Artiklid

PM Tarbija

100 000 vanemat inimest saab töötukassa abil uuendada oma isiklikku tarkvara ja osaleda IT-koolitustel, teatas riigiamet

Tehnoloogia kasutamise oskus on muutunud tööl aina olulisemaks, mis paneb neid, kes ei ole senini tehnoloogiaga kokku puutunud tööturul keerulisemasse olukorda. Lihtsamaid protsesse tuleb arvutiga täna teha juba pea igal töökohal, ole sa siis laohoidja, kaupluse kassiir, turvatöötaja või õmbleja.

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

PM Tarbija

Töötan koristajana ja leidsin prügikorvi tühjendamisel kasutatud süstla, kuidas võib see mind ohustada? Kas tööandja saab enda poolt midagi teha, et võimalikke riske vähendada?

Vastab Tööinspektsiooni töötervishoiu rakkerühma juhtiv tööinspektor Janika Rõõmus:

Seda me teame kõik, et tervishoiu- ja hoolekandesektori töötajatel on suur oht puutuda töö juures kokku vere kaudu levivate haigustekitajatega, sageli just vigastuste kaudu. Sellise kokkupuute kõige tuntum vorm on süstlatorkest tekitatud haav. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega ja kasutavad süstlaid, on üldjuhul suurimas ohus, ei tohi unustada teisi võimalikke ohuolukordi. Nii on võimalus, et süstal satub prügi või musta pesu hulka ja seab ohtu hoopis pesulatöötaja või koristaja.

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

Agaate Antson
Reporter

Eesti maksu- ja tolliamet (EMTA) on aastaid maadelnud ümbrikupalkadega. Eriti suur on probleem aga ehitussektoris, mistõttu otsustas EMTA ümbrikupalga maksmise pakkumise ja vastuvõtmise ajendite paremaks mõistmiseks ühiskonnateadlaste ja «nügimise» meetodi poole pöörduda.

Edasi loe majandus24.postimees.ee

Majandus24

Mulle töötas Eesti ajutise tööloaga ligi 20 000 inimest, kelle maksudest tasuti vähemalt 11 000 pensionäri aasta pension.

Nimelt võivad ajutiselt ehk 12 kuud Eestis töötada välismaalased, kelle töötasu suurus on taotlemise ajal viimati avaldatud Eesti aasta keskmine brutokuupalk. Seega eelmisel aastal pidi iga Eestis töötanud ja siin registreeritud töötaja teenima vähemalt 1221 eurot, aga pigem rohkem.

Edasi loe majandus24.postimees.ee

Silvia Peets
Kommunikatsiooniosakond

1. septembrist 2019 muutub vanemahüvitise arvestusperiood ehk vanemahüvitist hakatakse arvutama raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lapsevanemad saavad oma vanemahüvitise arvestusperioodi arvutada sotsiaalkindlustusameti ja kalkulaator.ee koostöös valminud kalkulaatori abil.

Edasi loe sm.ee