Artiklid
- Üksikasjad
Külli-Riin Tigasson
Tüli töötushüvitiste pärast lõhkus valitsuse. Kuid 1. juulil jõustuv tööseadus sisaldab muudki huvitavat. Seadust selgitas TÜ tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavits.
Uus töölepinguseadus on valitsuse lõhki löönud. Põhiliselt on sellest seadusest räägitud koondamiste ja töötushüvitiste kontekstis, aga mida uus seadus veel kaasa toob?
Koondamishüvitised on poliitiline teema, mis on töötajaile tõesti kõige valusam. Aga uus seadus sisaldab ka palju muud. Näiteks võimaldab 1. juulil kehtima hakkav uus töölepinguseadus tööandjal töötaja palka ühepoolselt vähendada. Praeguse seaduse järgi tööandja töötaja palka ühepoolselt vähendada ei saa, aga edaspidi võib tööandja töötaja palka ühepoolselt vähendada kuni alampalgani ja seda kuni kolmeks kuuks kalendriaasta jooksul.
Nii et see, kes varem sai palka 15 000 krooni kuus, võib hakata saama 4350 krooni?
Jah, see on võimalik. Sellest tuleb vähemalt kaks nädalat ette teatada, aga töötaja nõusolekut ei küsi keegi.
Mille alusel seda teha tohib?
Põhjuseks peavad olema ettenägematud majanduslikud asja-olud. Aga praeguses olukorras võivad kõik ettevõtted öelda, et neil on keeruline majandusolukord. Tõsi, vastureaktsioonina lubab seadus sel juhul töötajal tööandjale öelda, et ta käib selle võrra vähem tööl. Näiteks kui palk langeb viis korda, käib ta viis korda vähem tööl.
Mis muutub töölepingu sõlmimises?
Kui seni tuli tööleping sõlmida kirjalikult ja vajas nii tööandja kui ka töötaja allkirja, siis uus töölepinguseadus ei ütle selgelt, kas leping tuleb sõlmida kirjalikult või piisab tööandja ühepoolsest teatest töötajale. Seadus annab mõlemad võimalused.
Tööandja peab töötajat ühepoolselt teavitama töölepingu tingimustest, kuhu töötaja allkirja polegi vaja. Uue seaduse järgi loetakse tööleping sõlmituks alates momendist, mil töötaja tööle asub.
Nii et võib juhtuda, et inimene töötab pool aastat suulise lepingu alusel?
Jah. Töötaja asub tööle suulise lepingu alusel, talle öeldakse suuliselt, et näiteks palk on nii suur, tööaeg sellest kellast selle kellani. Aga kui töötaja hakkab tööle ja tal tekib olukord, kus talle ei maksta sellist palka nagu kokku lepiti, tekib tal õigus nõuda tööandjalt paberil ühepoolseid tingimusi.
Kas uus seadus ei või tuua kaasa massilist ümbrikupalkade maksmist?
Seda ma hästi siiski ei usu.
Mis uues seaduses veel muutub, on see, et töölepingut võib sõlmida ka esindaja vahendusel. Töötaja ei pea lepingule alla kirjutama isiklikult, tema eest võib alla kirjutada mõni volitatud isik: sugulane, tuttav, advokaat. Ja tagatipuks annab uus seadus võimaluse, et juhul kui tööandja on nõus, võib töötaja asemel töötaja ülesandeid täita kolmas isik. Praegune seadus ütleb seevastu, et töötaja täidab tööülesandeid isiklikult, ta võib selleks kasutada kolmandate isikute abi, aga tööandja ees jääb ta ise vastutavaks.
Uus seadus ütleb, et eeldatakse, et töötaja täidab ülesandeid ise, juhul kui pole kokku lepitud teisiti. Kokkuleppimise võimalus on aga uue seaduse järgi lihtne: näiteks võid saata SMS-i, kus ütled, et oled haige ja sinu asemel tuleb tööle naaber. Kui tööandja on nõus, siis tulebki naaber ja hakkab tööle.
Kas tööandja maksab sel juhul selle naabri eest sotsiaalmaksu?
Ei, sest naaber on asendaja, mitte töötaja.
Mida toob uus seadus rasedate ja väikeste laste vanemate jaoks?
Uus seadus ei luba inimest lahti lasta põhjusel, et ta on rase või kasvatab väikest last. Juhul kui tööandja annab rasedale koondamisteate, peab naine edaspidi kuni 14 päeva jooksul teatama, et ta ootab last. Sel juhul koondada ei saa. Aga kui naine selle aja jooksul teadet ei esita, jääb koondamine jõusse. Praeguse seaduse järgi seevastu rasedat töölt lahti lasta ei tohi ja tal puudub ka teatamise kohustus.
Ka kuni kolmeaastasi lapsi kasvatavate vanemate olukord muutub. Kui praegu on väikelaste vanematel absoluutne koondamiskaitse, siis edaspidi läheb alla kolmeaastaste laste emade ja isade koondamine lihtsamaks. Nende kaitse nõrgeneb.
Kas uus seadus ei too töötajatele midagi head?
Üks uue seaduse säte, mis on töötajatele hea, on see, et nad võivad mõjuvatel isiklikel põh-justel töölt ära käia. See on nn torujüri-paragrahv: kui töötajal on vaja minna koju torulukkseppa ootama või lapsega arstile, on tal õigus ära käia ja tööandja peab selle aja eest maksma keskmist palka.
Teisalt võivad siit tööandja jaoks tekkida probleemid. Võtame drastilise näite: inimene elab Põlvas ja Saaremaal sureb tema lähisugulane. Vaja on korraldada matuseid. Siit tekib küsimus: kust jookseb mõistliku ärakäimise piir? See on praegu määratlemata ja võib end tulevikus tööandjatele valusalt kätte maksta.
Kas uus seadus muudab midagi ka töötajate vastutusele võtmise puhuks?
Töötajate distsiplinaarvastutus kui selline kaob. Kui seni sai töötajale teha rahvakeeli käskkirja, kus öeldi: sa ei täitnud tööülesandeid või rikkusid töökohustusi, mille eest saad noomituse, siis seda süsteemi enam ei ole.
Uues seaduses on kirjas uus institutsioon hoiatus. Kui töötaja paneb toime töökohustuste rikkumise, siis enne lahtilaskmist tuleb teda hoiatada. Aga probleem on selles, et seadus ei ütle, kas hoiatus peab olema kirjalik või suuline ja kui kaua see kehtib. Praeguse seaduse järgi kehtib noomitus kuni ühe aasta. Uues tööseaduses aga kehtivusaega enam kirjas ei ole.
Põhimõtteliselt on võimalik, et kolm aastat hiljem tullakse ja öeldakse: kolm aastat tagasi rikkusite kohustusi, saite hoiatuse ja praegu laseme teid lahti. See on kehv.
Mis muutub varalise vastutuse osas?
Siin halveneb tööandjate olukord. Kui seni oli käibel töötaja individuaalne varalise vastutuse leping, mille alusel võis töötajalt täies ulatuses kahju kätte saada, siis uue seaduse järgi on sel lepingul nii suured piirid peal, et seda pole enam mõtet sõlmida. Uue seaduse järgi on üheselt mõistetav, et tööandja saab töötajalt kahju täies ulatuses kätte, kui see tekitati tahtlikult. Kui aga kahju tekitati hooletuse tõttu, siis kahju kättesaamine enam nii lihtne ei ole.
Kas teie meelest on uut seadust üldse vaja? Kas asjad muutuvad paremaks?
Praegune 1992. aastast alates kehtiv seadus vajab kahtlemata uuendamist. Aga uus seadus toob kaasa palju segadusi, sest sisaldab lahti mõtestamata mõisteid nagu näiteks sõna mõistlik. Näiteks lubab seadus töötaja palka vähendada mõistliku määrani, kuid mitte alampalgast madalamaks. Aga siin tekib küsimus: kus on mõistlikkuse piir?
Nii et uus seadus võib kaasa tuua palju kohtuvaidlusi?
Ei oska öelda, kas palju. Aga seaduse jõustumisel suureneb vaidluste hulk olulisel määral. Minu suurim mure on, kuidas saavad ettevõtete personalijuhid selle kõigega hakkama. Kui seni räägiti, et meil on väga suur halduskoormus, siis edaspidi halduskoormus väheneb, küll aga tekivad muud koormused: kaalutluskoormus ja hindamiskoormus.
Seda seadust reklaamiti avalikkusele kui turvalise paindlikkuse toojat. Peab see paika?
Juhul kui töötuskindlustushüvitiste suurendamisest loobutakse, siis mitte. Kui ühest poolest loobutakse võetakse üle vaid liberaalsemad töösuhted, mitte aga hüvitiste suurendamine , siis on turvalise paindlikkuse kontseptsioon läbi kukkunud.
Kas uus seadus on ettevõtetele kasulik?
Nii ja naa. Kui hakatakse koondamisi läbi viima, siis tööandjatele tuleb teatud võiduvõimalus, nad peavad vähem raha välja käima, sest suure osa koondamisrahast maksab hoopis töötukassa. Aga arvestades muid aspekte, siis väga suurt võitu ei pruugigi tulla.
Uue seadusega pannakse suurem osa koondamishüvitiste maksmist töötukassa õlule. Kas võib siis öelda, et ettevõtted, kel on parem äristrateegia, hakkavad kinni maksma nende kulusid, kes nii tublid ei ole?
Praeguse seisuga võetakse tõesti töötajate kulu tööandjatelt väiksemaks. Ülejäänu katab töötukassa. Samal ajal maksavad töötukassa kulud kinni need ettevõtted ja nende töötajad, kes nii palju koondamisi läbi ei vii. Formaalselt tõesti teatud tööandjad võidavad, aga faktiliselt raha juurde ei teki. Toimub ressursside ümberjagamine.
Praegu puudub analüüs, kas miski muutub majanduse jaoks odavamaks. Aga ilmselt väga ei muutu.
Vana ja uus seadus
Töölepingu sõlmimine
Kui praegu kehtib kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustus, siis uue seaduse järgi on tööandjal võimalus valida kahe variandi vahel: kas kirjalik leping või ühepoolne töölepingu tingimustest teatamine.
Töölepingu muutmine
Kui praegu vormistatakse see kirjalikult, siis uues seaduses kirjaliku vormistamise nõue puudub, piisab näiteks SMS-ist või teatest sõnumivahetuse programmis. Seadus ei välista lepingu suulist muutmist.
Töötasu
Töötasu vähendamine ilma töötaja nõusolekuta ei ole praegu lubatud. Uue seadusega saab tööandja ühepoolselt töötasu vähendada kuni miinimumpalgani kolmeks kuuks aasta jooksul.
Puhkus
Kui praegu käib arvestus töö-aasta eest, siis uue seadusega kalendriaasta eest. Tööandja võib edaspidi keelduda ühe päeva kaupa puhkuse andmisest.
Tööraamat
Uue seadusega tööraamatu roll kaob.
Töötuskindlustushüvitis
Praegu on õigus hüvitisele koondatutel: 50% palgast töötuse esimesel 100 päeval ning 40% alates 101. päevast. Eile riigikogule üle antud uue töölepinguseaduse parandustega lükataks töötuskindlustushüvitise maksmine omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele kuni 2013. aastani edasi.
Töötutoetus
Praegu 1000 krooni kuus, uue seadusega tõuseb 50%-ni eelmise aasta alampalgast. 1. jaanuarist 2010 kerkiks töötutoetus seega 2175 kroonini kuus.
Koondamishüvitis
Kui praegu maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõ-petamisel koondamise tõttu tööandja töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga, siis uue seaduse järgi on koondamishüvitise suuruseks töötaja ühe kuni nelja kuu keskmine töötasu.
Igale koondatule maksab ühe kuu töötasu välja tööandja. Kui töötaja on tööandja juures töötanud kauem kui viis aastat, maksab ülejäänud osa koondamishüvitisest välja töötukassa.
Töötukassa makstava hüvitise suurus sõltub tööandja juures töötatud ajast järgmiselt:
ühe kuu keskmine töötasu staa 5-10 aastat
kahe kuu keskmine töötasu staa 10-20 aastat
kolme kuu keskmine töötasu staa 20 või rohkem aastat
Allikad: töölepinguseadus ja selle parandusettepanekud, Eesti ametiühingute keskliit,
- Üksikasjad
Olavi Kärsna
Hämmastav, et nii haigus- kui ka vanemahüvitist arvutavad ametnikud mõnikord oma reeglite järgi, ehkki seadusest lähtuvalt võiks kodanik neid hüvitisi rohkem saada.
Aasta alguse seminarides kurtsid paar inimest, kellel on olnud nii palga- kui ettevõtlustulu, et neile olla haigushüvitist arvutatud ainult ühe tululiigi järgi ja kohalik haigekassa oli seda põhjendanud ravikindlustuse seaduse § 55 lõikega 8.
2002. aastal saatsin ma selle kohta kirja tollasele õiguskantslerile, ja kuigi seaduse sõnastus on ikka niisama õnnetu edasi, pidanuks selle tõlgendamisega asjad ühel pool olema. Aga ilmselt on põlvkonnad vahetunud ja seadust lugenud uued ametnikud seda jälle vanaviisi tõlgendama hakanud.
Haigushüvitise arvutamine
Imelik on asja juures see, et haigekassa süsteemis peaks niisuguseid rehkendusi tegema arvuti ilma ametniku vahelesegamise võimaluseta. Maksuametist tulevad sotsiaalmaksu andmed, haigekassa poolt söödetakse sisse haiguse periood ja haigushüvitise arvutab arvuti ise etteantud loogika järgi.
Pole aga põhjust kahelda, et inimestele seda kohalikus haigekassas tõesti nimelt nii serveeriti, nagu nad mulle kõnelesid, kui neile sellest vestlusest isegi seaduse paragrahvi lõike number meelde jäi.
Ravikindlustuse seaduse § 55 lõikes 5 kasutatakse haigushüvitise arvutamiseks vajaliku kalendripäeva keskmise tulu arvestamise kirjeldamisel väljendit "eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel".
Küsimus oligi nimelt selles, kuidas tõlgendada sõna "või" koos sama paragrahvi lõikega 8: "kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel".
Esimese hooga seadust lugedes saab sellest teha ainult ühe järelduse: kui on mõlemad tululiigid, arvutatakse haigushüvitis kas palga- või ettevõtlustulu järgi sõltuvalt sellest, kumb oli suurem, mitte aga mõlema summa järgi.
Tegelikult on aga kaheksanda lõikega mõeldud hoopis seda, et palgatöötaja eest võib tööandja olla maksnud kas oma kohustusest rohkem või vähem, ja siis vaadatakse, kas töötajale on kasulikum haigushüvitise palgast tuleneva osa arvutamine tööandja kohustuse või tegelikult makstud sotsmaksu järgi. Arvesse võetakse kogu inimese haigushüvitise juures aga nii palga- kui ettevõtlustulu.
Miks seadus peab olema just nii sõnastatud ja miks seda muudetud ei ole, jääb arusaamatuks. Eelmine õiguskantsler pidas sõnastust ebaõnnestunuks ja lubas saata kellelegi märgukirja, praegune õiguskantsler siin probleemi ei näe.
Meie riigiametid aga tahavad asju ajada ainult konkreetsete kaebuste lahendamise vormis, nii et kui keegi kahtleb, kas tal haigushüvitise arvutamisel võeti ikka arvesse kõik eelmisel aastal laekunud sotsmaksud, peab ta kirjutama haigekassale avalduse. Haigekassa vastab tõenäoliselt, et arvesse võetakse kogu eelmise aasta isikustatud sotsmaks, maksu aga korjab maksuamet, kes ka selle üle arvet peab.
Ettemaksukonto ja isikustatud sotsiaalmaks
Teatavasti muutus käesolevast aastast maksude tasumise protseduur ja kõik maksud makstakse ühele nn ettemaksukontole, sealt arvab maksuamet maksude tähtpäevade saabudes vajaliku summa maha. Ettemaksukonto kirjutati sisse maksukorralduse seadusse ja selle kohta andis rahandusminister välja ka ühe määruse, maksuseaduste endi tekste aga seoses ettemaksukonto sisseviimisega ei muudetud.
Vanemahüvitist saada soovivatel FIEdel tekkis seoses sellega probleem. Nimelt ütles ja ütleb sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõige 3 punkt 1, et FIE on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordse miinimummäära. Seega ei kohusta seadus maksma täpselt miinimumi jagu ega keela avansiliste maksetena maksmast miinimumist rohkem.
Rahandusministri ettemaksukonto kohta 19.12.2008 välja antud määruse nr 51 § 11 lõige 5 ütleb, et kui isik kannab ettemaksukontole alusdokumendi viitenumbriga määratud summast suurema summa, jääb enammakstud summa ettemaksukontole.
Sotsiaalmaksu osas tahetakse seda rahandusministeeriumi süsteemis tõlgendada nii, et aasta sees ei saa sama aasta sotsiaalmaksu maksta rohkem kui seadusega ette nähtud avansiliste maksete miinimum. Seega jääks aasta isikustatud sotsiaalmaksu hulgast välja enne aasta lõppu makstud sotsiaalmaks, mis makstakse avansiliste maksete kohustuslikule miinimumile lisaks.
Enne aasta lõppu kogu sotsmaks ära maksta oli mõistlik nimelt vanemahüvitise taotlejatel. Nii läheks kogu sünnituseelse aasta tulu vanemahüvitise juures arvesse. Rahandusministeeriumist öeldi, et probleemi ei ole, sest eelmisel aastal tehti ju üle-eelmise aasta juurdemakse jne. Elu on aga selline, et lapsed kipuvad sageli sündima poolteise-kaheaastase vahega ja siis oli see üle-eelmine aasta emal suhteliselt väikese tuluga.
Maksuamet ei taha ka eelmise aasta lõpus makstud sotsiaalmaksu 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu hulka arvata, kuigi rahandusministri määrus kehtib alates 2009. aastast. Põhjenduste loogika on omaette klassist.
Esiteks, sotsiaalmaksuseadus ei kohustavat ühelgi juhul maksma sotsiaalmaksu rohkem kui miinimummäär, ehk siis avansiline sotsiaalmaks üle miinimummäära ei ole sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel makstud sotsiaalmaks.
Nagu öeldud, kõneleb seadus vähemalt miinimumi suurusest maksust ega keela rohkem maksmast. Kurjad keeled räägivad, et selline seisukoht olla maksuametis tekkinud seoses uue noore meessoost osakonnajuhataja ametissemääramisega. Ta olla käratanud: ah tahavad ette maksta ja tulu suurendada? Ma neile maksan!
Teiseks on ettevõtjatele ka öeldud, et eelmise aasta lõpus tehtud sotsiaalmaksu juurdemakset ei võta me arvesse seepärast, et meie arvutisüsteem aasta viimastel päevadel ümberkorralduste tõttu ei töötanud.
See on nii kõva sõna ühe Euroopa Liidu liikmesriigi õigussüsteemis, et võtab lausa sõnatuks. Siin aitaks kahjuks ainult kohtusse pöördu-
mine.
- Üksikasjad
Toimetaja: Urmas Jaagant
Ametiühingute keskliidu aktsioonide töörühm otsustas tänasel nõupidamisel, et juuni alguses korraldatakse meeleavaldus, ettevalmistamisel on üleriigiline streik.
3. juunil korraldame Toompeal meeleavalduse ja samal ajal valmistame ette ka streiki, ütles Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga Päevaleht Online-ile.
Kuna on selge, et meeleavaldus ilmselt ei saa olla ainus samm, siis otsustasime koos Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga, et ka streik on vajalik ette valmistada, et valitsusele täiendavat survet avaldada, lisas Taliga.
Tema sõnul ei arvesta valitsus töötajate huvidega ja püüab teerullimeetodil asju ühepoolselt läbi suruda.
Hetkel on streigi mastaapidest vara rääkida, aga selge on see, et töölepinguseadus puudutab kõiki töötajaid ja usun, et osavõtt saab olema üsna arvukas, rääkis Taliga.
Streigi ettevalmistamine nõuab Taliga sõnul omajagu tööd. Ma olen kindel, et nõukogu teeb 26. mail streigi korraldamist puudutava otsuse ära, siis saame juba väga konkreetselt streigi korraldamisega edasi minna, lausus Taliga.
EAKL on seisukohal, et töölepingu seadus tuleb ellu rakendada sel moel nagu ametiühingud, tööandjad ja valitsus aasta tagasi kokku leppisid. Kui see muutunud oludes aga võimalik pole, on vaja saavutada uus kolmepoolne kokkulepe, mille peaks kiitma heaks nii töötajad, tööandjad kui valitsus. Ametiühingud ei saa nõustuda, et valitsus tuimalt eirab töötajate huve.
- Üksikasjad
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et täna valitsuses vastu võetud lisaeelarvega vähenevad ka eripensionid.
«Kuna on otsustatud palgakärbe läbivalt ametiasutuste lõikes, siis see mõjutab selgelt ka eripenisoni saavate inimeste pensione,» sõnas Pevkur.
Sellega hoitakse sotsiaalministeeriumi valdkonnas kokku 53 miljonit krooni.
Eripensioni saavad näiteks kunagised riigikogulased, prokurörid, politseinikud, riigikontrolli ametnikud ja teised riigipalgalised.
Valitsus kiitis täna heaks 3,4 miljardi krooni suuruse eelarve. Sealhulgas vähendatakse sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulusid kokku 182 miljonit krooni.
Merike Tamm
- Üksikasjad
Mirko Ojakivi
Heakskiitu tahetakse ka töötuskindlustusmakse piirmäära nelja protsendini tõstmisele.
Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond annavad täna riigikogule üle sotsiaaldemokraatide heakskiiduta jäänud töölepinguseaduse muudatused, mis vähendavad kehtivas seaduses ette nähtud hüvitisi. See aitaks nende kinnitusel ära hoida töötukassa pankroti ja annaks lisa lootusele, et Eesti suudab 2011. aasta jaanuaris liituda euroga.
Eile pärastlõunal lootis sotsiaalminister Hanno Pevkur, et eelnõu võiks arutada ka tänasel valitsuse istungil, kuid eile õhtul otsustasid paremerakonnad, et nad ei jää ootama imet ning esitavad eelnõu ilma valitsuse heakskiiduta otse riigikogule.
Peaminister Andrus Ansip kutsus veel eile õhtulgi nii Rahvaliitu kui ka sotsiaaldemokraate töölepinguseaduse muudatusi toetama.
Samas ei julge Ansip töölepinguseaduse muudatusi valitsuse istungi päevakorda panna, sest kui sotsiaaldemokraatidest ministrid ettepanekud maha hääletavad, ei saa eelnõu valitsuse heakskiitu. Nii ongi ajaliselt otstarbekam eelnõu riigikogule üle anda Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna fraktsioonil. Küll aga tuleb kahel parteil vaeva näha selle nimel, et saalis ja komisjonides nende ettepanekuid maha ei hääletataks.
Toetust keeruline saada
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles eile pärastlõunal, et tema oleks vajaduse korral nõus töölepinguseaduse muudatusi täna hommikul koguneval valitsuse istungil arutama. Samas tunnistas ka Pevkur, et sotsiaaldemokraatide toetust on eelnõule tänases poliitilises olukorras väga keeruline saada.
Minu poolt on olemas valmisolek neid muudatusi arutada, selgitas Pevkur.
Pevkuri sõnul on selge aga see, et 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust on tarvis muuta, kuna vastasel juhul pole töötukassa jätkusuutlik ning valitsussektori tasakaaluarvestus saab tõsise tagasilöögi.
Selleks et seda ei juhtuks, on tarvis vähendada 1. juulist jõustuma pidanud töötuskindlustushüvitiste liike ja määrasid. Samuti plaanib valitsus esitada parlamendile arutamiseks ka idee tõsta töötuskindlustusmakse senist piirmäära kolmelt protsendilt neljale protsendile. Pevkuri sõnul ei tähendaks see seadusemuudatus kindlasti seda, et töötuskindlustusmakse tõuseb 1. juulist uuele maksimaalsele tasemele.
Lehekülg 1398 / 1653