Artiklid

Agne Narusk

Uue sea­du­se­ga et­te näh­tud ta­saar­ves­tus viib nn et­te­pu­ha­nu­telt hul­ga va­bu päe­vi.

1. juu­list keh­ti­ma hak­kav töö­le­pin­gu­sea­dus (TLS) muu­dab se­nist puh­ku­se ar­ves­ta­mi­se ja and­mi­se kor­da. Kui se­ni oli alu­seks töö­ta­ja tö­öaas­ta, mis ena­mas­ti ei lan­ge kok­ku ka­lend­riaas­ta­ga, siis tu­le­vi­kus an­tak­se puh­kust just ka­lend­riaas­ta eest. Põhi­puh­kus on en­di­selt 28 päe­va, kuid ko­hus­tus­lik ta­saar­ves­tus nüsib vä­hem või roh­kem pal­ju­de töö­ta­ja­te puh­kust. Uue TLS-iga et­te näh­tud ta­saar­ves­tus tu­leb te­ha sea­du­se jõus­tu­mi­se­le järg­ne­va aas­ta jook­sul ehk siis prae­gu­se sei­su­ga 2010. aas­tal.

„Nii see on, et töö­ta­jad, kes on oma 2010. aas­tas­se jooks­va puh­ku­se 2009. aas­ta jook­sul ära ka­su­ta­nud, peak­sid ta­saar­ves­tu­se ko­ha­selt saa­ma järg­mi­sel aas­tal puh­kust võrde­li­selt vä­hem,” kin­ni­tas ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du õigus­sek­retär Tiia E. Tam­me­leht.
Näi­teks on ini­me­se tö­öaas­ta 19.05.2009–18.05.2010. Ta puh­kab na­gu ta­va­li­selt juu­lis 28 ka­lend­rip­äe­va. See­ga on ta 2010. aas­ta puh­ku­sest ära ka­su­ta­nud viie kuu eest saa­da­vad 11,5 puh­ku­sep­äe­va (iga töö­ta­tud kuu an­nab 2,3 puh­ku­sep­äe­va: 5 x 2,3 = 11,5 päe­va).
Et töö­ta­ja po­le 2009. aas­ta juu­li sei­su­ga 2010. aas­ta puh­kust veel väl­ja tee­ni­nud, tu­leb need 11,5 päe­va järg­mi­se aas­ta puh­ku­sest ma­ha ar­vu­ta­da: 28 – 11,5 = 16,5 ehk 17 päe­va. Nii on­gi tö­öand­jal õigus töö­ta­ja­le 2010. aas­ta puh­kust an­da vaid 17 päe­va. Mi­da lä­he­mal on tö­ö-aas­ta al­gus ka­lend­riaas­ta al­gu­se­le, se­da vä­hem töö­ta­ja kao­tab.

Veab neil, kel­lel on ta­ga­tas­kus väl­jatöö­ta­tud, kuid ka­su­ta­ma­ta puh­ku­sep­äe­vi. Ta­saar­ves­tu­se kor­ral on nen­de puh­kus sel­le võrra pi­kem.

Kokkuleppest sõltub kõik

„Sel­le loo­gi­ka ko­ha­selt ei jää töö­ta­ja te­ge­li­kult oma väl­ja­tee­ni­tud puh­ku­sest il­ma – ta sai sel­le kät­te tä­na­vu juu­lis, kuid tal­le ei an­ta puh­kust enam et­te,” ütles Tam­me­leht.
Kui tö­öand­ja teeks 2010. aas­tal ta­saar­ves­tu­se ära üks­nes for­maal­selt, raa­ma­tu­pi­da­mi­ses ja an­naks siis­ki ka 2010. aas­ta puh­ku­se täies ula­tu­ses, saaks töö­ta­ja ülal­too­dud näi­te pu­hul 11 ka­lend­rip­äe­va avan­si­list puh­kust, need päe­vad on oma­kor­da „lae­na­tu­d” 2011. aas­ta puh­ku­sest, täp­sus­tas õigus­sek­retär.
„Õi­gus­ta­tult võib üles ker­ki­da küsi­mus, kui­das on üld­se võima­lik puh­kust mit­te et­te an­da, kui ka ka­lend­riaas­tal väl­ja tee­ni­tud puh­kus an­tak­se töö­ta­ja­le jooks­va aas­ta kes­tel,” vii­tas Tam­me­leht vas­tuo­lu­le.

Töö­ta­jaid tu­leb ta­saar­ves­tu­sest tea­vi­ta­da hil­je­malt siis, kui tö­öand­ja hak­kab koos­ta­ma järg­mi­se aas­ta puh­kus­te aja­ka­va. Sel­leks on eri­ne­valt keh­ti­vast TLS-ist ae­ga ter­velt kolm kuud.
Pro­tes­ti­misõigust et­te­pu­ha­nud töö­ta­jal ei ole, küll aga võib ta loo­ta et­tevõttes väl­ja­ku­ju­ne­nud ta­va­le või in­di­vi­duaal­se­le kok­ku­lep­pe­le tö­öand­ja­ga. Tea­ta­vas­ti on nii, et kui töö­le­ping on sea­du­ses too­dust sood­sam, käi­tu­tak­se sel­le jär­gi.
„Töö­ta­ja­le sood­sa­ma sät­te ko­hal­da­mi­se põhi-mõttest läh­tu­des ei pea tö­öand­ja 2010. aas­tal töö­ta­jaid mii­nu­ses­se kal­du­va ta­saar­ves­tu­se­ga nöö­ki­ma, vaid võib piir­du­da for­maal­se ta­saar­ves­tu­se­ga,” ütles Tam­me­leht.
„Lõpuks on puh­kus­te bi­lanss täh­tis siis, kui töö­su­he lõpe­ta­tak­se.”
Ta li­sas, et uus sea­dus ei mõju­ta kui­da­gi keh­ti­vat tööõigust ega väl­ja­ku­ju­ne­nud ta­va. See tä­hen­dab, et kui poo­led on kok­ku lep­pi­nud, et töö­ta­ja saab igal tö­öaas­tal puh­kust et­te, või on see et­tevõttes üld­le­vi­nud kom­me, peab ta se­da saa­ma ka 2009. aas­tal. Puh­kus­te aja­ka­va tu­li väl­ja pan­na jaa­nua­ris.

Puhkuse saamise ja andmise uus kord

Lisapuhkused kaovad
Uus TLS, § 54–71

•• Põhipuhkus on 28 kalendripäeva (kp);
alaealistel ja töövõimetuspensionäridel 35 kp,
haridustöötajatel kuni 56 kp.

•• Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.

•• Lisapuhkused kaovad (töö maa all, tervist kahjustav jne).

•• Puhkus antakse töötatud kalendriaasta eest kalendriaasta jooksul. Puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega.

•• Puhkuste ajakava tuleb koostada ja töötajatele teatavaks teha I kvartali jooksul, ära tuleb näidata kõik saadaolevad puhkused.

•• Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks).

•• TLS ei reguleeri tasustamata puhkust, selle võtmine-andmine-saamine sõltub kokkuleppest.

Kommentaarid

Marek Sepp,
tööandjate keskliidu jurist

„Uue töölepingu seaduse rakendussätte kohaselt tuleb enne 1. juulit 2009 kasutamata või avansina ärakasutatud puhkus tasaarvestada 2010. aasta jooksul. Loomulikult tuleb iga puhkusega seotud üksikjuhtumit ana-lüüsida eraldi, aga põhimõtteliselt peaks sellise rakendussättega olema võimalik üle minna puhkuse andmise kalendriaasta arvestusele.”

Egle Käärats,
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler

„Tasaarvestus ei tähenda iseenesest seda, et keegi millestki ilma jääks. Puhkust antakse töötatud aja eest. Artiklis toodud näite puhul on töötaja lihtsalt püsivalt ette puhanud. Seega „pügamine”, kui seda nii nimetada, on emotsionaalne, mitte tegelik.”

Virve Joa,
Eesti Energia töösuhete halduse juht

„Seaduses nõutava ümberarvestuse teeme, kuid täpse puhkuse andmise ja võtmise korra paneme paika oma sisekorraeeskirjaga. Töötaja ei kaota väljateenitud puhkusepäevi. Töötajal on õigus oma nn vana puhkuse jääki likvideerida nelja aasta jooksul.”