Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Sulev Oll

Arvestades tööpuuduse kasvutempot Eestis – vähemalt paarsada värsket töötut päevas –, peaks ka kõige vähetasuvam vaba töökoht juba kinni olema. Tegelikult tuleb töökohti juurdegi.

"Ma arvan, et pole liiga optimistlik, kui ütlen, et viimane töökoht ei kao kunagi," räägib tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang. Tema hinnangul jäävad isegi ametlikud vabad töökohad püsima.

"Töö ei lõpe otsa," väidab ta. "Tööd teha tahtjaid leidub ikka ja neile pakutakse ka edaspidi kohti. Selge see, et on tõusud ja langused. Praegu on langus ja vabu kohti on vähe, kuid ei saa öelda, et tööd üldse ei ole."

Hooajatööd annavad endast märku

Viimastel nädalatel on tööturuameti kaudu vahendatavate uute tööpakkumiste arv isegi kasvama hakanud. Osaliselt on see kindlasti tingitud suvistest hooajatöödest, kuid mitte ainult. Kasvanud on ka oskustöölistele pakutavate töökohtade arv.

"Uusi töökohti tekib ju ka juurde," sõnab TTA Hiiumaa osakonna koordinaator Reet Põldveer. Viimast kinnitab ka tööturuameti statistika - ainuüksi aprillis on juba teatatud rohkem kui poolest tuhandest uuest vabast kohast, mis aga võrreldes märtsi lõpu seisuga registreeritud 55 000 töötuga on siiski kaduvväike suurus.

Sobivat ei leidu ka mitmesaja hulgas

Lisaks on Eestis vabu töökohti, kuhu tööandjad otsivad töötajat ilma pakkumisi otseselt välja reklaamimata. See on tingitud kandideerijate rohkusest, mille tõttu tööandjad ei jõua kõiki CVsid läbi lugeda ega küsimustele vastata. Seetõttu proovivad paljud väiksemad ettevõtted tööjõudu leida tutvuste kaudu või seniste töötajate soovituse alusel.

Järvamaal aprilli keskel uusi töökohti küll ei olnud, aga viis kohta olid oodanud täitmist vähemalt kolm kuud. "Kuigi igale pakutavale kohale on meil 318 tööotsijat, ei leidu nende hulgas sobivaid. Kokku ei lange asukoht, töötasu, oskused või lihtsalt soovid," tõdeb Eha Tasang.

Hiiumaal pakub ajakirjanduse kaudu tööd OÜ MaineGrupp, kus vajatakse kokka, kokaabi, restoraniteenindajaid, baarmeneid, administraatoreid, toateenindajaid ja massööre.

Kohvik Rannapaargu vajab koristajat, Hiiu Leht ajakirjanikku. "Vähevõitu neid pakkumisi küll on, aga kõik ei kuuluta ju ka lehes," nendib Reet Põldveer.

Vähemalt tööturuameti koduleheküljel www.tta.ee pakutavate töökohtade puhul pole põhjust ka palga pärast nina
kirtsutada.

Torulukksepa-keevitaja tasuks pakutakse 10 000, elektrikule-automaatikule ning emisetalitajale-seemendustehnikule 12 000, teenindajale-kullerile isegi 15 000 krooni. Tõsi, paljude pakkumiste juures asendab konkreetset palganumbrit sõna "kokkuleppel".

Mitmes kohas ei nõuta kandideerijalt ka liigset kooliskäimist: sadulsepaks või India köögi kokaks pääseb kas või algharidusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Valitsus jättis kinnitamata töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta töötuskindlustusmaks kolme protsendini.

«Valitsus arutas töötukassa nõukogu ettepanekut tõsta töötuskindlustusmakse määra selle aasta 1. juunist ja leidis, et otsuse langetamine eeldab kokkulepet töötukassa edasiste kohustuste osas,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. «Seoses sellega ootab valitsus ametiühingute ja tööandjate vahelist tervikkokkulepet töötuskindlustusmakse määrade ja hüvitiste osas järgmiseks neljapäevaks.»

Valitsuse pressikonverentsil esinenud sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei tähenda otsus siiski, et maks tõuseks üle kolme protsendi, vaid pigem tõdemust, et praegune lahendus oli poolik.

«Ei langetanud põhjusel, kuna valitsus nägi väga selgelt, et 3 protsendile töötuskindlustusmakse tõstmine ei lahenda töötukassa võimalikke kõiki makseraskusi,» rääkis ta.

Pevkuri sõnul loodab valitsus väga, et nädalaga jõuavad tööturu osapooled ehk tööandjad ja ametiühingud omavahel kokkuleppele, kuidas tagatakse töötukassa jätkusuutlikkus.

Täpselt üks päev vähem kui aasta tagasi leppisid valitsus, tööandjad ja ametiühingud kokku selles, et töötukassa vahendid tulevad tööandjatelt ja töötajatelt ning riigieelarvelisi vahendeid sinna ei panda. «Sellest tulenevalt peavad tööandjad ja ametiühingud ka väga selgelt pakkuma välja need lahendused, mis saaksid olla seaduste muudatuste tasandil valitsuse poolt parlamendile saadetud,» lisas minister.

Ametiühingud ja tööandjate keskliit leppisid kokku eelmisel nädalal maksutõusus, kuid lahtiseks jäi hüvitiste kärpimine, sest arvutuste järgi töötuskindlustusmaksust ei piisa kõikide uue töölepinguseaduses lubatud hüvede väljamaksmiseks.

Varem oli teada, et pooled üritavad kokkulepet sõlmida järgmise kuu algul.
Kõige suurema löögi all on lubadus hakata maksma hüvitist omal soovil töölt lahkunuile.

Pevkur on varem öelnud, et ametiühinguliidrid on nõus kaaluma selle hüvitise edasilükkamist kuni 2013. aastani. 1. juulist peaks omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud hakkama saama hüvitist 40 protsenti keskmisest palgast. Seda lubadust on tööandjate esindajad ka kõige teravamalt kritiseerinud.

Pevkur rääkis, et pakkus pooltele kompromissina, et hüvitiste suurused oleks 1. juulist pisut väiksemad ja tööandjad vastutasuks oleks nõus maksma omalt poolt rohkem koondamishüvitisi. Uus seadus nimelt ütleb, et tööandja maksab omast taskust ainult ühe kuu koondamisraha, ülejäänu tuleb töötukassast.

Hüvitise määrad tõusevad samuti 50-lt 70-le esimesel 100 päeval. Ja sealt edasi 40-lt 50-le protsendile keskmisest töötasust. Kokkulepet selle kohta ei tulnud.

Andrus Karnau
Alo Raun

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Töö­le­pin­gu­sea­dus jõuab sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi nõudel pea­gi taas rii­gi­ko­gu et­te ja kui­gi po­lii­ti­kud lu­ba­vad, et si­su­li­si muu­da­tu­si ei teh­ta, on nen­de te­ge­mi­se võima­lus igal ju­hul ole­mas.

Rii­gi­ko­gu õigus­ko­mis­jo­ni esi­me­he Ken-Mar­ti Va­he­ri sõnul kaas­neb sea­du­se­muu­da­tu­se­ga oht, et sea­dust asu­tak­se li­saks õigus­sel­gu­se saa­vu­ta­mi­se­le muut­ma ka si­su­li­selt. „Mi­na näen küll se­da oh­tu, et mõned hak­ka­vad vas­tu­tus­tun­de­tult uut töö­le­pin­gu­sea­dust en­da hu­vi­des pöö­ra­ma,” ütles Va­her.

Ju­ba pi­ke­mat ae­ga on näi­teks tö­öand­jad nõud­nud uue sea­du­se jõus­tu­mi­sel toi­mi­ma hak­ka­va töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se lii­ki­de ja mää­ra­de üle­vaa­ta­mist. Muu hul­gas ei ole tö­öand­jad ku­na­gi ra­hul ol­nud as­jao­lu­ga, et uue sea­du­se alu­sel peak­sid hüvi­tist saa­ma ka va­ba­taht­li­kult töölt lah­ku­vad ini­me­sed.

On sel­ge, et si­su­li­sed muu­da­tu­sed ei saa tek­ki­da ku­sa­gilt tühju­sest, vaid eel­da­vad tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te kok­ku­lep­peid. Ühtae­gu võib nen­de te­ge­mi­se va­ja­dus ala­tes eil­sest ol­la tun­ta­vam: Ees­ti Pan­ga ma­jan­dusp­rog­noos lu­bab kõige hal­ve­mal ju­hul ko­gu­ni 15 prot­sen­di süga­vust ma­jan­dus­lan­gust.

Sot­siaal­de­mok­raa­ti­de rii­gi­ko­gu frakt­sioo­ni esi­mees Ei­ki Nes­tor­gi nen­tis, et pi­si­ke­sed muu­da­tu­sed on se­ni veel jõus­tu­ma­ta töö­le­pin­gu­sea­du­ses võima­li­kud, aga sel­leks pea­vad tö­öand­jad ja töövõtjad suut­ma oma­va­hel ja ka sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga kok­ku lep­pi­da.

„Töö­le­pin­gu­sea­du­se vi­ga­de pa­ran­dus on väl­ti­ma­tu, aga kui kee­gi loo­dab sa­la­mi­si asu­da ka si­su­li­si muu­da­tu­si te­ge­ma, siis see kat­se ebaõnnes­tub,” kin­ni­tas ta siis­ki.

Tei­sip­äe­va õhtul tea­tas EPL On­li­ne, et sot­siaal­mi­nis­tee­rium saa­dab lä­hia­jal rii­gi­kok­ku uue töö­le­pin­gu­sea­du­se muu­da­tu­sed, sest prae­gu­ses­se al­les jõus­tu­ma­ta sea­dus­se on sat­tu­nud sät­teid, mis po­le kooskõlas sea­du­se esialg­se mõtte­ga.

Näi­teks soo­vib mi­nis­tee­rium muu­ta puh­ku­se nõudeõigu­se ae­gu­mist puu­du­ta­vaid sät­teid.

Öötöö pin­nuks sil­mas

Mi­tu et­tevõtjat aval­das ei­le Ees­ti Päe­va­le­he­le loo­tust, et kui sot­siaal­mi­nis­tee­rium siis­ki asub 1. juu­list jõus­tu­vat sea­dust muut­ma, siis ehk jõuab rii­gi­ko­gu ka si­su­lis­te muu­da­tus­te­ni. Näi­teks too­di mit­mel pu­hul öötöö­pii­ran­guid puu­du­ta­vad sät­ted. Ni­melt kee­lab 1. juu­list jõus­tuv uus töö­le­pin­gu­sea­dus öö­si­ti kauem kui ka­hek­sa tun­di töö­ta­mi­se. Eran­diks on me­dit­sii­nitöö­ta­jad.

Kun­da sa­da­mas haa­va­puit­mas­si toot­va AS-i Es­to­nian Cell per­so­na­li- ja ohu­tus­ju­hi Pi­ret Kal­ju­la sõnul te­ki­taks uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­ne nen­de et­tevõtte­le öötöö­pii­ran­gu tõttu mär­ga­ta­vat ra­ha­list ku­lu. See­ga ta­hak­sid et­tevõtjad, et riik teeks nei­le öötööjõu ka­su­ta­mi­seks möön­du­si.

Kui prae­gu käi­vad Es­to­nian Cel­li toot­mi­se­ga seo­tud töö­ta­jad kuus tööl 12–14 va­he­tust, siis öötöö­pii­ran­gu ra­ken­da­mi­se kor­ral tu­leks neil kuus te­ha 20–22 va­he­tust. „Ku­na suur osa töö­ta­ja­test käib töö­le 20–30 ki­lo­meet­ri kau­gu­selt, siis muu­tuks nei­le töölk­äi­mi­ne olu­li­selt ku­lu­ka­maks,” sel­gi­tas Kal­ju­la.

Tõen­äo­li­selt teeb riik kat­ke­ma­tu toot­mi­se põhimõttel töö­ta­va­te­le et­tevõte­te­le siis­ki öötöö­pii­ran­gu­tes eran­di. Kal­ju­la­le tea­dao­le­valt peak­sid ame­tiühin­gud, tö­öand­jad ja rii­gi esin­da­jad lä­hia­jal kok­ku­lep­pe­le jõud­ma. Eran­dit loo­dab ka Len­nu­liik­lus­tee­nin­du­se AS, mil­le ju­ris­ti Mal­le Ku­ke sõnul po­le 1. juu­list võima­lik, et len­nu­ju­hid saa­bu­vad töö­le õhtul ja lah­ku­vad hom­mi­kul. „Uue sea­du­se jõus­tu­des tu­leb ini­mes­tel ke­set ööd üles tõus­ta ja töö­le tul­la,” sel­gi­tas Kukk.

Tö­öand­jad soo­vik­sid sea­dust muu­ta

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi ase­kants­le­ri Eg­le Kää­rat­si sõnul on siia­ni si­su­li­si pa­ran­du­si nõud­nud vaid tö­öand­jad, ame­tiühin­gud on sea­du­se­ga ilm­selt roh­kem ra­hul.

Üks tö­öand­ja­te pea­mi­si soo­ve on­gi seo­tud ülal­kir­jel­da­tud öötöö­pii­ran­gu kao­ta­mi­se­ga. „Ku­na ame­tiühin­gud po­le öötöö­pii­ran­guid val­mis üle vaa­ta­ma, siis jää­vad need muu­da­tu­sed väl­ja,” sel­gi­tas ta.

Li­saks soo­vi­vad tö­öand­jad muu­ta tö­öa­jaar­ves­tu­se põhimõtteid, mis võimal­dak­sid tö­öand­jal sun­di­da töö­ta­jat toot­mis­ma­hust või hooa­ja­li­su­sest tu­le­ne­vaid üle­tun­de te­ge­ma.Tö­öand­jad on se­ni rää­ki­nud ka soo­vist vä­hen­da­da tea­tud töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis­te väl­ja­mak­semää­ra, kuid amet­li­kult po­le neid et­te­pa­ne­kuid mi­nis­tee­riu­mi­le esi­ta­tud.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 april 2009

• Palgaseadus
• Äripäev

Anne Oja

Paljud laenuvõtjad ei tea, et neil tuleb oma pangale aru anda palga alandamisest, mis halvemal juhul võib kaasa tuua laenuintressi tõusu.

Palkade kollektiivne kärpimine ja inimeste koondamine on viimase aja trend.

Kõik Äripäeva küsitletud Eesti suuremad pangad kinnitasid, et neil on kohusetundlikke kliente, kes palga vähendamisest või koondamisest ise teatama tulevad, kuid kutsusid neid inimesi, kes seda veel teinud pole, julgust kokku võtma ja kiiresti laenuhalduri jutule tulema.

Väike muutus ei mõjuta

Vähenenud palga võib enda teada jätta vaid juhul, kui see pere eelarvet oluliselt ei mõjuta.

Milline on oluline mõju, pangad ei täpsustanud, kuid laenu andes juhinduti sellest, et laenumaksed ei ületaks kaht kolmandikku pere sissetulekust.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4294/uud_uudidx_429410.html
(originaalartikli viitelt).