Artiklid

Üksikasjad

Kuigi 2024. aastast kehtima hakkav nõue muudab platvormitöötajate tulud läbipaistvamaks, jääb õhku sotsiaalsete garantiide küsimus.

Selle aasta augustis oma kümnendat tegevusaastat tähistanud kodumaine tehnoloogiahiid Bolt annab Eestis iga kuu regulaarset tööd u 7000–8000 inimesele, kes tegutsevad kas sõidujagaja või toidukullerina. 2016. aastast Eestis tegutsenud soomlaste Wolti kaudu viis restoranitoitu ja muid kaupu eestimaalastele eelmisel kuul kätte 2000 kullerit. Ettevõtte aktiivsete kullerite arv oli mullu aasta peale 4000.

Üksikasjad

Tunnustatud tööõiguse ekspert Heli Raidve juhtis Pärnu Raamatupidamiskonverentsil tähelepanu Euroopa Kohtu otsustele, mis muutsid kasutamata puhkusepäevade aegumise senist praktikat.

Oleme harjunud sellise praktikaga, et kui inimene teenis eelmisel aastal puhkuse välja, pidi ta selle hiljemalt käesoleva aasta lõpuks ära kasutama. Kui ta seda ei teinud, siis puhkus aegub käesoleva aasta 31. detsembri öösel vastu 1 jaanuarit.

Edasi loe: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/19/heli-raidve-kasutamata-puhkusepaevad-ei-aegugi-kui-tooandja-ei-teavita-tootajat

 

Üksikasjad

Lugeja küsib: Minuga juhtus kuu aega tagasi tööõnnetus. Läksin tsehhist lattu uusi kindaid tooma, kukkusin ja olin selle tõttu töövõimetuslehel kaks nädalat. Peale õnnetuse juhtumist ütles tööandja, et ta ei taha seda tööõnnetusena registreerida. Arstile ütlesin, et õnnetus juhtus tööl ja arst pani nii ka haiguslehele kirja. Tööandjalt ma rohkem infot saanud ei ole. Kuidas ma saaksin teada, kas minu kukkumine ikka läks tööõnnetusena kirja?

Vastab Mihhail Solovjov, Tööelu infosüsteemi projektijuht:

Tööandja peab uurima kõiki juhtunud õnnetusi ning uurimise käigus selgitama muuhulgas väljas, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte. Kui õnnetus juhtub siis, kui töötaja läheb tooma omale tööks vajalikke asju, näiteks uusi töökindaid, on tegemist tööõnnetusega.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1091/kas-tootajal-oigus-temaga-juhtunud-tooonnetuse-raportit-naha

Üksikasjad

“Kõige esimene ja elementaarsem asi, millele avalikus kohas arvutiga töötades tähelepanu pöörata, on jälgida teraselt oma ümbrust ja eelkõige seljatagust,” rõhutab infoturbejuht Andri Rebane.

Nimelt valitseb avalikus ruumis oht langeda üle õla piilumise ehk shoulder surfing’u ohvriks, kuna on palju erinevaid nurki, mille alt keegi võib meie ekraani piiluda. Seda riski aitavad maandada spetsiaalsed ekraanile paigaldatavad privaatsusfiltrid, mis oluliselt piiravad ekraani nähtavust külje pealt vaadates.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/10/31/infoturbejuht-annab-nou-kuidas-avalikus-kohas-turvaliselt-arvutitood-teha?utm_campaign=sekretar_uudiskiri_01112023&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily

Üksikasjad

Rahvusvaheline töökeskkonna nõustamisettevõte Unispace viis 17 riigis 9500 töötaja ja 6650 tööandja seas läbi uuringu, millest selgub et 51 protsenti inimestest ei soovi kontorisse igapäevaselt naasta ning ootavad kompensatsiooniks neljapäevast töönädalat või vähemalt teistsugust kontorit.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7885119/uuring-tooandjad-ei-saa-aru-miks-ule-poolte-inimestest-ei-taha-enam-kontorisse-naasta

  1. Taristuehitajatele pakutakse üht suurobjekti, abi on sellest vähe. Töötajad on juba minema saadetud
  2. Lähetusse saatmise reeglid ja päevaraha maksmise erisused
  3. Iga abikäsi tervishoius on kulla hinnaga, kuid Ukraina õdedele tõlkimine võib Eesti õed läbi põletada
  4. Jäik tööõigus paneb sama töötajat kaheksa korda tööle võtma