Artiklid

Ehkki Eesti tööjõud on maksimaalselt rakendatud, kummitab tööandjaid endiselt spetsialistide puudus, millele nähakse leevendust tööjõu sisserände kvoodi tõstmises. Kuna rändeküsimus on muutunud julgeolekuolukorras tundlik teema, tahan pakkuda teisegi lahenduse: koolitame vajalikud spetsialistid Eestis, kirjutab Ulla Preeden.

Majanduse ja ühiskonna konkurentsivõimet mõjutavad tegurid ilmnevad tavaliselt pikema aja vältel ja siis, kui olukord on halb ning tuleb selle põhjuseid otsida. Eesti arengu vaates pole enam võimalik mööda vaadata kääridest ühiskonna ja majanduse vajaduste ning demograafilise olukorra vahel.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609260777/ulla-preeden-spetsialiste-eestis-koolitades-maandame-julgeolekuriske

Põhi- ja kutsekoolides on puu- ja metallitööde õppeklassides ohtlikud masinad ja tihti jätab töökeskkonna ohutus soovida. Märtsi alguses alustab Tööinspektsioon sihtkontrolli põhi- ja kutsekoolides.

Sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust, leiab ametiühingute keskliit, kelle hinnangul tuleks tegelik välistööjõuvajadus ja töötamise tingimused läbi rääkida kolme osalise – ametiühingute, tööandjate ja valitsuse – vahel.

Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad ja ka majanduminister Tiit Riisalo soovivad seda märgatavalt tõsta.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609260174/ametiuhingute-hinnangul-on-valistoojou-piirmaar-kaotanud-oma-tahtsuse

Toidukaupade kättetoimetamise ettevõte Wolt sai täna Hämeenlinna halduskohtult otsuse, mida ta lootis. Selle kohaselt on Wolt’i kullerid ettevõtjad, mitte töötajad, teatab Soome rahvusringhääling YLE.

2021. aastal jõudis aga Lõuna-Soome piirkonna haldusasutus, mille ühedeks vastutusalaks on töötervishoid ja tööohutus, jõudnud vastupidisele otsusele ja kohustas Wolt’i pidama arvestust kullerite tööaja osas ning ähvardas neid ka trahviga.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120272366/ajalooline-otsus-soomes-pandi-paika-wolti-kullerite-toosuhe

Mullu tegid perearstid- ja õed kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi teenusega rahule. Kuigi tõusnud on nii tervishoiutöötajate palk kui ka Tervisekassa rahastus perearstiarstiabi teenustele, kannatab arstiabi kättesaadavus üha süveneva perearstide ja -õdede puuduse all. 

Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust ilmneb, et mullu oli 80% Eesti elanikest rahul viimase perearsti või pereõe vastuvõtuga. Vähenenud on aga rahulolu teenuse kättesaadavusega – perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 76% elanikest. See näitaja on viimase kuue aasta madalaim.

Edasi loe:https://www.tervisekassa.ee/uudised/moodunud-aastal-tegid-perearstid-ja-oed-ule-8-miljoni-vastuvotu