Artiklid

Liina Valdre
ärileht.ee

Ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju sõnul peaksid palgatöötajad Eestis julgemalt nii-öelda suu lahti tegema.

„Palgatöötajad peaksid julgemad olema ja selgelt välja ütlema nii seda, kui nad endale rohkem ja huvitavamat tööd tahavad, aga samal ajal ka seda, kui nad puhkust vajavad ja rohkem ei jaksa,“ rääkis Paju neljapäeval Tallinnas toimunud karjääripäeva üritusel.

Samas leidis Paju, et inimestel ei tohiks olla „üheksast viieni“ mõtteviisi, kuid rõhutas sealjuures siiski, et tööandja ei tohiks töötaja entusiasmi ka ära kasutada ja teda tühjaks pigistada. „Noorem põlvkond oskab enda eest rohkem seista,“ märkis Paju.

Paju rõhutas ühtlasi, et tööandjad muutuvad töötajate palkamisel järjest valivamaks ja kõige hullemaks peetakse keskpärasust. „Heale tööle saamine on järjest raskem, kuid samas hoiavad tööandjad head töötajat kui kullatera,“ lisas ta.

Kokkuvõtlikult leidis Paju, et töötaja ja tööandja suhtes peaks valitsema tasakaal.

Ülemuse otsuste ja valikute küsimärgi alla panemine on keeruline ülesanne, kuid vahel võib õigeaegne kriitika ära hoida veelgi suurema kahju. Kuidas ülemust kritiseerida nii, et see ei ohustaks sinu töökohta, kirjutab Entrepreneur.com.

Kogu artiklit loe originaalist..

Lugeja küsib:
Kui tööandja ütleb töölepingu üles töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 alusel (nt töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul) ja etteteatamistähtaega ei järgita, kas siis töötajal on õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel?

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:

TLS § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni (TLS § 97 lg 3). Tööandjal tuleb kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades kaaluda, kas töösuhte erakorraline ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või olukorda hinnates oleks mõistlik järgida mõnepäevast või –nädalast etteteatamisaega.

Kui üldreeglina on tööandjal kohustus etteteatamistähtaega järgida ja maksta selle mittejärgimisel töötajale hüvitist (TLS § 100 lg 5), siis antud näite puhul see ei kohaldu. Seda sellepärast, et kui seadus lubab tööandjal etteteatamistähtaja järgimata jätta, ei ole tegemist vähem etteteatatud ajaga, mille eest peaks töötajale hüvitist maksma.

TLS § 100 lg 5 alusel tuleb hüvitist maksta vaid nendel juhtudel, kui etteteatamistähtaja järgimine oli seadusest tulenevalt nõutud, nt koondamine (TLS § 89), lepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt (TLS § 85 lg 1), lepingu ülesütlemine katseajal (TLS § 86 lg 1).

Lisaks oma suurimate saavutuste kirjeldamisele tuleb tööintervjuu käigus tihtipeale vastata ka küsimustele, mis puudutavad suurimaid tööalaseid läbikukkumisi. Business Insider annab nõu, kuidas sellest situatsioonist auga välja tulla.

Kogu artiklit loe originaalist
http://majandus24.postimees.ee/3133023/kuidas-toovestlusel-oma-suurimatest -labikukkumistest-raakida

Lugeja küsib:
Olen 58aastane ja hakkan jääma soodusajal pensionile, kuna olin tervistkahjustaval tööl.

Andsin dokumendid sotsiaalkindlustusametisse sisse. Seal selgus, et olen töötanud spordiklubis aastatel 1998–2000, tegelikult olen töötanud spordiklubis kuni 2004. aastani, aga nende nelja aasta kohta puuduvad dokumendid ehk kirjalik tõendus. Mul on kaks tunnistajat, tahtsin neid pensioniametisse kutsuda, aga nad ei olnud sellega nõus. Algatasin kohtus ühe tunnistajaga vastava kohtuasja, aga siis öeldi, et mingit seadust on muudetud ja tööstaaži ei ole enam vaja kohtu kaudu tõestada. Palun selgitage, mis seadus see on? Ja kuidas ma siis tõestan, et olen need neli aastat töötanud?

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.