Artiklid

Riigikogu kinnitas enne südaööd sotsiaalmaksuseaduse muudatuse, mis annab tööandjale võimaluse maksta rasedale töötajale haigushüvitist teiste töötajatega võrdsetel alustel.

Sotsiaalkomisjoni algatatud seadus puudutab vabatahtlikku haigushüvitise maksmist tööandja poolt. «Muudatus kaotab ära lapseootel naiste ebaõiglase kohtlemise. Senine kord võimaldas tööandjal säilitada oma haigestunud töötajatele keskmine sissetulek juba teisest haiguspäevast. Aga kui haiguslehele jäi rase töötaja, siis tema jaoks see hüve ei kehtinud,» selgitas sotsiaaldemokraat Helmen Kütt.

Juhina saab inimestele läheneda, tunnustades neid hästi tehtud töö eest. Aga võib ka nii, et tehtud tööd võetakse elementaarsena ning keskendutakse sellele, kus oli puudusi ja mida kõike annaks lisaks teha.

See teine variant on justkui mittepiisavuse ja täitmatuse kultuur, kus inimesed teevad palju ja pühendunult tööd ning viivad tulemuslikult ellu kindlaid fookussuundi, kuid hästi tehtut ei märgata ja see jäetakse tähelepanuta. Välja tuuakse hoopiski, mis suundi veel võiks ajada ja mis tegevusi lisaks teha. Organisatsioonikultuur, kus kunagi ei ole tehtut piisavalt, frustreerib paratamatult inimesi ja tapab töömotivatsiooni.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/11/07/mittepiisavuse-tookultuur-ehk-kuidas-tappa-motivatsiooni

Riigikohus otsustas, et tööandjale tekitatud mainekahju tuleb hüvitada ning ühtlasi selgitas tööandjale kohustusi kahju tekkimise tõendamisel.

Pärast töölepingu ülesütlemist postitas töötaja enda Facebooki-lehele sõnumid, milles kirjeldas tööandjat järgmiselt: „Ülemuste halb tuju pani kontoritöötajaid värisema“ ning „Juhtkond otsustas, et temal on õigus süstemaatiliselt ja avalikult alandada ja solvata“.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/11/07/kohtusaalist-tooandja-noudis-tootajalt-mainekahju-huvitamist