Artiklid

Koalitsioonilepingu mustandist leiab madalapalgaliste abistamiseks lubaduse luua neile iga-aastane tagasimakse süsteem, millega riik toetab inimesi elujärje parandamisel ja soodustab nende tööle siirdumist.

Tagasimakse kujunemisel arvestatakse alampalga ja vaesuspiiri muutumist. Makse suurus arvutatakse lahutades absoluutse vaesuse piirist 35 protsenti inimese brutokuupalgast ning korrutatakse töötatud kuude arvuga. Valem vaadatakse vajadusel üle iga-aastase riigieelarve koostamise käigus.

Statistikaameti järgi oli 2013. aastal absoluutse vaesuse piir 205 eurot (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga). Kui inimene töötab miinimumpalgaga ehk teenib 390 eurot bruto ja ta on töötanud kogu aasta ehk 12 kuud, siis oleks Postimehe arvutuse järgi makse talle ([205-(390*0,35)]*12) 822 eurot aasta kohta.

Tagasimakse administreerimisel kasutatakse Maksu - ja Tolliameti andmeid. Uus skeem ei asenda toimetulekutoetuse maksmise süsteemi, vaid on mõeldud täisealisele täiskoormusega püsivalt töötavale vähemalt alampalka saavale inimesele, kelle igakuine töötasu on tema ainukene sissetulekuallikas.

Muudatus peaks jõustuma juba 1. jaanuaril 2016.

Lisaks tõstetakse puuduses olevate perede toetamise toimetulekutoetuse määra 135 euroni. Tõenäoliselt peetakse silmas toimetulekupiiri, mis 2015. aastal oli üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2015. aastal 90 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 72 eurot kuus.

Tulumaksuvaba miinimum tõstetakse 154-lt eurolt 205 euroni kuus. Reformierakond lubas oma programmis tulumaksuvaba miinimumi kahekordistada. IRL lubas tõsta miinimumi 500-le. Sotsiaaldemokraadid konkreetset summat oma programmis välja ei toonud, küll aga pidasid oluliseks tulumaksuvaba määra regulaarset tõstmist.

Autor: Kadri Hansalu
majandustoimetuse juhataja

Lugeja küsib: Pean sel kevadel osalema kahenädalasel kaitseväe kordusõppusel. Tean, et riik maksab selle aja eest mingit hüvitist, mis on oluliselt väiksem minu tavapärasest sissetulekust. Siit ka küsimus – kas võin samal ajal kasutada põhipuhkust, et mitte kaotada rahaliselt?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Kuidas töötaja oma puhkust kasutab, on tema enda otsustada, seadus siin mingeid piiranguid ei sea.

Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks, seega võib reservõppustel osalemine olla igati eesmärgipärane ja hea vaheldus töörutiinist taastumiseks.

Üldjuhul antakse puhkust tööandja poolt kinnitatud puhkuse ajakava alusel, mis peab olema töötajale teatavaks tehtud märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui puhkuste ajakava on juba töötajale teatavaks tehtud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Samuti ei saa töötaja ühepoolselt puhkuse osadeks jagamist nõuda. Juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele puhkuse jagamise osas, tuleb puhkust anda ja kasutada täies mahus, st kõik 28 kalendripäeva järjest.

Kui ajakava ei ole märtsi lõpuks teatavaks tehtud, võib töötaja puhkust kasutada endale sobival ajal, teatades puhkuse kasutamise soovist 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega.

Seega sõltub puhkuse kasutamine samaaegselt õppekogunemisega kokkuleppest tööandjaga.

Õppekogunemisest osavõtt on töötaja seadusest tulenev kohustus, samuti peab tööandja võimaldama töötajale seal osalemise. Eeltoodust lähtudes ei tohiks töötaja soov puhkuse kasutamiseks tekitada probleeme, kuna tööandja ei saa nagunii arvestada tema tööpanusega.

Õppekogunemisel viibivale töötajale töötasu maksmise kohustust tööandja jaoks kehtivatest seadustest ei tulene.

Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib tasu maksmise korda õppekogunemise ajal, samuti saate lugeda selle kohta siit http://www.mil.ee/et/reserv/siil2015.

Informatsiooniks veel tööandjale, et töötamise registris peab tööandja tegema kande töölepingu peatumise kohta olukordades, kus töötaja viibib üle 30 kp tööst eemal (nt lapsehoolduspuhkus, üle 30 kp tasustamata puhkus, ajateenistus jne). Seega õppekogunemise puhul seal märget ei tehta.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid lahkab ministeeriumi blogis II pensionisamba tootlust nii mullu kui eelnevatel aastatel.

Analüüs põhineb rahandusministeeriumis hiljuti valminud järjekordsel riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika kokkuvõttel.

Statistika kokkuvõttes on vaadatud kahte liiki II samba tootlust. Esiteks fondiosakute puhasväärtusel NAV põhinev netotootlus (see tähendab tasud on juba maha arvatud) ja teiseks tootlust, mida on täiendavalt korrigeeritud rahavoogudega (eelkõige sissemaksetega II sambasse).

Osaku puhasväärtuse netotootlus

Osakute puhasväärtusel põhinev fondide tootlus on igal ajahetkel vabalt kättesaadav pensionikeskuse lehel. Tegemist on näitajaga, mis peaks fondivalitseja tööd kõige paremini iseloomustama, kuna see näitab kuidas fondiosaku väärtused on ajas muutunud. Samuti on siit maha arvestatud fondivalitseja poolt võetud tasud.

2014. aastal oli keskmine NAVil põhinev II samba tootlus 5,1%. Kuna tootlus oli 1,9% võrra suurem kui eelmisel aastal ja ületas ka pikaajalist keskmist, siis oli fondidel suhteliselt hea aasta. Eriti, kui arvestada, et tarbijahinnaindeks langes samal aastal 0,1% võrra ja reaaltootus oli seega 5,2%.

See pole aga läbi aegade kõrgeim tulemus. Nominaaltootlus on olnud kaheksal varasemal aastal ja reaaltootlus kuuel varasemal aastal veelgi kõrgem.

II samba puhul on rahandusministeerium alati rõhutanud, et vaadata tuleks pigem pikaajalist tootlust, kuna tegelik investeerimishorisont on väga pikk. Aastatel 2002-2014 oli keskmine tootlus II sambas enam-vähem täpselt 4% ja kui maha lahutada tarbijahinnaindeksi kasv, siis oli reaaltootlus 0,4%. Keskmiselt on II samba fondid seega suutnud osakute reaalväärtust kasvatada.

Fondi liigi lõikes on parim keskmine pikaajaline tootlus just kõrgeima riskiga fondidel (75% aktsiaid ja 50% aktsiaid) ning konservatiivsed fondid (0% aktsiaid) on ka tootluse mõttes olnud kõige konservatiivsemad. Pikaajaline reaaltootlus oli positiivne 16 fondil 20st. Neljast negatiivse reaaltootlusega fondist olid omakorda kolm konservatiivsed fondid, mille eesmärk ei olegi otseselt tarbijahinnaindeksit ületada.

Rahavoogudega kaalutud tootlus

Teine võimalus tootlust vaadata on seda rahavoogudega kaaluda. Rahavoogudega kaalutud tootluse juures on osakute väärtuse muutusele lisatud ka osakute arvu muutus. Sellega on püütud imiteerida inimeste reaalset pensionivara kogumist, kus osakute omandamine toimub pidevalt väikeste osadena kogu kogumisperioodi jooksul.

Kuna eri ajahetkedel ostetakse erineva väärtusega osakuid ja need osakud teenivad seega tootlust erinevatel ajaperioodidel, siis igal sissemaksel on nö oma individuaalne tootlus. Sama tootlust näevad II sambaga liitunud ka nt internetipangas oma pensionikontol. Rahavoogudega kaalutud tootlust oleme esitanud summaarse kogutootlusena ning see ei ole seega otseselt võrreldav osaku puhasväärtusel põhineva tootlusega, mis on teisendatud aasta baasile.

2014. aasta lõpus oli keskmine rahavoogudega kaalutud II samba tootlus 16% – st keskmiselt peaks iga inimese pensionivara olema niipalju suurem sissemaksetest. Võrdluseks, kui II samba kliendid oleksid raha paigutanud näiteks inflatsiooniga seotud võlakirja, oleks nende tootlus olnud 13,8%. Seega ka rahavoogusid arvestades on II samba fondid suutnud inflatsiooni lüüa.

Huvitav on aga tulemus, kui võrrelda konservatiivseid, tasakaalustatud ja progressiivseid fonde (75% aktsiafonde on nende lühema ajaloo tõttu keerulisem võrrelda), siis keskmiselt on inimeste jaoks suurima tootlusega just konservatiivsed fondid. Fondide indeks on olnud suhteliselt stabiilse ja ühtlase kasvuga ning ka indeksi väärtus oli 2014. aasta lõpus ajaloo kõrgeim. Seega on konservatiivsete fondide sissemaksed inimese jaoks keskmiselt tulu teeninud.

Miks on aga näiteks progressiivsete fondide rahavoogudega kaalutud tootlus madalam, kuigi esimesel joonisel toodud ja tavaliselt kasutatav (osaku puhasväärtusel põhinev) tootlus on neil konservatiivsete fondide omast kõrgem?

Põhjus on osakute dünaamikas – näiteks progressiivsete fondide 2007. aasta lõpus kriisi eel ostetud osakud ei ole nii palju teeninud, sest vahepeal nende väärtus langes ja oli näiteks 2014 umbes 2007. aasta tasemel. Osalt on tulemusi mõjutanud ka II samba sissemaksete külmutamine 2009 aasta teisel poolaastal ja 2010. aastal. Sel ajal olid just suurema aktsiariskiga fondide osakute väärtused väga madalal, ning siis oleks olnud väga kasulik II sambasse panustada.

Ametiühingud otsivad ühiskonna toetust, et nõuda töötajatele esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamist.

Ametiühingud alustavad riigikogus ja ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurust olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson rõhutas, et kolme esimese haiguspäeva mittehüvitamine on hetkel kahjulik nii ühiskonnale, tööandjale kui ka haigestunule. «Haigena töölkäimine võib lõppeda püsiva tervisekahjustuse või krooniliseks süveneva haigusega. Haige võib olla nakkusohtlik kaaskodanikele ja töökollektiivis, see võib tekitada ettearvamatuid häireid konkreetse ettevõtte töös,» selgitas Peterson seaduse muutmise vajadust.

Vananeva elanikkonna olukorras vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ning selle varajast halvenemist tuleb igakülgsel ennetada.

Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadusi selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses. Hüvitise maksmisel tuleks võtta aluseks eelmisel aastal tervelt töötatud päevade eest saadud töötasu, noortel emadel summa, mis vastab viimati saadud vanemahüvitise suurusele.

Konkreetse eelnõu algatas Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, kuid selle vajalikkust on tänaseks rõhutanud ka raudteelased, kaubandustöötajad, energeetikud, transpordi ametiühing ja tervishoiutöötajate kutseliit. Ametiühingute keskliit jätkab toetajate ringi laiendamist tööandjate, mittetulundusühingute ja poliitiliste erakondadega.

Tervis»Uudised
Toimetaja: Merike Teder
reporter

Eesti Ametiühingute Keskliit teatas, et toetab soopõhiste andmete kogumist ja nende analüüsi, et välistada sooline diskrimineerimine palgas ja muudes küsimustes.

Ametiühingud leiavad, et eesmärgi saavutamine oleks efektiivsem juhul, kui kogutavad andmed kajastuksid ettevõtete majandusaasta aruandes.

Soopõhise info lisamine majandusaasta aruandele toob ametiühingute arvates võrdse kohtlemise küsimuse iga tööandja lauale ja sunniks neid vajadusel oma poliitikaid ümber hindama. Majandusaasta aruanded on ka audiitorite poolt kinnitatud, see garanteerib andmete paikapidavuse.

"Andmete majandusaasta aruandes kajastamine tähendaks seda, et ettevõtte juhtkond on ka tegelikkuses teadlik ettevõtte soolisest struktuurist jm soopõhistest näitajatest," rääkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ning lisas, et see omakorda annab ettevõtte kõrgeimale juhtorganile võimaluse vajadusel reageerida või sekkuda ettevõtte tööjõupoliitikasse.

Majandusaasta aruande kasuks räägib ka asjaolu, et see hõlbustaks oluliselt eelnõus märgitud asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ettevõttes.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul võib andmete kogumine ja säilitamine ettevõtetele kaasa tuua halduskoormuse suurenemise, kuid kindlasti toetab see meeste ja naiste võrdseid võimalusi. "Palgalõhe Eestis kasvab, mitte ei vähene," lisas Peterson.