Artiklid

Üksikasjad

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis

Edasi loe stat.ee

Üksikasjad

Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsiooniosakond
pressiesindaja

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1058 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 114 025 768 eurot ja väljamakse tehti 574 645 inimesele.

Võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 67 euro võrra ehk 991 eurolt 1058 euroni, 2017. aastal tehti väljamakseid 561 884 inimesele summas 1 926 522 715 eurot ehk ligi 188 miljonit eurot vähem.

Edasi loe emta.ee

Üksikasjad

Kaja Koovit

Suurem osa inimestest keskendub oma tegevuse ja tulemuste analüüsis sellele, mis on tal läinud valesti ja halvasti, kuid see võib oluliselt vähenda inimese soovi ja hoogu tegutseda, tõdes Tartu ülikooli vanemteadur Andero Uusberg Eesti Konverentsikeskuse psühholoogiakonverentsil Eesti Psühholoogia Konverents 2019.

Ehk siis on selles õpetussõna ka juhtidele, et kui tahad töötajal hasarti maha võtta, siis kinnista inimesele need teadmised, kus ta eelmisel korral eksis ning on kindel, et tema hasart töös kaob.

Edasi loe arileht.delfi.ee

Üksikasjad

PM Tarbija

«Probleemi olemus võib tunduda kellelegi naljakas, aga minu jaoks on see probleem juba pikalt kestnud. Nimelt töötan asutuses, kus käivad iga päev kliendid, kellest enamik on naised. Probleem on selles, et iga päev pean ma taluma paksu parfüümi lõhna oma töökeskkonnas. Mingil moel on see välditav, aga meile tuli (õnneks küll ajutiselt) tööle praktikant, kes kasutab talumatut lõhnaõli ja ma ei saa teha tööd, kuna ma tunnen, et minu jaoks ei ole ruumis õhku. Sellest on tekkinud peavalud, silmade kipitus ja selline tunne, et õhku ei ole (raske hingata) ning ebameeldivus ninasõõrmetes. Allergoloogi juures pole kunagi veel käinud, kuid mõned kindlad allergiad mul on avaldunud, nt ravimite või toiduainete, pesuvahendite vastu. Kas peaksin minema allergoloogi juurde, et saada allergiale kinnitust? Ja mis siis edasi teha? Kas peaksin võtma mingeid allergia rohtusid, et tööl käia, sest lõhnaõlide kasutamise kohta ei ole ju mingit kindlat korda. Tean, et on olemas keemilisi ohutegureid, millega kokkupuutumine tööl on kahjulik, aga kas väga tugevad lõhnaõli lõhnad ei kuulu keemiliste ohutegurite alla?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

Üksikasjad

Kristo Aab, LHV majandusanalüütik

Eesti majandus kasvas mullu 3,9%, mis märkis juba üheksandat järjestikust positiivse majanduskasvuga aastat. On paslik mõelda, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja mis võimalused on siit edasi minekuks, kirjutab LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

Edasi loe arileht.delfi.ee

  1. Ekspert selgitab: mis on küberlogelemine ja miks ei tohi töötajatel seda ära keelata
  2. Kui tööle minnes kukun ja vigastan jalga, kas see on tööõnnetus?
  3. Hede Kerstin Luik: ebarealistlik ajakava seab ohtu inimese enesehinnangu
  4. Pooled inimesed loobuvad tööle kandideerimisest, sest info pakutava palga kohta on puudulik