Erik Rand
Selgunud on mitmeid tõlgendusi, mis pole kooskõlas seaduse esialgse mõttega.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats nentis, et uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel on selles mõned täpsustused tehtud ja see tähendab, et enne kehtima hakkamist peab seadusele uuesti heakskiidu andma ka riigikogu.
Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäänud ajaperioodil on selgunud mitmed tõlgendused, mis ei ole kooskõlas seaduse esialgse mõttega, ja õigusselguse huvides oleme nendega ka töötanud, ütles Käärats. Samuti on seaduse tulevased rakendajad toonud esile ühese arusaamise kindlustamiseks täpsustamist vajavaid sätteid, jätkas ta.
Käärats ütles, et üks täpsustusi on seotud näiteks puhkuse nõudeõiguse aegumisega ette valmistatava muudatuse kohaselt muutuks enne uue töölepinguseaduse jõustumist välja töötatud puhkuse aegumise reeglid töötajale sõbralikumaks ja puhkusenõue aeguks nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.
Puhkuse nõudeõiguse aegumise muudatuse suhtes on sotsiaalministeeriumil soov saada see menetletud ja vastu võetud käesoleva aasta esimeseks juuliks, et seadus jõustuks juba muudetud kujul.
Sisulisi muudatusi seadusesse ei ole praegu kokku lepitud, kinnitas Käärats.
Ta lisas, et esmaspäevasel töötukassa nõukogu koosolekul ei lepitud kokku uue töölepinguseaduse teksti muudatustes, vaid ainult töötuskindlustusmakse määra tõstmises.
Vajalik kokkulepe
Töötukassa jätkusuutlikkuse kontekstis on oluline, et sotsiaalpartnerid jõuaksid vajalike muudatuste suhtes kokkuleppele, mis arvestab mõlema poole huvisid, aga ka praegust tööturu olukorda, ütles Käärats.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pole mõtet uue töölepinguseaduse kehtestamisega viivitada, sest see võiks kaasa tuua firmade pankrotilaine. Uue töölepinguseaduse vastuvõtmist edasi lükata on hilja ja sellel pole ka väga mõtet, rääkis Kriis.
