Kadri Ibrus
Kui sotsiaalmaksu ei vähendata, pole tööandjad kindlustuse maksmisega nõus.
Tartu mehel Heino Aasajärvel (51) tekkisid kolme aasta eest tööpostil kukkumise tagajärjel tõsised seljahädad. Nüüdseks on ta kaotanud nii tervise kui ka töökoha. Neli kuud olen olnud tööta, nentis autojuhi-transporditöölise ametit pidanud Aasajärv, kes tuli Tallinna uuringutele, selgitamaks, kas tal on juba kutsehaigus välja arenenud. Haiguse tõttu on talle uue töö leidmine eriti raske.
Aastakümneid traktoristina töötanud Lembit Suurkülale (57) on aga puue juba määratud ja tööl käia pole tal enam võimalik. Sissetulekuks on üksnes kolme tuhande krooni piiresse jääv töövõimetuspension, mille eest tuleb ka end ravida.
Kui siiani on sellised tööl tervise kaotanud inimesed oma murega üksi jäetud, siis nüüd kavatseb valitsus nende kaitseks luua eraldi kindlustussüsteemi. Rahandusministeerium on koostöös sotsiaalministeeriumiga koostanud uue plaani, mille järgi loodaks erakindlustusel põhinev ja kõigile tööandjatele kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Seaduse jõustumise järel sõlmivad kõik tööandjad kindlustusseltsidega mõistliku aja jooksul kindlustuslepingud, selgitas süsteemi ideed rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.
Seejärel muutub kindlustus täies ulatuses kohustuslikuks kui lepingut pole, järgneb sanktsioon. Tööandjad maksavad lepingu alusel kindlustusmakseid ning kui nende töötajaga toimub tööõnnetus või töötaja haigestub kutsehaigusse, siis makstakse talle hüvitist. Maksete suurus võiks sõltuda töökeskkonna kvaliteedist mida parem see on, seda väiksemad on maksed.
Haigestunud või vigastada saanud töötajatele tagab süs-teem Tõniste sõnul saamata jäänud töötasu, ravi ja vajaduse korral ka taastusravi. Samuti soovitakse aidata inimest tööellu tagasi tuua näiteks ümberõppe kaudu, kui vana tööd ei ole enam võimalik teha, töökoha ümberehituse või lihtsalt abivahendite võimaldamise kaudu. Veidi meenutab see praeguse liikluskindlustussüsteemi pakutavat, näitlikustas Tõniste.
Regionaalhaigla töötervishoiuarst dr Viive Pille ütles, et praegu pingutavad inimesed oma töökohal viimse võimaluseni, et palka saada. Meieni jõuavad inimesed juba väljakujunenud puudega. Reageerida tuleks aga varem, sõnas Pille, kes usub, et kindlustussüsteem aitaks olukorda muuta.
Tööandjad ei taha arutadagi
Kuid juba esimeste tööandjatega kohtumiste järel on selge, et kerge seda plaani valitsusel läbi suruda ei ole.
Tööandjate esindaja Tarmo Kriis teatas Päevalehele sama, mida nõupidamisel rahandusministeeriumis: tööandjad sellise kindlustusega ei lepi ja kui üldse asi jutuks tuleb, siis tingimusel, et samavõrd vähendatakse sotsiaalmaksu. Kriis märkis, et tööandjatele alles pandi peale uus koormis haiguspäevade hüvitamine ning järgmist uut kohustust ei kannataks nad enam välja.
Ametiühingute juht Harri Taliga märkis, et teema on üleval olnud juba üle 15 aasta. 1993. aasta aprillis sõlmiti kolmepoolne leping, et hädavajalik on kiiresti luua ja käivitada eraldiseisev kindlustusskeem, meenutas ta. Taliga sõnul peab süsteem motiveerima ettevõtjaid töökeskkonda parandama ja tagama samal ajal töötajale palgast oleneva hüvitise töövõime kaotuse korral.
Mida saab inimene praegu?
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.
Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.
Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni
Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.
Kutsehaigust ei registreerita
Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.
Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 1216 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.
Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 3035) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.