Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Lugeja Sven Tölp kurtis toimetusele, et praegu kehtivate maksuseaduste järgi võtab riik suvel alates pere teisest lapsest laste teenitud raha hiljem tuludeklaratsiooniga vanemate taskust tagasi ja palus selgitust. Tegelikult see siiski nii ei ole.

«Paljulapseliste perede laste suvel töötamine on tegelikult perekonna jaoks kahjumlik. See muserdab ka lapsi, kuna rõõm nende omateenitud rahast tuhmub, kui lapsevanemad aasta lõpus tuludeklaratsiooni asuvad täitma. Ainsana saab teenitud rahast rõõmu tunda vaid pere vanim laps. Tekib absurdne olukord, kus lastel pole tööl käia kasulik,» kirjutas Tölp.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi vaidles sellele vastu: «Iga inimene maksab teenitud tulult tulumaksu, võttes arvesse talle antud maksuvabastused. Suvel töötavale noorele palka makstes saab tööandja arvestada maksuvaba tuluga ja tulumaksu tuleb hakata maksma alles töötasult, mis ületab 144 eurot kuus. Kui noor saab palka kuni 144 eurot, siis tulumaksu tasuda ei tule.»

Lastevanematele, kellel on kaks ja enam last, on seadusandja näinud ette täiendava maksusoodustuse ehk õiguse kasutada oma lõpliku maksukohustuse arvutamisel teatud tingimustel ka lapse maksuvaba tulu osa. Seega, kui laps ei ole aasta jooksul töötasu saanud, saab vanem kasutada tema maksuvaba tulu täies ulatuses ise.

Kui aga laps on oma maksuvaba tulu ise kasutanud (töötasu makstes on maksuvaba tulu arvesse võetud), siis vanem seda teist korda enam kasutada ei saa. Samas, kui laps ei ole ära kasutanud kogu oma maksuvaba tulu, saab vanem arvesse võtta niiöelda lapsest ülejäänud osa. See tähendab, et topelt maksuvabastust kellelegi ei anta, lapse kohta on üks maksuvaba tulu ja seda saab kasutada kas laps ise, lapse asemel tema vanem või mõlemad kahepeale kokku.

Tähele tasub panna, et selline soodustus on ettenähtud ainult mitme lapsega vanemale. Kui vanemal on vaid üks laps, siis arvutatakse mõlema maksukohustus eraldiseisvalt ja lapse kasutamata jäänud maksuvabastust ei saa tema vanem arvesse võtta.

Ka Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi kinnitas, et igale inimesele on ette nähtud aastas 1728 eurot maksuvaba tulu ja kahe või enama lapse vanemal on õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest kuni tema 18aastaseks saamiseni. Kui laps on tööl käinud ja oma tulud deklareerinud, on ta selle täiendava maksusoodustuse juba ise ära kasutanud ja vanem ei saa seda enam kasutada.

Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, saab ta kogu makstud tulumaksu tagasi.

«Nii toob suvine tööots väikese lisaraha ka varakevadel. Deklaratsiooni peab esitama noor ise ning vanemad lapse tulusid deklareerida ei saa. Vanem peab lapse teenitud raha aga oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas ära näitama ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu. Lapse teenitu võrra on vanema kasutada olev lapsega seotud maksusoodustus väiksem,» selgitas Sägi.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse juristipoolse kommentaariga. Sel korral on teemaks proovipäevad ning nende tasustamine.

Küsimus

Kas tööandjatel on õigus enne tööle võtmist nõuda proovipäevade tegemist ja nende päevade eest tasu mitte maksta?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee

Eestis kehtivate seaduste järgi võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu. Antud isik võib proovipäeval olla ainult ühe päeva. Töötukassa annab tööproovile minnes kaasa proovipäeval osalemise lehe ning muid proovipäevi ette nähtud ei ole.

Kõik ülejäänud tööle lubatud, kuid lepinguta isikud, on töölepingu seaduse järgi vaadeldavad kui töölepingu alusel ametis olevad töötajad.

Töötaja sobivuse hindamiseks on töölepingu seaduse järgi ette nähtud katseaeg esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav antud töö tegemisel.

Kui tööandja jätab töötasu maksmata, tuleb esiteks pöörduda nõudega tööandja poole (soovitavalt kirjalikult). Kui töövaidlust pole kokkuleppe teel võimalik lahendada, võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse. Individuaalse töövaidluse lahendamiseks saab pöörduda töötaja töökohajärgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse. Nõue peab olema väljendatud selgelt ja ühemõtteliselt, rahalise nõude puhul tuleb märkida nõude summa. Avaldusele tuleb lisada ka dokumendid, millega nõuet põhjendatakse.

Üldine nõude aegumise tähtaeg on neli kuud, saamata töötasu nõudel kolm aastat.

Toimetas: Eger Ninn, ajakirjanik

Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Minu iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva. Kas ma võin võtta puhkust viie päevaste vahemike kaupa?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Töölepingu seadus § 54 kehtestab töötajale puhkuse nõudeõiguse. Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega. Reeglina antakse töötajale puhkust täies ulatuses, põhipuhkust võib osade kaupa kasutada ainult töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Puhkuse osade kaupa kasutamisel tuleb silmas pidada töölepingu seaduses sätestatut, et vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjestikku. Seega vähemalt ühe puhkuseosa pikkus peab olema 14 kalendripäeva. Põhipuhkuse hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi.

Töölepingu seadus annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks, kui seitsmepäevaseks osaks. Seega ei ole töötajal õigust võtta osa põhipuhkust seitsmepäevastest osadest lühemate vahemike kaupa, kui tööandja sellega nõus ei ole. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Tööandjal on vaja koondada üks töökoht töömahu vähenemise alusel. Millised dokumendid tööandja peab vormistama? Kas tööandja peab tegema eraldi käskkirja ning kuidas ja millal teavitama töötajat ja Tööinspektsiooni?

Küsimusele vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava: Töölepingu seaduse järgi võib töölepingu üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega. Selleks tuleb esitada avaldus teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega.

Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõpeb ülesütlemisega. Selleks, et lepingu lõppemise avaldus kehtiks, peab see jõudma teise lepingupooleni.

Tahteavaldust loetakse kättesaaduks, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahet väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi, siis loetakse avalduse kättesaamise ajavahemikuks aega, mil see oleks tavalistel asjaoludel teise pooleni pidanud jõudma.

Seega, tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise avaldus esitada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avalduse võib anda kätte näiteks allkirja vastu või elektrooniliselt, sealjuures avaldus ei vaja digitaalset allkirjastamist. Samuti on avaldust võimalik saata tähitud kirjana, säilitades kirja saatmiskviitungi ja avalduse koopia.

Töölepingu ülesütlemise avaldus peab sisaldama lepingupoolte andmeid, tahet töölepingu lõpetamiseks, töösuhte lõpetamise põhjust ning töölepingu viimast kuupäeva. Töölepingu ülesütlemise avaldus on töölepingu lõpetamise juriidiline dokument. Tööinspektsiooni töölepingu lõpetamisest teavitama ei pea. Nende töötajate koondamisest, kelle töösuhe on kestnud viis aastat ja rohkem, peab tööandja teavitama Eesti Töötukassat.