvanud.

Üksikasjad

Maksu- ja Tolliamet võtab 2009. aastast kasutusele uue arvestussüsteemi, mis pakub maksumaksjale maksukohustuste ja nende täitmise kohta senisest tunduvalt detailsemat infot ning muudab maksuarvestuse arusaadavamaks. Maksuhaldur palub klientidel arvestada MTA infosüsteemide seisakuga aastavahetusel.

Seoses arvestussüsteemi vahetusega on Maksu- ja Tolliameti infosüsteemid 24.12.2008 - 05.01.2009 suletud. Sellel perioodil ei ole võimalik maksuinfot näha ega töödelda. Samas saab teha ülekandeid MTA pangakontodele.

MTA peadirektori asetäitja Dmitri Jegorovi sõnul on andmete ülekandmine vanast süsteemist uude väga töömahukas protsess, mis tingib ka infosüsteemide klientidele sulgemise. „Loodame klientidelt mõistvat suhtumist ja palume maksude deklareerimisel muudatustega juba ette arvestada,” rääkis Jegorov.

Maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste uue arvestussüsteemi leiab maksumaksja uuel aastal e-maksuameti/e-tolli rubriigis „Nõuded ja kohustused”. „Uus maksutulude arvestussüsteem teeb maksude tasumise kliendile hõlpsamaks, kuna mitme ülekande asemel tuleb uuest aastast teha üks. Samuti on klientidel e-maksuameti kaudu detailsem ja ülevaatlikum ligipääs nende maksukohustusi puudutavale infole,” selgitas Jegorov.

MTA kannab vanast arvestussüsteemist uude süsteemi üle 2006. - 2008. aasta maksukohustuste ja nende täitmise andmed. Seega on uue süsteemi algsaldoks isiku maksuseadusest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste seis 31. jaanuaril 2006. aastal. Isiku kontokaardi andmed alates 1. veebruarist 2006 kuni 2008. aasta lõpuni kantakse uude süsteemi üle maksukohustuse tekkimise kuupäeva seisuga.

Uues arvestussüsteemis kajastatakse alates 01.05.2006 Complexis esitatud tollideklaratsioonide alusel määratud maksusummade ja alates 2007. aasta aktsiisideklaratsioonide alusel määratud maksusummade kanded.

Uues süsteemis kajastatakse 2006. - 2008. aastal deklareeritud maksusummade viimane seis, see tähendab, et maksusummade muutmise kandeid eraldi välja ei tooda.

2005. aasta ja varasemate perioodide kontokaartide andmeid peab isik edaspidi vajadusel tellima Maksu- ja Tolliametist, esitades vastava avalduse kas teenindusbüroole või elektroonselt e-maksuameti/e-tolli rubriigis „Teated MTA-le”.

Maksudeklaratsioonide osas e-maksuametis/e-tollis muudatusi ei ole, isik saab muuta 2008. aasta maksudeklaratsioone ja vaadata kõigi varasemate perioodide maksudeklaratsioone.

Erakliente puudutavad muudatused vähemal määral, tuludeklaratsioonide esitamine ei muutu.

Lisainformatsiooni on võimalik leida MTA kodulehelt internetis www.emta.ee, e-maksuameti infotelefonilt 8800815 või e-posti aadressilt .

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Avalike suhete juhi kt
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Kaire Uusen

«Meie seisukoht on jätkuvalt see, et me ei tõsta alampalka. 1. jaanuarist [2009] küll mitte,» teatas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis eile. See oleks esimene kord pärast 1995. aastat, kui alampalk ei tõuse.

Igatahes astuvad ametiühingud ja tööandjad täna viimasesse alampalga lahingusse, et selgitada, kumma tahe peale jääb. Ehkki ettevõtjad on juba kuu aega sõdinud alampalga tõusu vastu, loodavad ametiühingud nad enne jõule siiski pehmeks rääkida.

Külmutamine igal tasandil

Kui täna kokkuleppele ei jõuta, võib võitlus kesta jõulude saabumiseni.

«Tööandjad on ise rõhutanud, et alampalk peaks kompenseerima tagantjärele inflatsiooni, ja sellest me homme (täna – toim) ka räägime,» märkis ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga.

«Ilus oleks, kui me jõuame 5000 kroonini. Aga kas see on reaalne, on omaette küsimus,» viitas Taliga halvenenud majandusolukorrale.

Mõnede analüütikute hinnangul peaks varasemate aastate kogemuse põhjal – kui palju on mõlemad osapooled oma esialgsest pakkumisest taganenud – alampalk kerkima 4700–4800 kroonini.

Tööandjad ei pea seda aga praegustes oludes reaalseks. Kange alkoholi tootja Liviko juhi Janek Kalvi sõnul on majandus praegu sedavõrd raskes olukorras, et alampalk tuleks igal juhul külmutada. «Loodan, et Tarmo Kriisil õnnestub meie eest seista. Me kõik oleme sattunud ellujäämiskursustele,» piltlikustas ta.

Kui paljud neist kriisist välja tulevad, sõltub Kalvi sõnul ettevõtjate hakkamasaamisest ja konkurentsivõimest.

«Minu arvates on olukord praegu selline, kus riik peaks ettevõtlust igal viisil soosima. Üleüldist pessimismi ei tohiks süvendada, vaid peaks toetama, et äri praegu seisma ei jääks,» lausus Liviko juht.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop tõdes, et kui isegi valitsus räägib palkade külmutamisest, siis peaks see olema niimoodi kõigil tasanditel ning seda peaks ka töötajad ja ametiühingud mõistma.

«Kui on majanduskriis, siis on see kriis töötajatel täpselt samasugune kui tööandjatel. Siin peavad mõlemad pooled olema solidaarsed,» tõdes ta.

Kvaliteet vs kokkuhoid

Hoidiste suurtootja ASi Salvest juht Tamara Gubenko tunnistas, et alampalga tõus võiks tekitada olukorra, et töötajate arvu vähendatakse ettevõtetes veelgi enam.

«Nii et see [alampalga tõstmisega samal ajal kaasnev koondamine] on kahe otsaga asi,» viitas Gubenko töötajate ja ettevõtjate igipõliselt erinevatele huvidele.

Ametiühingujuht Taliga sõnul saavad aga tööandjad ka ise aru, et odava töö ja alampalga pealt kokku hoides ei ole võimalik saavutada kvaliteeti. «Ise on nad viimastel aastatel öelnud ka seda, et alampalga saajaid on nii vähe, seega ei tohiks selle tõstmine olla probleem,» selgitas ta.

Eesti viimaste seas

Samuti on Taliga soov, et alampalk tõuseks aasta algusest, mitte kunagi hiljem. Tema sõnul on see just ettevõtjate endi soov olnud, sest poole aasta pealt on eelarverahas raske muutusi teha.

Lisaks rõhutas ametiühinguliider, et kuna majanduslanguse tõttu jätkab keskmine palk tõusu, peaks alampalga tõus seda edestama. Just seepärast, et Eesti on alampalga ja keskmise palga võrdluses Euroopa viimaste seas. Kui teised riigid jagavad seisukohta, et alampalk peaks olema ligikaudu 40 protsenti keskmisest palgast, siis Eestis on see märksa madalam.

Kui ettevõtjad on rääkinud ka vajadusest kaotada riiklik alampalk, on Euroopas selle üheks eesmärgiks tööturu reguleerimine, samuti diskrimineerimise vähendamine, et tööandjail väheneks võimalus ebaõiglaselt väikest tasu maksta. Asjatundjate hinnangul võib suhteliselt kõrge alampalk teatud oludes mõjutada ka tööturgu – nii ollakse motiveeritud tööle minema, mitte lootma sotsiaalabile.

Üksikasjad

Kärt Blumberg

Tööturuameti ja töötukassa ühteheitmisega kaasneb 340 tööturuametniku koondamine, koondatud ametnikud saavad aga kohe uude loodavasse asutusse tööle kandideerida.

Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega liidetakse tööturuamet ja töötukassa üheks asutuseks.

Praegune tööturuamet likvideeritakse, Eesti Töötukassa jätkab sama nime all ja kuna ta ei suuda oma senise 25-liikmelise töötajaskonnaga kõiki oma uusi ülesandeid täita, suurendatakse tema koosseisu sotsiaalministeeriumi esialgsel hinnangul liitumisega ligikaudu 300 töötajani.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4156/uud_uudidx_415610.html (originaalartikli viitelt).

  1. Riik tõstab erisoodustusmaksu piiri 4000 kroonini
  2. Töötajailt ei saa nõuda nõustumist palga vähendamisega
  3. Maksuvaba autohüvitise piirmäär tõuseb 4000 kroonini
  4. Piiri taha tööle minnes tea oma õigusi