Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Valitsusel on plaan - aidata madalapalgalisi. Kui see läbi läheb, võivad näiteks 480 eurot teenivad lastetud saada 2017. aastal tagasi 700 eurot. Kui palju saaksid riigilt tulumaksu tagasi sina? Vali liugurite abil oma brutopalk ja laste arv.

Mida see kõik tähendab?

* Tulumaksu saaksid tagasi täiskoormusel püsivalt töötavad inimesed, kes teenivad alla 650 euro kuus - umbes sada tuhat inimest Eestis.

* Kui saad ka muid maksuvabastusi (koolituskulude, annetuste, eluasemelaenu intresside mahaarvamine) ja maksad seetõttu vähem tulumaksu, saad ka vähem tagasi.

* Kui saad peale palga ka muid tulusid (ettevõtlustulu, dividendid, tööettevõtulepingud), saad vähem.

* Eelnõu eesmärgiks on Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa- ja Res Publica eelnõu järgi «innustada isikuid tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike».

Väljavõte eelnõu seletuskirjast: (pg 1)

* Kui eelnõu läbi läheb ehk rohkem kui pooled riigikogu liikmed sellega nõus on, saab raha tagasi 2016. aastal töötatud aja ja palga põhjal. Rahandusministeerium saatis eelnõu kooskõlastusele 12. mail.

* Raha saaks tagasi korraga, esitades tuludeklaratsiooni 2017. aasta algul.

* Kui inimene/pere tulu ei saa või kui ta teenib alla alampalga ehk alla 410 euro, siis saab ta riigilt abi juba toimetulekutoetuste süsteemi kaudu, mis samuti arvestab laste arvu.

* On kritiseeritud, et see valitsuse plaan võib suurendada ümbrikupalkade jagamist, sest kasulikum on saada ametlikut alla 650 euro kuus ning ülejäänud mustalt.

* Kuna need, kellel on kaks või enam last, maksavad teise lapse maksuvabastuse tõttu niikuinii vähem tulumaksu, on neile tehtav tagasimakse väiksem (nad saavad tulumaksu tagasi laste maksuvabastuse kaudu).

* Sellepärast ongi nii, et kõige rohkem võidaksid valitsuse uue plaaniga just lastetud või ühe lapsega inimesed:

*Tulumaksu tagastuse juures võetakse aluseks: töötatud aeg, töötaja sissetulek, riigieelarvega kehtestatud töötasu alammäär, arvestuslik elatusmiinimumil põhinev tagasimakse määr ja valitsusliidu tegevuskavas sätestatud koefitsent 0,35.

** Vabandame, kalkulaator hetkel mobiilis ei toimi.

Autor: Marian Männi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2015

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

POOLT

Priit Rohumaa,
VKG juhatuse esimees

Toetan mõtet väga tugevalt, inimeste tervis on löögi all ning rahapuuduse tõttu ei tohiks haigena tööle tulla.

Paljud inimesed, kellel on väikesed palgad, ei võta haiguspäevi välja. Meie majas on see olnud suur probleem. Ei lõpe hästi, kui rasket füüsilist tööd tegev inimene haigena tööl käib. Oleme ka ametiühingutega arutanud, et riik peaks ettevõtjale appi tulema. Ilmselt riik ei mõelnud seda omal ajal ikka väga läbi, kui inimesed esimestel päevadel hüvitiseta jättis.

Ent ametiühingute praegune soov, et esimestest päevadest maksaks tööandja, oleks küll hästi raske. Kui sul on suur firma, siis tööandja kulud on need, mida sa ka hästi kontrollid. See tähendab, et kui keegi tahab minna haiguslehele ja selle eest hüvitist saada, tuleb see ju osakonna kuludest. Nii võib ikka juhtuda, et inimesed ei julge minna seda küsima ja pole kindlad, kas ikka pääsevad koju või mitte.

Tegemist oleks pooliku variandiga. Kui ikkagi inimene on haige, siis tal peaks olema väga lihtne haiguslehele minna, mitte et peab tulema läbi rääkima.

VASTU

Külvi Peterson,
perearst

Omavastutus peaks ikka alles jääma, küll võiks lubada paariks päevaks haigusleheta koju jääda.

Väga sageli on nii, et arstiabi vaja ei lähegi. Näiteks paljud kõhuhädad lähevad päevaga iseenesest üle. Arst peaks olema ikkagi see, kes jälgib ja suunab inimese tervenemist. Praegu on talle liiga palju jäetud kontrollija funktsioon: kas inimene on ikka tõesti haige? Inimesi ennast justkui ei usaldata, näidakse arvavat, et nende seas on liiga palju kaabakaid, kes sinise esmaspäeva või jalgpallimängu ajaks endale arstitõendit tahavad.

Praegu pole enam väga probleemi ka selles, et inimesed kipuksid esimestel päevadel tingimata tööle. See võis olla nii rohkem haiguspäevade ärakaotamise alguses. Küll näen, et käiakse tõbisena tööl pikemaid perioode, sest ega need hüvitised ju ka edaspidi väga suured ole.

Seni kuni kehtib praegune kord, kus iga väiksema haigusega koju jäämise puhul tuleb välja kirjutada tõend, võiksid need paar hüvitiseta päevad jääda küll. Iseasi, et tööandjad võiksid mõista, et inimestel läheb teinekord vaja tervisepäevi, ja nende võtmise õigus võiks ka olla kuidagi reguleeritud.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Olen juba pensioniealine, saan pensioni ja käin ka tööl. Samuti on mul 2000. aastate algusest avatud ka teine pensionisammas. Tõsi, see sammas polnud mulle toona kohustuslik, vaid vabatahtlik.

Nüüd olen juba aastaid teinud sinna sambasse sissemakseid, mis on maha arvestatud minu palgast. Samuti on riik lisanud sinna omapoolse osa sissemakseteks. Nüüd olen juba pensionil, samas käin tööl edasi.

Pensioni olen välja võtnud, aga teist pensionisammast pole siiamaani puutunud ja kogun sinna raha edasi. Ehkki pensioniealisena oleks mul õigus teise samba väljamaksetele. Nii arvestatakse palgast edasi pensioni sissemakseid ka teise pensionisambasse. Samuti arvestatakse minu palgast maha sotsiaalmaks. Mu küsimus on, kas pensionäri eest paneb riik ka teise sambasse omapoolse sissemakse. Ja kui paneb, siis mitu protsenti.

Või kasvab nüüd pensionäri teine kohustuslik pensionisammas ainult inimese enda maksete arvelt?

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eesti Finantsektori Töötajate Liit (EFL) kutsub finantssektori tööandjate, eriti Eestis tegutsevate pankade, üles kooskõlastama lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajatega töösuhte lõpetamist finantssektori ametiühinguga.

Eesti finantssektori töötajate ametiühingu teatel on nad juhtinud korduvalt finantssektori tööandjate tähelepanu lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajate koondamise õigusvastasele ja rangelt ebaeetilisele praktikale Eestis.

Nii palub EFL kõigil Eesti finantssektori töötajatel teavitada ametiühingut viivitamatult lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajatega töösuhte lõpetamisest eesmärgiga selline praktika Eesti finantssektoris likvideerida.

«Ametiühingu viivitamatu teavitamine töötajate poolt on vajalik seetõttu, et vastava otsuse vaidlustamise tähtaeg on väga lühike – vaid 30 päeva,» märgib liit oma pöördumises.

Liit juhib tähelepanu seadusele, mille kohaselt on tööandja on kohustatud andma lapsehoolduspuhkuselt naasvale töötajale sama tööd, mida töötaja tegi enne puhkusele minekut ning töötaja ei pea selleks osalema ühelgi konkursil ega kusagile kandideerima.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter