Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

30-mi­nu­ti­li­se­le söö­gi­pau­si­le tu­leb töö­ta­ja lu­ba­da siis, kui tö­öaeg on pi­kem kui kuus tun­di.

„Kas oled mär­ga­nud üht muu­da­tust töö­le­pin­gu­sea­du­ses, mis seos­tub tööp­äe­va ­si­ses­te va­he-ae­ga­de­ga?” küsib per­so­na­li­juht Kris­ti Mi­ki­ver oma Ex­pert2Ex­pert tee­mab­lo­gis www.per­so­na­li­juh­ti­mi­ne.ee. „Ni­melt ei lä­he enam tööp­äe­va­si­se­sed va­hea­jad tö­öa­ja hul­ka. Va­ra­se­malt läk­sid n-ö koh­vi- ja suit­su­pau­sid tö­öa­ja hul­ka ning lõuna­paus mit­te, kuid enam se­da eri­sust ei ole. See­ga on põhimõtte­li­selt võima­lik vas­ta­va­te pau­si­de võrra tö­öae­ga pi­ken­da­da.”

Oleks hu­vi­tav tea­da, kui pal­jud asu­tu­sed ja et­tevõtted se­da võima­lust ka ka­su­ta­vad, kut­sub ta üles tea­da and­ma.

Ka va­nas töö­le­pin­gu­sea­du­ses polnud tegelikult kir­jas, et tö­öand­ja peaks and­ma koh­vi-, suit­su- või tua­le­ti­pau­se, ütleb enda-ni­me­li­se õigu­sa­bi ju­ha­ta­ja He­li Raid­ve. „Ja ku­na pol­nud kir­jas, et neid peaks and­ma, siis loo­mu­li­kult ei ol­nud kir­jas ka see, et neid peaks tö­öa­ja hul­ka ar­ves­ta­ma,” võrd­leb ta kaht töö­le­pin­gu­sea­dust (TLS). „Tä­na­seks keh­ti­vu­se kao­ta­nud töö- ja puh­kea­ja sea­du­se pa­rag­rah­vis 19 oli kir­jas ai­nult see, et tö­öand­ja võib an­da li­saks nn lõuna­va­hea­ja­le muid va­heae­gu, mis ar­va­tak­se tö­öa­ja hul­ka.”

Paanikaks pole põhjust

Uue TLS-i pa­rag­rah­vi 47 teisest lõikest tu­leb töö­ta­ja õigus saa­da pi­ke­ma kui kuue­tun­ni­se töö­ta­mi­se koh­ta vä­he­malt 30 mi­nu­tit va­heae­ga. Se­da va­heae­ga – va­nas mõttes lõuna­pau­si – ei ar­vestada reeg­li­na tö­öa­ja hul­ka, sel­gi­tab He­li Raid­ve. Kui aga tööise­loom on sel­li­ne, et töö­ta­ja­le ei ole võima­lik se­da va­heae­ga kui­da­gi an­da, siis peab tö­ö-and­ja hoo­lit­se­ma sel­le eest, et tub­li tö­öi­ni­me­ne saaks töö­ko­hal ja tö­öa­jast pu­ha­ta ning süüa. Na­gu öel­dud, lä­heks nn püsti­ja­lalõuna või kon­to­ri­laua ta­ga ei­ne­sta­mi­ne siis tö­öa­ja hul­ka.

„Uus sea­dus on üles ehi­ta­tud va­nast eri­ne­valt. Kõike se­da, mi­da võib te­ha, ei ole sea­du­ses­se kir­ja pan­dud, ku­na on ele­men­taar­ne, et kõik, mis po­le kee­la­tud, on lu­ba­tud,” sel­gi­tab Raid­ve. „See­ga loo­mu­li­kult võib tööand­ja ka prae­gu an­da töö-päe­va­si­se­seid va­heae­gu koh­vi­ta­mi­seks, suit­se­ta­mi­seks jms, mis ar­va­tak­se tö­öa­ja hul­ka.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei muut­nud keh­te­tuks töö­ter­vis­hoiu- ja tö­öo­hu­tu­se sea­dust, mil­le kol­mas pa­rag­rahv ütleb muu­ hul­gas nii: „Suu­re füüsi­li­se või vaim­se töö­koor­mu­se, pi­ka-a­ja­li­ses sun­da­sen­dis töö­ta­mi­se või mo­no­toon­se töö pu­hul peab tö­öand­ja võimal­da­ma tööp­äe­va või töö­va­he­tu­se jook­sul töö­ta­ja­le tö­öa­ja hul­ka ar­va­ta­vad va­hea­jad.” Ikka on õigus saa­da sil­ma­de puh­ka­mi­seks pau­se neil, kes ku­va­ri­ga töö­ta­vad, juhul kui pole võima­lik va­hel­du­seks täi­ta teist­su­gu­seid tööüle­san­deid, mis teraseid silmi ei eelda.

Tasub teada

Kehtivuse on kaotanud kuus seadust
Uue TLS-i jõustumisega muutus kehtetuks:

•• EV töölepinguseadus
•• palgaseadus
•• töö- ja puhkeaja seadus
•• puhkuseseadus
•• Eesti NSV töökoodeks
•• töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse töösuhet puudutavad sätted.

Allikas: tööinspektsioon
Vaata: www.ti.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Kui tööandja ei teavita koondamisest Töötukassat, võib töötaja jääda osaliselt ilma seaduses ettenähtud hüvitisest. Samuti võib see vähendada Töötukassa andmeid koondatute arvu kohta. Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul ei saa välistada, et probleem on ulatuslik ja seetõttu kannatavad sajad, kui mitte tuhanded koondatud.

Nimelt ei pruugi paljud tööandjad täita neile töötuskindlustuse seadusesse lisatud kohustust taotleda töötukassast osa koondamishüvitisest koondatule, kes on sama tööandja juures töötanud enam kui viis aastat. Teatavasti muutis uue töölepingu seaduse jõustumine 1. juulist ka koondamishüvitiste maksmise korda.

“Ametiühinguliikmed on meilt korduvalt küsinud, kuidas nüüd koondamishüvitist makstak­se”, ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. “Ilmselt on palju tööandjaid, keda huvitab vaid nende makstava hüvitise vähendamine ühe kuu töötasuni ning kellele ei lähe korda, et staažikad töötajad peavad saama lisaks veel ühe või kahe kuu töötasu töötukassast, kellele vajalikud andmed saab esitada ainult tööandja”.

Töötukassa andmetel oli juulis ja augustis mitusada juhtumit, kus tööandjad ei taotlenud õigeaegselt ja korrektselt koondamishüvitiste väljamaksmist. Samas ei pruugi väga paljud tööandjad olla kursis muudatustega töötuskindlustuses, sh kohustusega esitada töötukassale avaldus ja nõutud dokumendid koondamishüvitise taotlemiseks.

“EAKL alustas ametiühinguliikmete teavitamist koondamisi puudutavatest uuendustest juba kevadel ning see jätkub pidevalt,” märkis ametiühingujuht. “Kui aga töötaja ei tea, kui suurele hüvitisele tal õigus on, vaevalt oskab ta tööandjalt küsida, kas too on töötukassast koondamishüvitist üldse taotlenud”.

Alates 1. juulist maksab tööandja igale koondatud töötajale hüvitisena tema ühe kuu keskmise töötasu. Viis kuni kümme aastat ettevõttes töötanud töötajale maksab töötukassa veel ühe kuu keskmise töötasu, enam kui 10 aastat töötanule aga kahe kuu keskmise töötasu.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 64 12 800

Üksikasjad

Avaldatud: 08 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Lähen sügisel lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Kas mul kehtib sama tööleping, mille sõlmisin enne lapsega koju jäämist või on vaja sõlmida uus? Küsin ka, et kas mul on õigus keelduda valvetest (töötan meditsiiniasutuses kaheksa tundi päevas), kui mul on alla kolme-aastane laps. Töökorralduslikult on valves olemine vajalik.

Küsi­ja peab oma val­vea­ja pu­hul ilm­selt sil­mas tö­öae­ga, ta on siis tööl ja täi­dab tö­öand­ja kor­ral­du­si. Val­veaeg õigus­li­kus mõttes ei kuu­lu tö­öa­ja hul­ka, töö­le­pin­gu­sea­du­se (TLS) § 48 ko­ha­selt on see aeg, mil töö­ta­ja on tö­öand­ja­le kät­te­saa­dav tööüle­san­ne­te täit­mi­seks väl­jas­pool tö­öae­ga. Val­vea­ja ra­ken­da­mi­seks peab ole­ma sel­le­ko­ha­ne kok­ku­le­pe tö­öand­ja ja töö­ta­ja va­hel, sel­le eest tu­leb töö­ta­ja­le maks­ta ta­su, mis ei to­hi ol­la väik­sem kui kümnen­dik kok­ku­le­pi­tud töö­ta­sust. Kui töö­ta­ja kut­su­tak­se val­vea­jal töö­le, al­gab tö­öaeg. Val­veaeg ei ole ka mit­te puh­keaeg, töö­ta­ja­le peab igal ju­hul li­saks töö- ja val­vea­ja­le jää­ma igap­äe­va­ne ja iganä­da­la­ne puh­keaeg.

Igap­äe­vast puh­keae­ga peab 24-tun­ni­se aja­va­he­mi­ku jook­sul ole­ma üld­ju­hul vä­he­malt 11 tun­di jär­jest, kuid se­da pii­ran­gut ei ko­hal­da­ta ter­vis­hoiu- ja hoo­le­kan­detöö­ta­ja­te­le. Siis­ki ei to­hi ka vii­ma­ti ni­me­ta­tui­le keh­tes­ta­da sel­list tö­öae­ga, mis kah­jus­taks töö­ta­ja ter­vist ja ohu­tust. Iganä­da­last puh­keae­ga peab ole­ma vä­he­malt 48, sum­mee­ri­tud tö­öa­ja ar­ves­tu­se kor­ral vä­he­malt 36 tun­di jär­jest. Al­la 3-aas­ta­se lap­se kas­va­ta­mi­ne töö- ja puh­kea­ja ka­su­ta­mi­sel ee­li­seid ei an­na.

Ra­se­da­te­le ja rin­na­ga toit­va­te­le ema­de­le peab tö­öand­ja töö­ter­vis­hoiu ja tö­öo­hu­tu­se sea­du­se alu­sel loo­ma so­bi­vad töö­tin­gi­mu­sed.

Tö­öand­jal ei ole õigust ühe­pool­selt töö­le­pin­gut muu­ta ega se­da lap­se­hool­dus­puh­ku­se ajal üles öel­da, see­ga keh­tib pä­rast lap­se­puh­ku­se lõppu se­ni­ne töö­le­ping muut­ma­tul ku­jul eda­si. Uue le­pin­gu sõlmi­mi­seks ei ole põhjust.

•• Tööandja tahab sõlmida töötajaga kokkuleppe osalise ajaga töötamiseks kuni aasta lõpuni. Tahan teada, mida peab silmas pidama, enne kui sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutada. Mida võib see tulevikus kaasa tuua?

Kui töö­ta­ja on and­nud all­kir­ja töö­le­pin­gus (st nõuso­le­ku) osa­li­se tö­öa­ja­ga töö­ta­mi­seks, toob see kaa­sa eelkõige töö­ta­su ja sel­le­ga ka kesk­mi­se töö­ta­su vä­he­ne­mi­se. Vii­ma­ne oma­kor­da mõju­tab puh­ku­se­ta­su, hai­gus- jm hüvi­tis­te suu­rust.

Töö­le­pin­gus võib muu­da­tu­se tö­öa­jas te­ha nii täh­ta­ja­li­selt kui ka ala­li­selt. Tö­öand­ja peab aga ar­ves­ta­ma sel­le­ga, et üle kok­ku­le­pi­tud tö­öa­ja, sh üle osa­li­se tö­öa­ja töö­ta­mi­ne on üle­tun­nitöö ja see kuu­lub hüvi­ta­mi­se­le va­ba aja või ra­ha­ga.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ei usu, et koondamishüvitistest ilmajäämine oleks massiline.

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) teatas täna, et paljud tööandjad ei pruugi täita neile töötuskindlustuse seadusesse lisatud kohustust taotleda töötukassast osa koondamishüvitisest koondatule, kes on sama tööandja juures töötanud enam kui viis aastat, vahendasid Kuku raadio uudised.

Kui tööandja ei teavita koondamisest töötukassat, võib töötaja jääda osaliselt ilma seaduses ettenähtud hüvitisest. EAKLi hinnangul võivad selle tõttu kannatada tuhanded koondatud.

Erik Aas ütles KUKU raadiole antud intervjuus, et ei näe olukorda nii mustades värvides. Et hüvitis võib olla saamata tuhandetel inimestel, on tema sõnul oletus. Aas selgitas, et tööandja peab töötukassale vastava avalduse esitama 5 päeva jooksul töösuhte lõpetamisest.

Töötukassa juhatuse liige märkis, et kolmandik avaldustest on sellised, kus tähtaeg on mööda lastud. Siis tuleb tööandjal esitada töötukassale ennistamise avaldus, misjärel seda hinnatakse ja Aasa sõnul üldiselt hüvitise mitte määramise otsuseid, tulenevalt tähtaja möödumisest, pole olnud.

Aas soovitas koondatul, kel koondamisrahadega probleeme, esmalt vestelda tööandjaga, tuletada meelde, et tuleb esitada avaldus. Tööandjale on tema sõnul avalduse esitamine läbi e-töötukassa väga mugavaks tehtud. Kui tööandja ei esita avaldust ka pärast seda, kui töötaja temaga ühendust võtnud, siis tuleb kaaluda kohtu kaudu asja ajamist. Selleks on Aasa sõnul juba vajalik kvalifitseeritud õigusabi.

Toimetas: Raul Sulbi